BOLGhAN men BOLMAGhAN bylygha bersin be?
PORTALYMYZ - ERKIN PIKIR ALANY. TÓMENDEGI MAQALADA JAZUShY GhABBAS QABYShÚLY ABYLAY HAN MEN ONYNG TÓNIREGINDEGI BATYRLAR TURASYNDA OY QOZGhAPTY. EGER MAQALADA AYTYLGhAN PIKIR-KÓZQARASTARGhA OQYRMANDARYMYZ TIYISTI UÁJ AYTYP JATSA, ONY DA JÚRT NAZARYNA ÚSYNUGhA ÁZIRMIZ.
Abai.kz
Tarihshylarymyzdyng nazaryna
Kóne tarihymyzgha qaytadan kóz jiberip, búrynghy artyq-kemdi tarazylap, endigi jerde barynsha әdiletti jazu jóninde sóz qozghalyp, tarihshylarymyz iske kiriskeli biraz uaqyt boldy. IYә, búrynghy enbekterde alay-búlay aitu kezdesti. Keybir «ghalymdar» tarihiy túlghalarymyzdy «saudagha salugha» tyrmysyp, qazaqtyn ýsh jýzin «týgendep», basqa jýzdegi әigili bir batyrdyng nemese jyraudyng aruaghyn óz jýzining aulasyna qaray sýireledi. «Shýkir», әli de bar. Al qaysybiri endi: Sovet ókimeti bizge tarihymyzdy jazdyrmady, dep әlәulәy bastady. Meninshe, tarihymyzdy jazudaghy ala-qúlalyq ýshin ózimizden ózgeni jappay jazghyrudyn jóni joq. Arghyny aitpay-aq, bergini eske alsaq, mәselen: E. Bekmahanovtay ghalymymyzdy kim sottatty? Q. Sәtbaev pen M. Áuezovti, Gh. Mýsirepov pen A. Júbanovty, Á. Shәripovti... kim qudalady?
Jә, men kәsiby tarihshy emespin, «bas jaqqa barmay», kónilimdegi myna birer týitkildi ghana aitayyn. Búghan Kereku (Pavlodar) qalasynda, A. Potanin atyndaghy ólketanu múrajayyndaghy jәit sebepshi boldy. Múrajaydy aralap, ólke tarihyna qatysty kóne zattardy kórip jýrip, Abylay han dәuiri bólimine ayaldadyq. Kózim taqta otyrghan Abylay hannyn, onyng sol jaghyndaghy Búqar jyraudyng jәne ong jaghynda ala tu ústap túrghan jigitting mýsinderine kózim týsti. Ózime beymәlim jigit beynesi kimdiki ekenin súraghanyma: «Búl – Abylay hannyn tu ústaushysy Oljabay batyr» dedi týsinik berushi qaryndasym. «Solay ma?.. Men onday derekti estimep edim», dep odan arygha kóz tastadym. Abylay batyrlarynyng mayly boyaumen salynghan portretteri әsemdep ilip qoyylypty. Kórip, aty-jónderin oqydym. Bәri de bar, tek Qarakerey Qabanbaydyn sureti kórinbedi. Ol ol ma, múrajayda Qabanbay haqynda bir auyz sóz, eshqanday derek joq. Onyn esesine Oljabay batyr kótermelengen.
Abylay turaly dastan, roman, shejire, anyz әngime, jyr ataulynyn birazyn oqyghanymda Oljabay batyrgha qatysty bir ghana derek kezdesti. Onyn ózi de mýlde nanymsyz, qisynsyz. «Abylay han» degen kitaptyng («Jazushy» baspasy. 1993 j. Qúrastyrghan – Sәrsenbi Dәuit. Redaktorlary: Shaymergen Áldiybekúly, Tortay Sәduaqastegi) «Anyz әngimeler» bólimindegi «Oljabay batyrda» mynaday bir maghlúmat bar: «...On san Orta jýzge úran bolghan Oljabay batyr otyra almay, úshyp týregelipti de, myna qalmaqtyng dal-dal boluy, myna qaqpanyng búzyluy mening qolymnan bolmaq eken-au dep ornynan túra kiyinip attanyp, «Oljabay, Oljabay» dep shauyp, jolynda túrghan Abylaydyng ala tuyn qolynan júlyp ala jónelip, qorghangha qorghalamastan qasqayyp jetip barghanda, bir qalmaq tudy kózdep atqan. Qalmaqtyng oghy tu ústaghan qolynyng qos basyna tiyip, ony bir tikenek qadalghan qúrly kórmey, ala tudy Abylaydyng ózine bere salyp, attan týse qalyp, darbazany shapqylaghanda...» dep kete barghan әngimeden birdene úghu qiyn.
Bastaluy bәtuәsiz «әngimedegi»: «On san Orta jýzge úran bolghan Oljabay» degendik te - qate. Al Oljabay batyr turaly jalpy sózdin bәtuәsizdigi mynadan da bayqalady:
«Oljabaydyng esepke kirip, qatargha qosylmaghan kýni bolsa kerek. әiteuir, sol joryqta bar, biraq salyqshylardyng ishinde eken. Oljabay at jayghan kóp qazaqtyng biri. Atyn jayyp, kóilek-dambalyn sheship, qannen-qapersiz biytin qarap otyrsa...». Búl ne sóz? Masqaralau ghoy?!.
Abylaydyng aq tuy bolghan, al ony «ala tuy» dep ózgertu de – kәdimgi «auyz ózimdikilik». Sodan keyin: әlbette, han tuyn hannyn ózi ústap jýrmegen jәne ony belgili bir kisi de ýnemi alyp jýrmegen. Joryq josparyna qaray han shatyry oryn ózgertken sayyn tudy jana oryngha sol sәtte han janynda bar batyrlardyng biri alyp baratyn bolghan. Jóbishónki kisi kótere almaytyn salmaqty da saltanatty tu han shatyrynyn on bosaghasy túsyna shanshyp qoyylatyn bolghan. Al mynau «әngimede» tudy Abylaydyng ózi ústap túrghany, Oljabaydyn tudy han «qolynan júlyp ala jónelip», odan son... «Abylaydyn ózine bere saluy» - shyndyqqa janaspaghan ersi әreket.
Eger Oljabay batyr «on san Orta jýzge úran bolsa», Abylay han haqyndaghy qissalardan búryn Búqar jyrlarynda aitylsa kerek edi. Joq, jyraudyn Abylaygha arnaghan sózinde:
«...Qarakerey Qabanbay,
Qanjyghaly Bógenbay,
Qazdauysty Qazybek,
Shaqshaqúly Jәnibek –
Ormanday kóp Orta jýz,
Sodan shyqqan tórt tirek...»,
– degen ghana derek bar.
Oljabay Tolybayúlynyn aitpaghan sózin aitty etip, istemegen isin istedi etip, mәselen, «Abylaydyng Resey patshayymyna jazghan hattaryn alyp, Peterborgha birneshe ret barghan, ózi de hat jazghan» dep, әldekimning eshbir dereksiz, oisha asyra siltep nasihattauy – aqiqatqa qiyanat. Onyng óz ónirin basqynshy jongharlardan azat etisken erlikterin, basqa qyzmetterin naqtylap aityp, tek shyndyqqa jýginu qajet.
Shyndyqty shyrghalandaudyn basqa túlghalar turaly jyrlargha, zertteu enbekterge de qatysy bar. Mysaly, «Búqar jyrau Qalqamanúly. Shygharmalary» atty jinaqta (1992-jyly «Múrattas» ghylymiy-zertteu jәne baspa ortalyghy shygharghan. Jinaqty әzirlep, alghysózi men týsinikterin jazghan filologiya ghylymdarynyng kandidaty Múhamedrahym Jarmúhamedúly) jyraudyng aitqandary:
«Ey, Abylay, Abylay!
Seni men kórgende
Túrymtayday úl edin,
Týrkistanda jýr edin.
Ábilmәmbet patshagha
Qyzmetshi bolyp túr edin.
Sen qay jerde jýrip jetiktin?
Ýisin Tóle biylerdin
Týiesin baqqan qúl edin...» (20-bet);
«Áy, Abylay, sen onbir jasynda
Ánsheyin-aq úl edin.
Onbes jasqa kelgende
Arqada Ábilmәmbet tórenin
Týiesin baqqan qúl edin.
Abylay atyn joq edi,
Sabalaq atpen jýr edin...» (35-bet);
«Ay, Abylay, Abylay,
Onbir ghana jasynda
Ánsheyin-aq úl edin.
Onbes jasqa kelgende
Ábilmәmbet tórenin,
Arqada jýrip qanghyryp,
Týiesin baqqan qúl edin.
Abylay atyn joq edi-au,
«Sabalaq» atpen jýr edin...» (44-bet);
«Ay, Abylay, Abylay,
Seni men alghash kórgende
Túrymtayday úl edin.
Týrkistanda jýr edin.
Ábilmәmbet tórenin
Qyzmetinde túr edin.
Qaltyldap jýrip kýneltken,
Ýisindegi Tóle biydin
Týiesin baqqan qúl edin...» (52-bet).
Búqar jyrau aqpaqúlaq shәkirtke múghalim bolghan joq, ol búl sózin han Abylaygha bir-aq ret aitty dep bilem. Sonday-aq, ol handy silamaytyn beypilauyz, tabalap sóiley beretin soyqan da bolmaghan shyghar, yaghni: «qúl edin», «qay jerde jýrip jetiktin?», «Arqada jýrip qanghyryp», «qaltyldap jýrip kýneltken» dep tilin súgha berui mýlde ilanymsyz. Al «Ábilmәmbet patshagha» degeni she? Qazaq jerinde «patsha» bolmaghanyn babamyz Búqar jyrau bilse de, olay aitpasa da, sirә, kitapty dayyndaghandardyn biri «týzetip» jibergen shyghar. Jyrau eskertpesinin birine biri kereghar núsqalarynyn berilui de – jinaqty shygharghandardyng әlde «bilgishtikteri», әlde nemkettilikteri.
Mirjaqyp Dulatov «Han Abylay» maqalasynda: «...Búl kýnge sheyin qazaq júrtynda Abylaydyn ata jónin bilushiler kem. Sebebi hәr zamannyng uaqighasy óz túsynda jazyla kelip, jinalghan tarihymyz joqtyqtan, tilden tilge sóilenip keluinshe, qariyalar Abylaydyng ata tegi turasynda bylaysha deydi: Bir zamanda Aqmanghyt, Toqmanghyt degen el kelip, qyryq jylday Búharany biylep túrghan Ábuәlpeyis handy óltirip, Búharany shauyp alghan son, Sýienish han degen Ábuәlpeyisting bir balasy basshy bolyp, tuysqandary men balalaryn ertip, Qarsy, Ghúzargha qashyp baryp, kóp sarttyng biri bolyp, zatyn jasyryp jýripti. Sol Sýienish hannyng bir balasy oneki jasar Abylay eken, shyn aty – Ábuәlmansúr. Jas ta bolsa sanaly Abylay: «Óz qorlyqtan sart qorlyq, sart qorlyqtan jat qorlyq» dep, Qarsy, Ghúzardan jayau qashyp shyghyp, Týkstandaghy túqymdasy Ábumәmbet degen kisige qyzmetker bolyp túrypty. Odan qorlanyp, ýisin Tóle biyding týiesin baghady. Múnda da boy toqtatyp túra almay, Saryarqagha kelip, atyghay Dәuletkeldi baydyng jylqysyn baghypty. Tóre balasymyn deuge arlanyp, zatym «sart», atym «Sabalaq» deydi eken...» dep jazghan.
Abylaydyn tegine qatysty ala-qúlalyq Abylaydyn han saylanuy jónindegi bayanda da joq emes. Sýiinbay Aronúlynyng («Abylay handa») «Ýsh jýzge by Tóle edi» dep atalghan qysqa tolghauynda:
«Ýsh jýzge by Tóle edi,
Zamanynda sol Tóle
Tәshkenge bir kýn keledi.
Sening atang Abylaydy,
Ábilmәnsúr atanyp,
Ot jaghyp jýrgen jerinde
Shayhanadan kóredi.
Sol qúldyqtan qútqaryp,
«Sabalaq» degen at qoyyp,
Tóle biy alyp kep edi.
El týiesin baqtyryp,
Qyzmetin kópke jaqtyryp,
Kirme ekenin aitqyzbay,
Han qoyghan babam sol edi»,
- dese, Maghjan Júmabaev «Batyr Bayan» dastanynda («Abylay handa»):
«...Jiyldy ónshen noyan yghay-syghay,
Bayjigit, Tasbolat pen by Tolybay.
Tu basta Abylaydy han kótergen –
Qamqory Qarauyldyng sheshen Qanay»,
- deydi. Al Shәdi tóre Jәngirúly «Tarihatynda» (ol da «Abylay handa») Jәnibek hannyng Abylaydy han etip saylaudy úigharyp, ýsh jýzge habar berip, biylerdi shaqyrtqanyn jyrlay kele:
«...Bas qosyp birneshe kýn birge túrdy,
Sóilesip júrtkershilik kenes qúrdy.
Aqyry Abylaydyn han boluyn
Bәri de birauyzdan qabyl qyldy.
Ákelip aq kiyizdi jayyp salyp,
Ýstine otyrghyzdy handy aparyp.
Qoldasyp әr rudyn qariyasy,
Kiyizdi ústadylar bәri baryp.
Úly jýz Tóle biyge jolyn berdi,
Qazybek Orta jýzden shygha keldi.
Áyteke Kishi jýzden kiyizdi ústap,
Bireui Jәnibektin ózi de edi.
Tórteui tórt búryshtan ústap túrdy...»,
- degen.
Sonymen, Sýiinbay Abylaydy Tóle biyge Tәshkentting shayhanasynda ot jaghyp jýrgeninde kórsetedi, al Tóleni Ýsh jýzge biy edi deydi de, Abylaydy han qoy mәselesin Tóle by sheshken degendey tújyrym anghartady. Maghjan sheshen Qanaydy algha ústasa (meninshe, osy núsqa ilanymdy), Shәdi tóre enbek Jәnibek handiki ekenin aitady. Jә, delik. Múndaghy Sýiinbay atamyzdyng sózindegi aghattyqtyn birinshisi – Tóle Ýsh jýzge by boldy deui. Ekinshisi – Abylaydy han kóteruge Tóle biy qatysty degeni. Tólenin Ýsh jýzge emes, Úly jýzge ghana biy bolghany barshagha mәlim. Odan son: Tóle babamyz fәniyge 1663-jyly kelip, baqigha 1756-jyly attandy ghoy, al Abylaydyn han saylanuy - 1771-jyly. Osy kópe-kórineu sәikessizdikti Shәdi tórening ózi qaytalaghan ba, әlde bizdin «bilgishterdin» biri «qaytalatty» ma eken?
«Bilgishter» demekshi, tarihy Ýsh biyimiz jayynda jazylghan әdebi, tarihiy-ghylymiy әngime, ólen-jyr, maqala, diplomdyq, dissertasiyalyq júmys, t. b. qolyma týskenderine ýnilsem: olardyng fәniyge kelgen, baqigha attanghan jyldary әrqalay kórsetilipti. Mysaly:
Tóle by Álibekúly (1657-1756 jәne 1663-1756),
Qazybek by Keldibekúly (1667-1764 jәne 1665-1765),
Áyteke by Baybekúly (1644-1700 jәne 1683-1739 jәne 1683-1722),
- dep jazylghan. Demek, Abylaydyn ýsh jýzge han saylanuynan:
Tóle biy - 15 jyl búryn,
Qazybek by - 6 jyl búryn,
Áyteke by - 49 jyl búryn baqilyq bolypty!.. Yaghny Abylaydy aq kiyizge otyrghyzghan júrtshylyq arasynda ataqty ýsh biyimizding ýsheui de bolmasa, Shәdi tóre men Sýiinbay aqyn neni, kimdi jyrlady?!. Olardyng izimen әdebi, tarihiy «enbek» jazghandar da az emes shyghar. Búl aghattyqqa tarihshylarymyzdyng lәm-miym demeuleri qalay? (Degender bolsa, ghafu etkey).
Meninshe jәne tarihy jón-joba ynghayynsha, Abylaydy han saylaugha ýsh jýzdin sol tústaghy basshy adamdary qatysqan. Al olar kimder?.. By ataulydan Qanay Qúttymbetúly qatysqany (Maghjan Júmabaev aitqan) ilanymdy. Mólsheri 1696 -1778 jyldar ómir sýrgen Qanay Kókshetaudyng Zerendi ónirindegi Qarabúlaq auylynda tuyp-ósken. Aymaqqa keng taraghan anyz onyn әri batyr, әri sheshen bolghanyn aighaqtaydy. Abylaydyng senimdi bas biyi dep suretteytin әngime, jyr barshylyq.
Handarymyz ben batyrlarymyzdyng ómirin zertteushiler estigen kisini de, oqyghan kisini de eriksiz tandandyratyn osynday búrys derekterdi bir izge salyp, aqiqitty aitugha tiyis. Auyz әdebiyetimizde, jogharyda keltirilgendey, keybir qissanyn, tolghaudyng eki-ýsh núsqasy kezdesedi, alayda olargha jeli bolghan oqigha-derek betaldy búrmalana bermesin. Búrmalaudyng eng soraqylarynyng taghy biri – «Jýzge bólingennin jýzi kýisin» degen qanatty sózding qashan shyqqany, kim aitqany belgisiz bolsa da, úly jýzding «tarihshylary» ony Tóle biyge telise, orta jýzding «tarihshylary» Qazybek biyge, al kishi jýzding «tarihshylary» Áyteke
biyge telip jýr.
Qazaq tarihyn qapysyz jazugha júmylghan tarihshy mamandar osy mәselelerge de qapysyz izdenistin naqty nәtiyjesimen tórelik jasasa, shabyt bughan aqyn-jazushylar, tarihty onay olja kóretin «tarihshylar» at basyn irkip, oilanugha mәjbýr bolar.
Ghabbas QABYShÚLY
Abai.kz