Barsha Babtyng Úlyghy – babtardyng baby arystanbab

(Jalghasy. Maqalanyng bastapqy tarualaryn myna siltemelerden oqy alasyzdar: http://abai.kz/post/view?id=273,http://abai.kz/post/view?id=292 , http://abai.kz/post/view?id=306)   

Pirmúghan Arystanbabtyng anomalidi qasiyeti 

   Biz jogharyda sahabalardyng da, Qajy Ahmetting de pirmúghany (jol kórsetushi ústazy) Arystanbabtyng ómir jolyn aita otyryp, onyng tylsym әlemmen baylanysy bar anomalidy adam bolghandyghyna toqtalatyndyghymyzdy eskertkenbiz. Iya, babtardyng baby tarihta bolghan, tylsym әlemmen erekshe baylanysy bar anomalidy jan! Múnday baqyt ekinin  birining mandayyna jazylmas enshi. Sahaba osy qasiyetimen - jalghan dýnie men pәny dýnie arasyn baylanystyrushy qúdiret iyesi, bolashaqty boljaytyn sәuegey, dana, sinkretti túlgha.

    Anomalidyq degenimiz ne?  Álemdik ghaqliya ghylmynyng iyeleri bizge búl termindi qalypty jaghdaydan jәne jalpy zandylyqtan auytqu, búrystyq dep qana týsindirip keledi. Mysaly, Geologiyada jer qyrtysynda keybir himiyalyq elementter mólsherining qalypty shamadan erekshe kóp boluy geohimiyalyq anomaliya atalsa, jer qyrtysynyng týrli fizikalyq qasiyetterining qalypty shamadan auytquy geofizikalyq anomaliya ataluda. Osy siyaqty Medisinada ishtegi nәreste damuynyng búzyluy saldarynan organizmning qúrylymynda kezdesetin variasiyalyq ózgeristerding shekten shyghyp, túraqty marfologiyalyq auytqulargha úshyrauyn da medisinalyq anomaliya dep úghyndyrady. Al anomalidy qasiyet iyesi jeke adamdar turaly aitqanda olardyng ereksheligi men olar kórsetken keremetterdi moyyndaumen shektelip, jaratushydan daryghan qasiyetteri turaly naqtyly eshtene aita bermeydi. Sondyqtan biz de búl maqalada mәselening teoriyalyq jaghynan bas tarta otyryp, naqty el biletin derekterdi mysal etsek jetkilikti bolar. Bizding biletinimiz barlyq payghambar anomalidy qasiyet iyeleri.  Olar halyqqa payghambar bolyp tanyluy ýshin múghjiza kórsete bilgen. Múghjiza degenimiz - oqymystylardyng da, qarapayym adamdardyng da aqylyna syimaytyn, senimnin, imannyng arqasynda ghana payymdaugha, sezinuge keletin ghajap is. Múnday ister әdette Jaratushynyng qoldauymen ghana bolady. Sýleymen payghambardyng qústardyng tilin bilui, Salih paghambardyng qara tastan aq týie shygharuy, Núh payghambardyng keme jasap topan sudan býkil jandy maqúlyqtyng úryghyn saqtap qaluy osy múghjiza...

     Payghambarlardan keyingi joldy sahabalar, mashayyqtar men әuliyeler iyelenedi. Búlar da neshe týrli keremetter kórsete alady. Sahaba, әuliyeler birining keremetin ekinshisi qaytalay da alady, tipti asyryp ta jiberui mýmkin. Demek, anomalidy qasiyetting ózi, belgili bir satylar men kategoriyalardan túrady. Búl dәrejeleudin  jýieli joly da tylsym bolghandyqtan - júmbaq.  Búnyng aqiqatyna kóz jetkizu óte auyr. Aqiqattyng aqiqaty - Alla taghala.

Ótti ghúmyr, sharighatqa jete almadym,

Sharighatsyz tarihatqa óte almadym.

Aqihatsyz maghrifatqa bet almadym,

Joldan qalay pirsiz jan óter, dostar? – dep Yassauiyding ózi qinalyp aitsa da diny qúlshylyqtyng shegine jetken jan Jaratushy turaly ilimdi tolyq mengerip, Alla taghalany tanyp,  sharighatty belgili dәrejede iygere alady. Búl talpynghan jannyng qolynan keler múrat. Aqiqatqa úmtylghan jan  tarihatty qyibyla tútady. Búdan song baqy dýnie ghylymy maghrifat óz jolyna bastaydy. Maghrifat - aqiqattyng ainasy. Jalpy әulie degen týrik tilindegi ualy sózining kópshe týri. Qúrandaghy mәni Allanyng dosy nemese onyng qorghuyndaghy adam. Jaratushy turaly ilimdi mengergender. Olar eng әdiletti qogham qúru ýshin sharshamay talmay enbek etushiler. Olardan týrli anomalidy tang ghajayyptardy kýtuge bolady.

     Mysaly osynday anomalidy qasiyetke ie qazaq jerinde patshalyq qúrghan bahadýr Ishaq baptyng diny kenesshisi Baba Týkti Shashty Áziz júrttyng kózinshe janghan otqa týsip, ózining otqa janbau qasiyeti arqyly qalyn  eldi qan tógizsiz-aq dinge kiruge ilandyrghany anyz ghana emes  naqtyly tarihta jazylghan shyndyq. Múnday qasiyeti bar túlghalar ózara «agialogiya» nemese «tanghajayyp sayysqa» týsip, el aldynda týrli keremetter kórsetui arqyly halyqty óz sonyna erte bilgen. Kezinde Timuchin Shynghyshandyq dәrejege jetkenshe  ayan arqyly Tәnirmen qalyng búhara kózinshe tildese otyryp, tarihiy  úly jenisterine jetse, taghy bir kemenger patsha, 27 elding padishasy bolghan Ámir Temirding - Kóregen atanuynyng ózi  bizding anomalidyq jónindegi osy pikirimizdi naqtylay týser qúdiret. Búl tylsym qúdiret әriyne osy úly adamdarmen  bastalyp, osylarmen ayaqtalghan joq. Búryn da bolghan, qazir de jalghasuda...

    Alla taghala adamzat balasyna eki týrli kóz bergen; biri zahiyr (syrtqy), osy dýniyeni kórip boljay alatyn, ekinshisi, batiyn (ishki) kóz - bú dýniyeni de, o dýniyeni de kóre alatyn. «Jýrekting kózi ashylsa, adamgha aqiqattyng sәulesi týsedi». Búl jerde baysaldy imandy salmaqtylyq pen sabyr kerek.  Kәpirding basty belgisi zahir kózimen kórse ghana senedi. «Alla (T.) hikmetti (tereng bilimdi) qalaghan qúlyna beredi. Al kimge bilim berilse, oghan kóptegen iygilik berilgen bolady. Búny aqyl iyeleri ghana týsine alady».(«Baqara», 269)

   Osy orayda bizdinshe pirmúghan Arystanbab ýlken bilim ghana emes ilim iyesi ekeni de eshqanday kýmәn tudyrmasa kerek. Arystanbabtyng batin kózi aitugha til jetpestey dәrejede bolumen qatar, ua tabaraka, ua taghalanyng didaryn kóruge ghashyq sahabalardan.  Onyng eki dýniyege birdey kózi ashyq . Pirmúghan Hazireti Súltan sahaba. Haziret - Alla taghalanyng degenimen jýretin sýiiktisi, ilimine sipattas degen úghym berse, Súltan payghambardyng senimine layyq sahabalardyng úlyghy. Pirmúghan osynday jandargha jol kórsetushi degen sóz. Bizding ghalymdar kýni býginge deyin Yassauiyding sopylyq ilimi mektebin babasy Ysqaq bapqa aparyp teliydi. Nege búl mektepti әziret Súltanymyzdyng ózi moyyndaghan, pirmúghan ústazy Arystanbabqa telimeske?..

    Arystanbab sahaba anomalidy qasiyetke ie bolumen birge tirshiligining ózi anomalidy jaghdayda ótken jan. Búl ereksheligin  de shәkirti Qajy Ahmet Yassauiyding jyr joldarymen týsindiruge bolady. Ol óz jyrynda Múhammed (s.gh.s) payghambar ruhynyng perishtelerdi ilestire kelip, Arystanbabqa jasaghan qúrmetin bylay jetkizgen;

Sәrsenbi kýni esitip, haziret kenet soghady,

Arystanbabtyng ýiine keldi ýlken qonaghy.

Jatqan jeri jaysyz ed, kórip qayran bolady,

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

Ol – Múhammed Mústafa oqydy sonda dúghany,

Perishteler, әumiyin dep, qolyn jayyp túrady.

«Osynday ýmbet berdin» dep Allagha shýkir qylady.

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

     Búghan ne deysiz?.. Yassauiy ústazynyng kóz aldynda ómirden ótkenin  osy hikmetinde bylay jalghastyrady;

Babam aitty; «Óleyin, qasymda túr, úlanym,

Janazamdy oqyp kóm, jantәsilim qylamyn.

Medet berse Mústafa, kók tósine shyghamyn.

Arystan bap sózderin esitiniz – tәbәrik

Jylap aittym; «Ay, baba, jana basqan qadamym,

Kórinizdi qazarmyn, kóterip qalay salamyn?

Bilmeytúghyn balamyn din sýndetting talabyn!

 Arystan bap sózderin esitiniz – tәbәrik

Babam aitty; «Áy, balam, perishteler tolghaydy,

Imandyq qyp Jәbireyil, ózgeler birge bolghaydy.

Mәkәiyil men Israfil kóterip kórge qoyghaydy!»

Arystan bap sózderin esitiniz – tәbәrik.

    Osy ýsh shumaq ólenmen Arystanbabtyng ómirden ótuine baylanysty imany tanymdyq qana emes, anomalidyq mәni bar qanshama әngime órbituge bolady. Biz sol kóp әngimeni órbitpegen kýnning ózinde, Múhammed (s.gh.s.) payghambardyng songhy sahabasy Arystanbabtyng ómirden ótuining ózi erekshe jaghdayda bolghanyn, shәkirtinen ómirden óter sәtinde janynda bolyp janazasyn oqyp kómuin ótinuin, oghan jeti jasar Ahmettin; «kórindi qazarmyn, denendi kóterip qalay salamyn?» -dep, mýrdeni qoy sýndetin de jetik bilmeytindigin aityp zarlaghanyn kórip otyrmyz. Sonda auyryp jatqan Arystanbab ózining janazasyna qalyng búhara  emes, kóptegen perishlerding qatysatynyn, janazagha Jәbireyil perishtening imamdyq jasaytynyn, Mәkәiil men Israfil kóterip kórge qoyatynyn jetkizip, toqtau aitqan ghoy. Búdan shyghatyn basy ashyq taghy bir derek   biz býginde baryp ziyarat jasap jýrgen orynynda Arystanbab babamyzdyng sýiegining bolmaytyndyghy, denesining Mústafanyng medetimen kókke kóterilip ketetindigi... Búl da onyng anomalidy tirshiligi.

ARYSTANBABTY QORGhAU

     Ótken jyly auruhanada jatyp, «Anyz adam» jurnalynan  «...Babtardyng baby – Arystanbab. Al Arystan baba – Salman Parsy, irandyq bolghan. Ózi arystanday ýlken, aibatty kisi bolghandyqtan, halyq Arystanbab atap ketken eken. («Anyz adam» №15, tamyz 2011 jyl, Núrjan Dodabaev, Arystanbab kesenesining shyraqshysy)- degendi oqydym. Maqalamyzdyng basynda eskertkendey búl qate pikir, qate nasihat. Mening biletinim, osy azamat kóp jyldardan beri baba basyndaghy kesene  shyraqshysy. Kesenege kýn qúrghatpay qanshama jan ziyarat jasap kelip-ketip jatady. Solardyng bәrine osy әngimesin aityp otyrsa, masqara ghoy.  Arystanbab pen Salmany Farsiydi shatastyrugha bolmaydy.  Arab jazbalarynyng ózi Salman Farsiydi 655-657 jyldar aralyghynda iraktaghy Madaina qalasynda  jerlengenin,tirshilginde sol qalada әkim bolghandyghyn, basynda núrly gýlzarasy baryn aitady. Kezinde búl qabirdi kýtip ústau ýshin Ámir Temir de arnayy uaqyf bólip túrghan. Salman Farsy qabirine arnayy qarjy bólgen padisha Otyrarda Arystanbab kesenesin kóterui mýmkin be?.. Endi myna ýzindige nazar audarynyz; «...Múhammed payghambardyng berip ketken amanat-qúrmasyn tapsyru ýshin bala Ahmetti izdep Týrkistangha kelgen Arystanbab әulie jas jetim bala Qoja Ahmetting tilegin oryndap, onyng sheshesine qosylyp, neke suyn ishedi... Arystanbab dýniyeden óterinde búny (kemening synyghyn) әri balasy, әri shәkirti Qoja Ahmet әuliyge berip ketken. Múhammed payghambardan artyq jasaudy ózine kýnә dep eseptegen (?) Qoja Ahmet әulie 63 jasqa shyqqanda pәny dýniyening tirshiligi men jaryghynan qol ýzip, jerding astyna týsip, qyluette jasaydy...» ( E.Tóreqojaev, M.Omartaev. «Baqsayys әuliye», 124 bet, «Tamyr» baspasy, 2006 j.) Eki avtordan biletinim E.Tóreqojaevtyng kezinde osynday artyq әngimesimen býginde marqúm bolyp ketken belgili aqynymyz B. Isaevtyng renishine qalyp jýrgenin  bir basylymnan oqyp edim, songhysyn tanymadym.  Jalpy ekeui de  - dinnen de, sopylyq ilimnen de, tipti eki әuliyening taghdyrynan da habary joq jandar syqyldy. Habary bolsa, kózderi kórip, kuә bolyp otyrghanday Arystanbabqa Yassauiyding sheshesin qosyp, qastarynda túrghanday neke suyn ishtirip, pendegershilikting shekten shyqqan týrine barmas edi,  «Múhammed payghambardan artyq jasaudy ózine kýnә dep eseptegen Qoja Ahmet әulie 63 jasqa shyqqanda pәny dýniyening tirshilgi men jaryghynan qol ýzip, jerding astyna týsip, qyluette jasaydy»- dep jalghan әngime órbitpes edi. Yassauiy haziret týgili, keudesinde imany bar adam Allanyng syilaghan ómirine qarsylyq tanytsa, oghan ólgende janaza da búiyrmaydy...Janylysqan avtorlargha  Yassauiydin; «Nida keldi; «qúlym jerge kir» degen ólenimen jauap qatqymyz kelip otyr. Nida Qúdaydyng әmiri. Yassauiy jýrekti tazalap, nәpsini jenip, kónildegi Alladan basqany joyyp, dýniyeden ótpey túryp ólimdi jenip, mәngilik tirlikke qol jetkizgen jan. Ol ruh tazalyghyna úmtylyp, haq didaryn kórudi talap ete bilgen mashayyq.    

   Alpys ýshte sýndet boldy jerge kirmek,

   Rasul ýshin eki ghalam jaryq bermek.

   Ghashyq jannyng sýnneti dýr tiri ólmek,

   Estip, oqyp jerge kirdi Qúl Qajy Ahmet.

   Atalynghan kitapta búdan basqa da әruaqtar men olardyng býgingi úrpaqtarynyng namysyna tiyer ynghaysyz әngimeler jetkilikti siyaqty. Ol turaly mýmkindik bolyp jatsa, aldaghy uaqytta arnayy sóz etermiz...

                          TÝIIN

      Arystanbab turaly әngime aitu, bizdi ýlken bir tújyrmgha jetelep keledi. Ol tújyrym - Islamnyng elimizge kelu tarihy. Qazir  Islamnyng din retinde ómirge kelgenine 1400 jyldan asty. Osy dinning qazaq jerine qadam basuyna oray  tarihshylar әrqalay pikir aityp jýr. Degenmen, negizgi tújyrym mynaday pikirler manyna shoghyrlanghan. Biri -  Mýsilim bastaghan arab әskerleri Kýltegin men soghdalyqtardyng birikken kýshterin jenip Týrkistan jerinde 712-713 jyly biylikti óz qoldaryna ústaghan kezinde Sayram men Taraz qalalaryna   Islam dini kelgen dese, ekinshisi - 766 jyly Horasannan shegingen Yshaq at Týrik bastaghan oppozisiyalyq kýshtermen birge bolghan, islamnyn  qasaniya-mýbaiydiana baghytyn qabyldaghan týrik biyleushileri ózderi qúrghan memleketti tariyhqa Týrkistan jerindegi alghashqy Islam memleketi degen ataumen engizgenin, ýshinshi bir top Altyn Orda patshalyghy kezinde eki-ýsh han ózderi de Islam dinin qabylaumen birge eldi Islam memleketi dep jariyalaghanyn algha tartady...

   Bizdinshe, búl  derekterding bәrining de el tarihynda ózindik oryny bar. Degenmen, biz  maqala basynda keltirgendey laduny ilimining bilgiri Mәshhýr Yiýsip Kópeyúlynyn;  «týrkiler Islamdy  Payghambarymyz (Gh.S.) tirshilikte ómir sýrgen kezinde qabyldady»- degen pikirin kónilge qonymdy sanap otyrmyz.

   Sonymen Arystanbab kim degen  saualgha  mynaday tújyrym jasaghaly otyrmyz:

   Birinshi, Arystanbab – sahaba. Múhammed (s.gh.s) payghambar amanatyn jetkizushi sahabalar pirmúghany, sahabalardyng úlyghy, babtardyng baby.

   Ekinshi, qazaq jәne Orta Aziya jerine payghambar (s.gh.s.) amanatyn  jetkizushi Islam dinining alghashqy nasihatshysy.

   Ýshinshi, Týrik әlemindegi jәne elimizdegi Islam tarihynyng negizin qalaushy. 

     Tórtinshi,  Yassauiyding sopylyq ilimining bastau kózi, mektebi.

     Besinshi,  tarihy tolyq zerttelmegen anomalidy túlgha.

     Altynshy,  ruhany tarihymyzgha enuge tiyisti tarihy túlghalar Qorqyt Ata, Ál Faraby jәne Yassauiyding ústazy...      

  Songhy pikirdi aitqanda elbasy N.Nazarbaevtyn; “Qazaqtardyng ruhany tarihy jazyla qalsa, Yassauiyding “Diuany hikmetteri” sózsiz onyng bir bóligi bolyp jazyluy tiyis”- degen pikirin algha tartqym kelip otyr. «Diuany hikmettin» elimizding ruhany tarihyna enui Yassauiyding tariyhqa enui. Demek Qajy Ahmet Yassauiy ruhany tarihymyzgha enetin bolsa, onda ózi jazyp ketken ústazy Arystanbabty qalay aitpasqa?..  Osyny moyyndaytyn bolsaq elimizge Islam dinining kelu tarihyn osy әuliyening elimizge keluinen bastaghanymyz abzal.  Arystanbab býkil әlem Aristoteliden keyingi ekinshi ghúlama sanap jýrgen jerlesimiz әl-Farabiyding ústazy bolsa biz nege ol kisige  әulie esebinde mýrdesine ziyarat jasaumen shektelemiz? Áuliyening ómir tarihy, tirshiligi, shәkirtteri, ómirden ótui mistikalyq fәlsafa (laduni) ilimining kósemi etip kórsetip túrghan joq pa? Búghan bagha beru ýshin ne isteuimiz kerek?.. Jalpy osynshama ghúlamanyng ústazy sanalatyn, Orta Aziyadaghy Islam dinin birden-bir sýiinshileushi túlgha Arystanbab әulie turaly bizde osy kýnge deyin naqtyly ghylymiy-zertteu júmystarynyng jýrgizilmeui oilanarlyq jaghday. Búl orayda ÁmirTemir Kóregenning Qajy Ahmet Yassauiy movzaleyin salmastan búryn, Arystanbabqa kesene saluy osy saladaghy júmysymyzgha ónege boluy tiyis. Ústazy jayly auyz ashpay, shәkirtteri turaly pikirler aitu esh ólshemge kelmeydi. Biraq bizding elde taza din ghúlamalarynyng kemshindiginen osy aghattyq óz jónin әli kýnge sheshimin tappaghan kýii keledi. Sonyng naqtyly dәleli kóz aldymyzda men-múndalap kesenesi túrsa da qazaq halqynyng ruhani, mәdeny birligi men tútastyghyn qalyptastyrghan yassauiy jolynyng ókilderi ómirining әli kýnge tolyq zerttelmeui. Áulie týrik tilindegi ualy sózining kópshe týri. Qúrandaghy mәni Allanyng dosy nemese onyng qorghuyndaghy adam. Diny qúlshylyqtyng shegine jetip, Jaratushy turaly ilimdi tolyq mengergender. Olar eng әdiletti qogham qúru ýshin sharshamay talmay enbek etkender.

    Ilgeride ótken Qazaqstan Respublikasynyng últtyq tarihyn zerdeleu jónindegi vedmostvoaralyq júmys tobynyng keneytilgen otyrysyna basshylyq jasaghan sol kezdegi Memlekettik hatshy M.Tajin óz bayandamasynda tól tarihymyzdy shynayy túrghyda jinalghan bay derekterge sýiene otyryp, ghylymy túrghyda qayta jazyp shyghudy kýn tәrtibine qoydy. Sheshennin: «Últtyq tarih qoghamdyq ghylymdardyng arasynda ortalyq buyngha ainaluy tiyis. Biz sapalyq jana dengeyde Qazaqstan tarihynyng ortaq tújyrymdamasyn jasap shyghugha tiyispiz. Ol tújyrymdama býkil әlemdik tarihpen tyghyz baylanysta bolugha, Qazaqstannyng asa auqymdy tarihy ýderisterdegi, olardyng ózara baylanysy men ghylymy kezendenu jýiesindegi orynyn anyq kórsetui tiyis. Qazaqstan turaly bizdegi shetelderdegi tarihy materiyaldardyng barlyghyn jinaugha, jýieleuge jәne jikteuge basa kónil bólu de óte manyzdy...» -deui - elimizde tarih ghylymyn jana dәrejege kóterip, tól tarihymyzgha sony serpilis beru. Degenmen, el tarihyn jazudy sóz etken sheshen onyng ruhany tarihy jayly nege sóz etpedi?  Eshtene aitpady ghoy. Nege? Jalpy, bizding elde taza din ghúlamalarynyng kemshindiginen osy aghattyq óz jónin tappaghan kýii keledi.

     Búl mәseleni biz ghana emes, bizden búdan on-onbes jyl búryn Elbasy N.Nazarbaev;  “Qazaqtardyng ruhany tarihy jazyla qalsa, Qoja Ahmet Yassauiyding “Diuany hikmetteri” sózsiz onyng bir bóligi bolyp jazyluy tiyis”- dep eske salghan joq pa? Preziydenttting búl pikiri búdan búryn ózi aitqan; «...Qazaqstan aumaghynda sopylyq dәstýrding negizin salyp, ony týrkilik dәstýrmen ýndestirgen әigili túlgha – Qoja Ahmet Yassauiy, onyng kesenesi bayyrghy Týrkistangha ornalasqan. Yssauding tikeley janqiyarlyq enbegining arqasynda ghana qazaq taypalarynyng últtyq ortasynda Islam kanondary men dalalyq dәstýr ýndestik tapty, qazaq halqynyng arasynda kýni býginge deyin onyng esimin kie tútyp, kóptegen týrki tildes músylmandar ýshin «Ekinshi Mekke» bolghan onyng kesenesine tauap etedi...»- degen sózin de  bekitedi.   Jalpy, elimizding jana tarihyn ótken ómirimizding kuәgerindey keng baytaq jerimizdegi keseneleri túrghan  әuliyeler tarihymen baylanystyra otyryp jazar bolsaq, shynayy shyndyqtan alystamas ta edik.

(Sony) 

Baqtybay AYNABEKOV,

Abai.kz