Álem tarihynda memleket basshysynyng kómekshisi bolyp-aq, atap aitqanda, onyng sayasy saladaghy kenesshisi nemese uәziri (ministr) bolyp, óz memleketine orasan zor enbek sinirgen qayratkerler az emes. «Memleket basshysynyng danalyghy onyng kenesshilerining qarym-qabileti men enbeginen jәne adaldyghynan kórinedi» degen sóz de bar. Sonday tanymal túlghalardyng biri - XX ghasyrdyng halyqaralyq qatynastar jәne diplomatiya salasyndaghy kórnekti ókili Genry Kissindjer. 1923 jyly Germaniyada dýniyege kelgen ol 1938 jyly otbasymen birge AQSh-qa kóship keledi. Garvard uniyversiytetin bitirip, dissertasiyasyn qorghaydy, kóp úzamay sayasattanu ghylymynyng professory atanady.

Birneshe jyldyq ústazdyq jәne ghylymiy-zertteu júmystarynan keyin AQSh preziydentteri D.Eyzenhauer, Dj.Kennedi, L.Djonson túsyndaghy ýkimette qauipsizdik mәseleleri jónindegi qyzmet atqarady. Onyng diplomatiyalyq qyzmetining jenisti kezeni ótken ghasyrdyng 70-jyldarynda kórinedi. Kissindjerding búl kezendegi halyqaralyq qatynastargha pragmatikalyq kózqarasy eki astam derjava AQSh pen KSRO arasyndaghy shiyelenisti bәsendetuge qol jetkizuge mýmkindik beredi.

Búl kezde 1971 jyly Batys Berlin boyynsha tórt jaqty kelisimge (AQSh, KSRO, Úlybritaniya jәne Fransiya) qol qoyylyp, Europadaghy jaghdaydy sauyqtyrugha qol jetkizilse, 1972-1974 jyldary bolyp ótken joghary dәrejedegi kenes-amerikan kelissózderining nәtiyjesinde «KSRO men AQSh arasyndaghy ózara qarym-qatynastardyng negizderi», «Raketagha qarsy qorghanys jýielerin shekteu turaly» eki jaqty kelisimge jәne «Strategiyalyq shabuyl qarularyn (OSV-1) shekteu turaly» kelisimge qol qoyyldy. Al 1979 jyly KSRO men AQSh Strategiyalyq shabuyl qarularyn (OSV-2) shekteu turaly kelisimge qol qoyyp, eki jaqtyng tepe-tendigine jәne birdey qauipsizdigine negizdelgen shart jasaldy.

Búl qúqyqtyq kelisimder men sharttar qoghamdyq qúrylysy әrtýrli memleketterding beybit qatar ómir sýru prinsiypine sәikes úzaq merzimdi negizde eki jaqty yntymaqtastyqty jәne halyqaralyq qauipsizdikti damytu ýshin alghysharttar qúrady. Osy jyldardaghy halyqaralyq qatynastar men diplomatiyadaghy jemisti qyzmeti ýshin G.Kissindjer XX ghasyrdyng eng yqpaldy memleket qayratkerlerining biri sanalyp, AQSh syrtqy sayasatynyng «aqsaqaly» atandy.

G.Kissindjerding halyqaralyq qatynastar men diplomatiyagha arnalghan enbekteri («Yadrolyq qaru jәne syrtqy sayasat», «Diplomatiya» jәne t.b.) tújyrymdamalyq sipatta bolyp keledi jәne dýniyejýzilik halyqaralyq qatynastar ahualy AQSh-tyng últtyq mýddeleri men onyng aldaghy uaqyttaghy syrtqy sayasatynyng mindetteri men maqsaty túrghysynan taldanady. Sonymen birge onyng enbekteri teoriyadan góri kóbirek dәrejede naqty sayasy júmystargha arnaluymen de erekshelenedi. Óz elining qayratkeri retinde G.Kissindjer halyqaralyq qatynastar jýiesin AQSh syrtqy sayasatynyng maqsattary men is-qimyldaryna beyimdep qarastyrady jәne AQSh mýddesin qorghaydy.

Qaysy bir enbeginde bolmasyn G. Kissindjer Amerikanyng mýddesin qorghaydy. Tipti 1950 jyly bakalavr dәrejesin aludaghy jazghan diplomdyq júmysy men 1954 jyly jazghan doktorlyq dissertasiyasynyng taqyryptary da halyqaralyq sayasat pen ondaghy AQSh mýddesine arnaldy. 50-jyldardyng sonyna qaray jaryq kórgen «Yadrolyq qaru jәne syrtqy sayasat» monografiyasy basqa elderge de tanylyp, sayasattanudaghy eng joghary marapat – Vudro Vilison atyndaghy syilyqqa ie bolady. 60-jyldardyng ortasy men 70-jyldardyng basynda G. Kissindjer AQSh-tyng Vietnamdaghy elshiligining kenesshisi, ókili, Preziydentting últtyq qauipsizdik mәseleleri jónindegi kómekshisi qyzmetterin atqarady. AQSh-tyng syrtqy sayasattaghy qyzmetine taldau jasaghan ol  AQSh-tyng Vietnamnan ketuin qalamaydy, biraq endigi jerde búlay boludyng mýmkin emestigin de jaqsy týsinedi. Sondyqtan da Vietnamdaghy soghysty toqtatumen birge AQSh bedelining de týspeu joldaryn izdeydi.

1970 jyly Parijde AQSh preziydentining tapsyrmasymen Vietnamdaghy soghysty toqtatu mәselesi boyynsha Vietnam ókilderimen astyrtyn kelissóz jýrgizedi. Osy kelissózderding arqasynda Vietnamdaghy soghys toqtatylady, AQSh-tyng da bedeli artady. Kissindjerge 1973 jylghy Nobeli syilyghynyng berilui de osy sayasattyng nәtiyjesi bolatyn. Beybitshilik syilyghynyng AQSh ókiline berilui búl soghystaghy AQSh-tyng bedelin, óz әskerin Vietnamnan alyp ketuge mәjbýr bolghan alyp elding abyroyyn kóp týsire qoymady. Keybireuler Kissindjerge Nobeli syilyghy AQSh bedelin týsirmeu ýshin alyp berildi degen joramal da taratty. Sondyqtan da 1973 jylghy Nobeli syilyghynyng Kissindjerge beriluine narazylyq bildirgender de az bolmady. Tipti Nobeli syilyghyn beru jónindegi komiytetting eki mýshesi óz erikterimen qyzmetinen de ketedi. Búl syilyqty tapsyru rәsimine Kissindjer barmaydy. Syilyqty alugha barghan AQSh elshisine Osloda qarsylyq sherui ótedi. Biraq qalay bolghanda da Kissindjerding jýrgizgen kelissózderi men diplomatiyalyq qarym-qabiletining arqasynda Vietnamdaghy soghys toqtatylghan edi.

Genry Kissindjer 1968-1973 jj AQSh preziydenti R.Niksonnyng últtyq qauipsizdik mәselesi jónindegi kenesshisi qyzmetin atqara jýrip, jappay qarulanugha bet alghan әlemdik aqualdyng birshama túraqtanuyna ýles qosty. Ol qyrghy qabaq soghys jyldarynda alghash ret әlemdik eki derjavanyng basshylary R.Nikson men L.Brejnevting Vladivostok qalasynda bolghan 1972 jylghy kezdesuin dayyndady. Osy tarihy kezdesude ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldarynan keyin alghash ret eki elding basshysy jappay qyryp-joyghysh qarulardy shekteu jónindegi kelisimge qol qoyghan edi.   

AQSh-tyng halyqaralyq qatynastardaghy is-әreketteri men diplomatiyasyn qorghaghan G.Kissindjer «Diplomatiya» enbeginde bylay dep jazady: «XX ghasyrda halyqaralyq qatynastargha eshbir el AQSh sekildi sonshalyqty ýzildi-kesildi jәne bir mezgilde sonshalyqty ekiúshty yqpal etken joq. Birde-bir qogham basqa memleketterding ishki isterine aralasugha bolmaytyndyghyn sonshalyqty tabandy jaqtaghan jәne óz qúndylyqtaryn paydalanudyng әmbebaptyghyn sonshalyqty jalyndy qorghaghan emes. Birde-bir últ kýndelikti diplomatiyalyq qyzmette odan neghúrlym pragmatik nemese ózining tarihy qalyptasqan moralidyq normalaryn saqtaugha tyrysuda odan neghúrlym iydeologiyalandyrylghan bolghan emes. Birde-bir el tipti odaqtargha kire túryp jәne ózine kendigi men kólemi jaghynan tendesi joq mindetter ala otyryp, sheteldegi isterge ózining aralasuy turaly mәselelerde odan asqan ústamdy bolghan emes».

Kissindjerding aituynsha Qúrama Shtattar ózining tarihy damu barysynda ie bolghan ózindik erekshe belgiler syrtqy sayasat mәselelerine bir-birine qarsy eki kózqaras tuyndatty. Olardyng birinshisining mәnisi: demokratiyany óz ýiinde jetildire otyryp, Amerika óz qúndylyqtaryn barynsha jaqsy ornyqtyrady jәne sondyqtan ol adamzattyng qalghan bóligi ýshin shamshyraq qyzmetin atqarady; ekinshisining mәnisi mynaghan sayady: qúndylyqtardyng ózi AQSh-ty olardyng dýniyejýzilik auqymda ornyghuy ýshin kýresuge mindetteydi.

G.Kissindjer AQSh-tyng syrtqy sayasattaghy әreketterin batyl qorghaydy jәne aqtaydy. Onyng aituynsha: «AQSh ózining býkil tarihynda eshqashan kýshter tepe-tendigi jýiesine qatysqan emes. Eki dýniyejýzilik soghystyng aldyndaghy kezende búl el sol jýiemen baylanysty sayasy ailakerlikke qatyspay jәne osynau prinsipti barynsha jazghyra otyryp, jýiening is jýzindegi júmysynyng paydasyn kórdi.

Qyrghy qabaq soghys zamanynda Amerika Kenes Odaghymen iydeologiyalyq, sayasy jәne strategiyalyq kýreske tartyldy, ol kezde eki astam derjava bar dýnie kýshter tepe-tendigi jýiesine eshqanday qatysy joq prinsipter negizinde ómir sýrip jatty. Bipolyarlyq dýniyede janjal barshagha ortaq iygilikke jetelegen degen gipoteza әu bastan negizsiz edi: taraptardyng biri ýshin kez-kelgen útys ekinshi jaq ýshin útylys bolatyn. Shyndap kelgende, qyrghy qabaq soghysta AQSh soghyssyz-aq jeniske, yaghny Djordj Bernard Shou tújyrymdaghan: «Ómirde tragediyanyng eki týri bar. Bireui - eng asyl armanyna jete almay ketu. Ekinshisi - jetu» degen diylemmagha betpe-bet keluge mәjbýr etken jeniske jetti».

G.Kissindjer ótken jәne qazirgi kezdegi halyqaralyq qatynastar turaly ghana emes, әlemning bolashaghy turaly, onyng ishinde alyp elder AQSh, Resey, Qytay, Japoniya jәne taghy basqalar turaly da óz boljamdaryn jasaydy. Onyng «Diplomatiya» enbeginde aitylghanday: «XXI ghasyr halyqaralyq jýie bir qaraghanda solay kórinetin keregharlyqpen sipattalady: bir jaghynan, shashyranqylyq, ekinshi jaghynan, óse týsetin jahandanu oryn alady.

Memleketter arasyndaghy qatynastar dengeyinde jana tәrtip qyrghy qabaq soghystyng qatang shenberinen góri, XVIII-XIX ghasyrlardaghy europalyq memleketter jýiesin kóbirek eske salatyn bolady. Onyng qúramdas bóligi qúdirettilikting kem degende alty ortalyghy: AQSh, Europa, Qytay, Japoniya, Resey jәne, mýmkin, Ýndistan, sonday-aq tolyp jatqan orta jәne shaghyn elder bolady.

Sol kezde halyqaralyq qatynastar túnghysh ret shynayy jahandyq sipat alatyn bolady. Aqparat beru qas-qaghymda jýredi; dýniyejýzilik ekonomika barlyq kontiynentterde sinhrondy júmys isteydi.

Kissindjerding aituynsha Resey ózining býkil tarihynda әrqashan oqshau túrady. Ol Europa sayasatynyng sahnasyna kesh shyqty - búl kezde Fransiya men Úlybritaniya nyghai belesinen bayaghyda ótip ketken bolatyn, - sol sebepti oghan, teginde europalyq diplomatiyanyng dәstýrli prinsipterining birde-birin qoldanugha bolmaydy.

Árqily ýsh mәdeny óristing - europalyq, aziyalyq jәne músylmandyq óristerding - toghysqan jerinde ornalasqandyqtan, Resey olardyng әrqaysysyna jatatyn halyqtardy qamtydy da, eshqashan europalyq maghynadaghy últtyq memleket bolghan emes. Onyng biylep-tósteushileri kórshi aumaqtardy údayy qosyp alyp otyrghandyqtan, nobayyn údayy ózgertip otyrghan Resey auqymy jaghynan eshbir europalyq elmen salystyrylmaytyn imperiya boldy. Ol-ol ma, әrbir kezekti jaulap aludan keyin memleketting sipaty ózgerip otyrdy, óitkeni, ol mýldem jana, beymaza orys emes etnostyq topty qamtyp otyrdy. Búl Reseydin  orasan zor qaruly kýshter ústaugha ózin mindetti dep sanauynyng bir sebebi boldy, al ol kýshterding kólemi onyng qauipsizdigine syrttan tónetin ras boluy mýmkin qatermen salystyrugha esh kelmeytin.

Kissindjer aitqanday mazasyz qorghansyzdyq iydeyasy men missionerlik qúlshynystyng arasynda, Europa talaptary men Aziya arbauynyng arasynda әri-sәri Resey imperiyasy europalyq tepe-tendikte әrqashan belgili bir ról atqaryp keldi, biraq ruhany túrghydan eshqashan onyng bir bóligi bolghan emes. Resey kóshbasshylarynyng miynda jaulap alu qajettigi men qauipsizdik talaptary bir nәrsege ainalyp ketken. Vena kongresi zamanynan beri Resey imperiyasy óz әskerlerin shetel aumaqtaryna basqa iri elderding qaysysynan bolsyn әldeqayda jii júmsaghan bolatyn. Sarapshylar orys ekspansionizmin qauipsizdikting joqtyghy týisiginen tuyndaytyn nәrse dep jii týsindiredi.

Alayda orys jazushylary Reseyding óz shekaralaryn keneytuge úmtyluyn onyng messiyalyq paryzymen aqtaghysy keledi. Ilgeri jyljy otyryp, Resey shama sezimin siyrek kórsetetin; qarsylyqqa kezikkende ol әdette týnerinki yzagha boy aldyratyn. Óz tarihynyng edәuir bóliginde Resey ózin tanytugha tyrysatyn júmbaq dýnie bolatyn. Kommunizmnen keyingi Resey tarihy ýlgisi joq shekarada qalyp qoydy. Europa siyaqty ol da kýsh-quatynyng aitarlyqtay bóligin ózi mәnisin qayta payymdau isine júmsaugha mәjbýr bolady.

 Qytaydyng ótkeni men býginin jәne bolashaghyn saraptaghan Kissindjer búl el turaly bylay dep jazady: «Qytay da ózi ýshin jana әlemdik tәrtippen betpe-bet keldi. Eki myng jyl boyy Qytay imperiyasy óz әlemin imperatordyng jeke-dara biyleuining ayasyna biriktirgen bolatyn. Shynyna kelgende, búl tәrtip oqta-tekte ózining әlsizdigin de bayqatyp qalatyn. Qytayda soghystar Europadaghydan kem bolmaytyn. Biraq olar әdette imperator taghyna dәmegóiler arasynda jýretin de, kóbine syrtqy soghystan góri, azamattyq soghys sipatyna ie bolatyn, sol sebepti erte me, kesh pe, bәribir jana ortalyq biylikting payda boluyna sózsiz aparyp soghatyn».

Al Japoniyanyng ótkeni men bolashaghyn taldaghan Kissindjer kýnshyghys elining mәdeniyeti men dәstýrli qúndylyghyn bekem ústanatynyn aita kelip bylay dep jazdy: Japoniya da ózin syrtqy әlemmen baylanystyratyn dýniyening bәrinen bólip tastap otyrdy. 500 jyl boyy Japoniya bir-birine qarsy túrghan varvarlardyng arasynda kýshter tepe-tendigin qúru nemese Qytay siyaqty salyq tóleushiler tabu turaly mýlde oilanghan emes.

Syrtqy әlemning bәrinen oqshaulanghan Japoniya ózining biregey qaytalanbas salt-dәstýrlerin maqtan tútty, azamat soghystarynda ózining әskery dәstýrlerin saqtady jәne ózining ishki qúrylymyn onyng asa joghary dәrejeli ózindik mәdeniyeti shetel yqpalyn qabyldamaydy, odan joghary túr jәne týpting týbinde ony qabyldaghansha, ony joyyp tynady degen senimge negizdedi». 

Qyrghy qabaq soghys jyldary Japoniyanyng qauipsizdigine negizgi qater tóndirgen Kenes Odaghy bolghanda, ol ózining syrtqy sayasatyn odan pәlen myng mili qashyqtaghy AQSh-tyng sayasatymen tendes kóretin ahualgha jete aldy. Qyr kórsetu san aluan bolyp keletin jana әlemdik tәrtip ótkenin maqtan tútatyn eldi birde-bir odaqtasqa baghyttalghan óz kózqarasyn qaytkende de qayta qaraugha mәjbýr etedi.

Qazir Ontýstik Aziyanyng jetekshi elderining birine ainalyp kele jatqan Ýndistan turaly Kissindjer, onyng syrtqy sayasaty kóne mәdeny dәstýrlerding jyluy sharpyghan europalyq imperializmning altyn kýnderi turaly songhy estelik bolyp tabylady dep atap kórsetti. Kissindjerding aituynsha britandyqtar kelgenge deyin subkontiynent tútas mynjyldyq boyy eshqashan birtútas sayasy býtindikte bolghan emes.

Britandyq otarlau az ghana әskery kýshpen jýzege asyryldy, óitkeni, jergilikti halyq ony bir basqynshylardy ekinshi basqynshylardyng almastyruy dep týsindi. Biraq birtútas basqaru ornatylghanda Britan imperiyasy biyligining irgesin halyqtyng ózin-ózi basqaruy men mәdeny últshyldyq - Ýndistangha metropoliyanyng ózi engizgen qúndylyqtar - shayqaltyp jiberdi. Sonda da últ-memleket retinde Ýndistan - bozbala. Ózining orasan zor halqyn azyq- týlikpen qamtamasyz etu mәselesinen qoly bosamaytyn ol qyrghy qabaq soghys kezinde qosylmau qozghalysynyng qatysushysy boldy. Biraq oghan aldaghy uaqytta halyqaralyq sayasat sahnasynda ózindik sana-sezimmen ólshenetin ról tandaugha tura keledi.

Kissindjerding aituynsha: «barlyq úly jәne yqtimal úly derjavalardyng ishinde Qytay eng joghary órleu dәrejesinde. AQSh qúdirettilikke bayaghyda qol jetkizdi, myzghymas birlik ornatu ýshin Europa elderine әli kóp ter tógu kerek, Resey - sýrine beretin alyp, al Japoniya bay, biraq әli iymenshek».

AQSh-tyng geosayasy mýddelerin praktikalyq túrghydan da, sayasy maghynadan da qorghaghan G.Kissindjerding óz elining dýniyejýzilik kóshbasshylyq rólin halyqaralyq qauymdastaghy qajettilik dep týsindire de maqtana aitqan sózderinen AQSh-tyng búl ýstemdikten bas tartpaytyndyghy aiqyn angharylady. Avtordyng sózimen aitsaq: «AQSh ne dýnie jýzine ýstemdik ete almaytyn, ne odan bas tarta almaytyn kezde, ol bir mezgilde meylinshe qúdiretti әri tolyq qauqarsyz bolghan kezde, ol ózining úlylyghyn qamtamasyz etken múrattardan eshbir bas tarta almaydy. Biraq ol óz mýmkindikterining shegi jónindegi illuziyalargha nәr berip, óz úlylyghyn qaterge tikpeuge tiyis.

Degenmen Qúrama Shtattardyng ómir sýrui men progresi onyng qazirgi naqtylyqty beyneleytin tandau jasay bilu qabiletine baylanysty. Áytpese syrtqy sayasat taptauryn aqiqattardy ózine-ózin dәn riza kónilmen aita beruge ainalady. Osynau komponentterding әrqaysysynyng salystyrmaly salmaghy jәne osynau basymdyqtardyng әrqaysysymen baylanysty bagha qyr kórsetu sipatymen de, sayasy kóshbasshylardyng auqymdylyghymen de anyqtalady. Biraq birde-bir kóshbasshynyng haqysy joq nәrse - tandaudyng qúny joq nemese tepe-tendikti qoldap otyrudyng keregi joq dep mәlimdeu».

Kissindjerding búl tújyrymdary men mәlimdemesi osy zamanghy dәuirde ýshinshi ret dýniyejýzilik tәrtipke bastaytyn jolmen ilgeriley otyryp, amerikan iydealizmi әrqashandaghysynday sonshalyq manyzdy mәnin saqtay alady, tipti, mýmkin, odan da kóbirek mәnge ie bolar. Biraq jana dýniyejýzilik tәrtip jaghdayynda onyng róli jetilmegen әlemde AQSh-qa tandaudyng bar kýmәndarynan úyalmay ótuge mýmkindik beretin senim qalyptastyrugha sayady.

 Mine, AQSh mýddesin bilgirlikpen qorghaghan jәne elding syrtqy sayasatynda tamasha jetistikterge jetken túlghanyng syrtqy sayasat turaly aitqandarynan az da bolsa mәlimet aldyq. Ótken jolghy Bjezinskiy turaly jazylghan maqalagha oqyrmannyng biri «Bizde de Bjezinskiy siyaqty myqty sayasatker, әsirese halyqaralyq qatynasty jaqsy biletin, alysty boljay alatyn sayasatker bolsa ghoy» degen pikirin bildiripti. Oqyrman pikirine oray biz de «odan týnilmeyik, býgingi jastardan sonday myqty sayasatkerler shyghady» degen senimmen maqalamyzdy ayaqtayyq.

Bekmyrza SYRYMBETÚLY,  Qyzylorda qalasy

Abai.kz