(Jalghasy. Maqalanyng bastapqy tarualaryn myna siltemelerden oqy alasyzdar: http://abai.kz/post/view?id=273, http://abai.kz/post/view?id=292)  

3. BASQA DEREKTER NE DEYDI?

             Qúlazyghan sening qúla týzderin,

             Ne kórmegen, ne bilmegen izgi elim.

             Jazylmaghan tarihymnyng joldaryn,

             Auyz eki anyzynnan izdedim- dep Múqaghaly aqyn jyrlaghanday, keyingi jyldary eshbir qújatty deregi, ne jer betinde jәdiger belgisi qalmasa da, el auzyndaghy auyz-eki tarihy anyzdar nobayymen-aq  songhy jýzjyldyqtarda ótken nebir kózsiz batyrlarymyz ben әuliyelerimizding ruhyn kóterip, attaryn asqaqtatar tirlikter jasap, olardy ómirge qayta oraltyp jatyrmyz. Quana qúptalyq jayt.  Degenmen,  osylardyng qatarynda qazaq qana emes jalpy týrki halqy tarihynda ózindik oryny bar  sahabalar, babtar men әuliyeler tarihy әli de bolsa  zerdelenbey kele jatqanyn renjy aitqymyz keledi.  Sahaby – arabsha serik,  dos bolu jәne súhbattasu degen maghanany bildiredi eken. Alla elshisin (s.a.s.) kórgen, az uaqyt bolsa da onyng súhbatyn tyndap, iman keltirgen jәne dýniyeden imandy bolyp ótken kisi sahabagha jatady. Olar payghamabardyng kezinde-aq әr týrli dәrejede, әr qily ataularmen atalghan.  Muhajirler - payghambarymyzgha payghambarlyq kelgennen keyin eng alghash iman keltirip, býkil qiyndyqtargha qaramastan Alla men sýiiktisi Rasuldyng qauipke toly jolynda esh nәrseden tayynbaghan jankeshtiler, Allanyng rizashylyghyna, rasuldyng sýiispenshiligine ie bolghandar. Ansarlar - Mәdinada sol muhajirlerdi ystyq yqylaspen qúshaq jayyp qarsy alushylar. Búlar jayly qúranda «Muhajiyr, ansarlardan alghashqy iman keltirgender jәne jaqsylyqta solargha ergenderge Allah razy, olar da Allahqa razy boldy. Allah olar ýshin mәngi túraqtaytyn, astarynan ózender aghatyn Jannattar dayyndady. Mine, naghyz ýlken baqyt, ýlken jetistik osy» (Tәube, 100). Jalpy sahabalar kóktegi temirqazyq júldyzy sekildi. Qaysysyna erseniz de tura joldy tabasyz. Óitkeni sahabalar kemenger tәrbiyeshining ózinen tәrbie alushylar. Olar ayanmen týsirilgen qasiyetti Qúran ayattaryna kuә bolushylar da. Sahabalar músylmandyqty qabylday sala dereu jamandyqtan jaqsylyqqa úmtylghan, qaranghylyqtan jaryqqa talpynghan, qoghamnyng barsha indetinen óz boylaryn aulaqqa salghandar.  Suffalar - óz ómirin Qúran ýirenip, payghambarymyzdan tәlim alu jolyna arnaghandar. Olar tez arada ilim iygerip payghambardan estigenderin jattap, keyingilerge jetkizuge asyqqandar. Osylardyng arqasynda sahaba dәuiri - jer betining Rahman núryna shomylghan shaghy dep esepteledi. Olardyng dәrejeleri әr týrli bolghan. Payghambarmen serttesken sahabalar, soghysta birge bolghan sahabalar, qoshtasu qajylyghyna qatysqan sahabalar t.b....

   Qazaqqa payghambardyng 33 myng sahabasy bolghan degen әngime sinisken. Jalpy osynshama sahaba kezinde qazaq jerine kelgen boluy da mýmkin, әitpese payghambarymyz qanshama soghystargha qatynasty, sonyng biri Tәbuk soghysyna ghana 70 myng sahaba qatynassa, qoshtasu qajylyghyna 40 myng sahaba qatynasqany tarihtan belgili. Payghambarymyz óz eline jәne Islam әlemine patsha bolghan adam. Ol kisini kórip núrlanghan adamdardyng bәri sahaba bolatyn bolsa, sahabalardyng sany qanshama jýzdegen myndar bolyp sanaluy kerek qoy...

    Tarih – payghambarymyz ómirden ozghan son, tirshiliginde múrattas bolghan serikteri   Islam dinin taratu jolynda tarihy Jibek joly boyymen  býgingi qazaq dalasyna jetip kóz júmghandaryn aitady. Osy tarihy faktige bizden búryn ómirden ótken ata-babalarymyzdyng kóbirek den qoyghanyn bilsek te qazirgi tanda sol ýrdis - din ne ghaqliya ghylymy ókilderi tarapynan óz dәrejesinde jalghasyn tappauda. Osy orayda elimizdegi Yassauiylyq sopylyq әdebiyetting songhy ókili, tirshiliginde  tylsym qasiyetimen el nazaryn ózine audara bilgen, sol qasiyetining jalghasy, ózi ómirden ótkennen song da,  tәni jer betinde shiyrek ghasyr boyy eshbir kýtimsiz-aq shirimey saqtalghan, laduny ilimining bilgiri Mәshhýr Yiýsip Kópeyúlynyn;  «Týrkiler Islamdy  Payghambarymyz (Gh.S.) tirshilikte ómir sýrgen kezinde qabyldady»- degen  pikirine zer salsaq, kóp júmbaqtyng sheshimin tabugha qadam jasaghan bolar edik... Qazaq jerindegi sahabalar tirshiligine baylanysty osy avtordyng múraghatynan, baspa betinde jariyalanghan «Qazaq shejiresi» tuyndysynda -  qazaqtyng arghy tegining Anys sahabadan bastap taratyluy sebebine toqtala otyryp, búl núsqany taza genealogiyalyq tizbek retinde tanyghan shet jerlik tarihshylardyng qate pikirine qarsy óz syn eskertpesin bylay keltiredi; «Aqkóse men Mәlik ekeui bir aghayyndy. Nәzir degen әkelerining aty eken. Mәlikten Anys tuady da, sol Anystyng ýrim bútaghynan týrikpen, qaraqalpaq, qazaq taraydy. Erte zamanda búrynghy ata-babalarymyz; «Biz Aqkóse sahabadan ekenbiz»- dep jýrgeni, payghambarymyz dýniyeden qaytqannan keyin Mohtrsa degen kәpirmen soghys ashamyz dep, haziretimizdin... kýninde Aqkóse, Amambar, Qúttyqoja sahabalar Qaratauda... bolyp, zirattary sonda bolghandyqtan, «Aqkóse sahaba babamyzdyng molasy» dep ziyarat qylghandyqtan, sonyng úrpaghymyz dep jýrgeni sol eken. Búl kýnde Qarataudyng kýnbatysynda. Ol kisini Domby ata dese júrt biledi. Basqa júrttan shyghyp tarih jazushylar múnda qaydan shyghyp, qayda baryp úshyrasqanyn bilmeydi de; «Anysyn, Mәlik haziretlary – gharap. Qazaq ózin gharaptan tughyzyp, payghambargha tuysqan, bauyr bolghysy keledi»- deydi. Mine men, Mәshhýr Yiýsýp Kófeyip 65 jasta osy sózdi jazyp otyrmyn. Baqsyday bal ashyp, týlkidey týs kórip, jauyryn jaghyp, qúmalaq salyp aityp otyrghanym joq. Men de núsqalardan kórumen, kәri qúlaqtardan estumen óz bilgenimdi shamam kelgenshe qorytyp, shyndap, tendep aityp otyrmyn».

     Mashhýr múraghatynan alynghan búl  ýzindini keltirgende avtor enbegin taldap,  oghan dәl qazir óz pikirimdi bildirgeli otyrghan joqpyn, tek qana sahabalardyng bizding jerimizde bolghandyghyn rastap jәne bizden búryn jasaghandar búl jayly kóbirek bilgenin aitqaly otyrmyn. Osy derekke  tolyq kóz jetkizu ýshin tayauda atalynghan jerge arnayy izdep baryp, ziyarat jasap ta qayttym. Qúttyqoja sahaba mýrdesi Qyzylorda oblysyndaghy Shalqiya kenishining eteginde, búrynghy Lenin bólimshesinde eken. Kesene týbindegi qútty búlaqtan ýlken aryq bolyp su atqylap shyghyp jatyr. Móldiregen búlaq kózinde kýnge jony shaghylysqan әulie balyqtar shoghyry toptasypty. Janynan taghy da ýsh búlaqtan aqqan su ýlken aryq arnasyna jarysa qosylyp jatyr. Osy ýsh búlaqtyng suyn jergilikti túrghyndar  ýsh týrli emge ishetin kórinedi. Sahaba janynda 90 jasap ómirden ótken Janqabyl tәuipting mýrdesi ornalasypty. Sol jerde túryp, bizben saparlas bolghan osy kýnning kóripkeli, ózindi kórip túryp qana emes, telefon arqyly sóilesip túryp-aq boyyndaghy bar syrqatyndy aityp bere alatyn (orystar múnday qabiletti jandy «rengen-chelovek» atay bastady. B.A.)  Tabylghan Ábilqasymov Arystanbabtyng taghy bir esimi Ýkilimәlik (Kóztiymes) atalghanyn, Qazaqstanda Otyrar men Araldyng «Aqiyregindegi» kesenesinen tys búl kýnde әskery tiagashpen әzer barugha bolatyn, Tóretamnyng túsynan 500 shaqyrym qashyqtyqtaghy qalyng sekseuil arasynda,  Manghystau men Qyzylqúmda da shәkirtter tәrbiyelegen qadam jaylary bolghanyn,  Arystanbab pen Salman Parsy arasyn abaylap zertteu kerektigin, maghan Soltýstik Qazaqstandaghy «Baltaly әuliyege» taghy jol týsip túrghanyn, jolay  «Oyyqty», «Qyz әuliyemen» qatar 19 baptyng mýrdesine úshyrasatynymdy jetkizdi...

     Bú әngimeden týier jalghyz qorytyndy – taghy da qaytalap aitayyn, kezinde payghambarmen qanattas bolghan  sahabalardyng qazaq jerine de jetkendigi. Sol sahabalar mýrdesi әsirese  eski Sauran qalasy manyna kóbirek ornalasypty. Osyndaghy  Saduaqas, Jalau (Ghabdikәrim), Mamyt әuliyeler janyndaghy  esimderi belgisiz, biraq ózgelerden oqshaulandyryp shoghyrlandyra qoyylghan sahabalar mýrdesining ortasyna óz ósiyeti boyynsha jerlengen Qarahan ata nemese Qarahan patsha sýiegining qoyyluyn da oy eleginen ótkize biluimiz kerek. Osy qorymnan 60-70 shaqyrym qashyqtyqta Qarataudyng ortasynda aty anyzgha ainalghan Ýkәsha sahabanyng mýrdesi taghy bar... Bir eskerer erekshelik qay sahaba basyna qoyylghan belgige nazar audarsaq ta birine biri úqsas, bastaryna úzyndyghy 12-18 metr aralyghynda  tas ýiindileri qoyylghan. Nege?.. Bizge jetken mәlimet - sahabalar ómirden ozghan songhy jýzjyldyqta olardyng Arab elderindegi úrpaqtary izdep kelip, әr kelgende sahaba úrpaqtarynyng kelgendiginen belgi esebinde óz salt dәstýrlerimen mýrdelerindegi tas belgini úzartyp ketip otyrghan... Ekinshi bir eskeriler jәit, sahabalar jatqan mazarlar ne búlaq basyna, ne susyz shólde shegendelip órilgen tereng qúdyqtar qasyna qoyyluy...    

    Al Arystanbab sahabagha qayta oralar bolsaq, әuliyege baylanysty jogharyda aitylghan derekter men tarihy anyz әngimelerden tys, tam-túmdap bolsyn shejireler men jazba derekter, oghan mәn bergen ghaqly ghylym iyeleri de barshylyq. Osylardy imany sana elgezeginen ótkize bilsek, sahaba tirshiliginen múnan da ózge derekter men ózimizge qajetti tanymgha kózimiz jetetin siyaqty.

    Búl rette búdan on ghasyr búryn  H ghasyrda jaryq kórgen Nadjimad-din Ghumar ibn Muhammad ibn Ahmad әn-Nasafiyding «әl-Kand fy zikr ulama Samarkand» atty jazbasyna, kýmәnmen emes ýmitpen qaradyq.  Onda Isfidjab ualayatynyng Barab degen jerinde Payghambardyng bir sahabasy bolghandyghy, aty Abu Jafar Muhammad ibn Nastýr (Nestor) ar-Rumy ekendigi, onyng Payghambarmen Tabuk soghysynda birge bolghany jazylghan. Ol Payghambardyng 14 hadiysin aityp beredi. (An.Nasafiy,1996, s.116). Bizde Barab jerinde Arystanbabtan   basqa sahabanyng bolghandyghy turaly әzirge basqa naqtyly derek joq. Demek, Abu Jaghfar Muhammad ibn Nastýr ar Rumy - Arystanbab. Taghdyry osy kitap shamalas, 1000 jyldyq tarihy bar «Sayram turaly Risala» tarihy shejiresinde de, babtardyng baby Arystanbabtyng úzaq jyldar Sayramda ústazdyq etui, Yassauiymen osy qalada úshyrasuy, búghan qosymsha Ibarahim Ata, Qarashash Ana, Lәtip Ata, Mústafa Qúl Ata turaly qúndy derekter engen.  Kýni býginge deyin kisi qoldarynda saqtalyp otyrghan búl shejirelerdin  qazir ýsh núsqasy bar kórinedi. Basyn biriktirip, naqtyly tújyrym jasaugha uaqyt jetkenmen, әli kýnge sol iske ege tabylyp qolgha alynbaghan. Arystanbab esimi HY-HYI ghasyrda jazylghan «Rashahat ain әl-Hayat», «Sadr ad-din shayh risalasy» jazba derekterinde de úshyrasady. Búl derekterde de onyng sahaba ekendigi bayandalady. Abu Salam qoja Fayzallah payghambardyng isharatymen Arystanbab Áziret Súltangha zikirding 1001 týrin ýiretkenin jazady. Taghy bir jazba derekterde Arystanbabtyng Múhammed ibn әl Hanafiya әuletinen taraytyndyghy jetkizilse, «Tarihy aminiya» kitabynyng avtory Músa Sayramy óz shygharmasynda Arystanbabtyng shaybaniyler memleketining hany Ubaydulla han mórimen kuәlandyrylghan shejiresin algha tartady... 

    Týbegeyli sonyna týsip bet búrmaghanymen, songhy jyldary Arystanbab ómirine ghaqliya ghalymdary da nazar audara bastady. Búl orayda búrynghy shetel zertteushileri K.G.Zeleman, Á.Divaev, V.V.Bartolid, M.E.Masson, A.A.Semenov, Dj. Tirmingem, IY.Melikofften keyin ózimizding D.Kejetaev, Á.Muminov, M.Qojaev, Z.Jandarbekov tәp-tәuir izdenisterimen kórinip jýrgenin aituymyz kerek.  Zertteushi ghalym Á.Muminov óz maqalasynda Arystanbabtyn  kezinde Otyrar mubayyidiylerining basshysy, әri 33 dinnen habary bar asa bilimdar túlgha bolghandyghyn jazypty. Osydan 15 jyl búryn Qaraqalpaqstanda túratyn qandasymyz, Ózbekstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Júbatqan Múratbaevtyng «Qazaqstan әielderi» jurnalynda jariyalangha «Qarabura әulie qayda jerlendi?» degen maqalasynda «...Ahmet Yassauiyding ústazy Arystanbab (Salman Fars) – 33 týrli dindi bilgen, sodan tek Islam dinine moyynsynghan ghúlama» degen dәleli joq deregin oqyghan bolatynmyn. Avtor sol pikirdi algha tartyp otyrsa - derek kýmәndi, al basqa derek kózin tapsa sóz basqa. Óitkeni Arystanbabty Salman Fars ataugha esh negiz joq! Sosyn Á.Muminovtyng Molda Músa Sayramiyding «Tariyh-y aminiya» atty enbegindegi Ábilghazy han kuәlandyrghan Arystanbabty Áziret Áliden taratatyn shejire boyynsha Áli imam Múhammed Hanafiya – Abd әl-Fattah Bab – Abd әl-Jabbar Bab – Abd әr-Rahman bab – Abd әr-Rahim Bab – Abd әl-Jalil Bab – Abd әl-Karim Bab – Ysqaq Bab – Ismayil Bab – Omar Bab – Osman Bab – Iftihar Bab – Mahmud Bab – Ilyas Bab – Arystan Bab- dep kórsetilgen shejireni әuliyening ata tegi retinde emes, әuliyege Múhammedting ósiyeti, ilimi kimder arqyly jetkenin kórsetetin silsala ekenin oryndy dәlelmen kórsetken. Taghy bir top ghalymdar songhy uaqytta Qajy Ahmetting alghashqy shәkirtterining biri Mansur Atanyn  Arystanbab úrpaghy ekendigin jazuda. Dәlelin tapsa búl da óte qajet derek. Óitkeni, Áziret Súltannyng osy shәkirti arqyly Yassauiya tarihatynyng taghy bir ýlken tarmaghy taraytynyn este ústauymyz kerek.

(Jalghasy bar)

Abai.kz