Qazaq әdebiyetining býginin tanu keshegimen qatyssyz deuge eshkimning qaqysy joq. Dýnie joqtan bar bolyp jaralyp, bardan bayyghan. Ádebiyetting mólsheri men ólshemi jana tanym ornatyp, kórkeygen. Naghyz kórkemdik, mýmkin, avtordyng kókirek-kómeyindegi jana bir alqynystyng jetken jeri bolar. Mýmkin, zergerding shegi joq ónerining salghan órnegi shyghar. Býginde әdebiyetting tanym dengeyinde ósu bar desek te, әiteuir, keshegi kýnning sybaghasy men syry bólek bolatyn. Ol — býgingi keng shabys, syrly qúlyp, siqyrly súlulyqtyng arghy jaghyndaghy altyn men kýmisting qyrnauy syndy, oidyng shýnet dildәsi ekenin úghynu kerek.

Demek, keshegi ghasyr qazaq әdebiyetining túlghalaryn sarqyp bitpegen ghasyry bolsyn degen aqyrghy sózge toqtar búryn, sol ghasyrdyng kóp el bile bermeytin tym-tyrys jatqan qazynasynyng synyghy mynau edi dep Beyimbet Maylinning «Shúghanyng belgisin», Múhtar Áuezovting «Enlik- Kebegin», Akbar Mәjitting «Aqsaq qúlanyn» aita alamyz, kórsete alamyz. Búl shygharmalardyng kýni býginge deyingi shyndyghy bir basqa da, ondaghy shyndyqtyng ashyluy bir basqa bolyp kelgen. Búl syrlar osy ýsh shygharmanyng da bir tistem nanday qadirli mýmkindigi edi. Qúlaghy bekem kisi angharar. Ótken kýnge nәsip bolghan shygharmalardyng mýmkin aityluy, әlde aitpaghy bizding oiymyzday bolar deuden aulaq, asqaq biyikte jatqan boluy da әbden mýmkin.

Birinshi syr, biyl 2014 jyl, yaghni, «Shúghanyng belgisinin» jazylghanyna jýz jyl tolyp otyr. Al, jýz jyl ishki iyiriminde qazaq dalasynyng tanymyn, bary men joghyn saqtap keldi. Ondaghy kórkem oy da túnyq qalpynda kókirekterde syzatsyz saqtalyp qaldy. Biraq, ashylghan joq, ashugha jýrek pen qol berdi. Mýmkin, aldanghan, adasqan shygharmyz. Sonda da bir qúdyret múny óshire qoymady. Qayta ghasyr attatyp baryp menen, myna men syndy jýrekten, bir úshyn shyghardy. (Búdan keyin tipti de biyikten kóriner) shygharmanyng qúny qazirge deyingi baghalaular men taldaulardan óz kenistigin, erkindigin mólsherley alghan joq. Árkim әlinshe alysyp kórdi. Sonymen biz de ol kezdegi sol shektegi tanym kenistigi dep qúrmet ete otyryp, shygharmanyng jana bir qyrynan oy saldyq.

Teginde «Shúghanyng belgisi» (Beyimbet Mayliyn: «Shúghanyng belgisi», QHR, «Tolyq orta 1-jyldyq әdebiyet oqulyghy» (mindettemeli 3-kitaby), 1998- jyl, 10- bet.) aitary bólek, әlemdik dengeydegi qauyz jarghan janalyq edi. Biz osy kýnge deyin «a» dep auyz ashqannan aitylar povestin, Shúgha men Ábdirhmandy taldau syndy ýrdisti qoya túryp, bir kezek Bazarbay arqyly aralaugha bel baylasaq. Shygharmadaghy Bazarbay obrazy óte sәtti shyqqan obraz. Býkil povesting jan tamyry da osy balanyng jýregine oralyp túr. Yaghni, Bazarbay — Ábdirahman, Qasymjan bastaghan jastar jaghy men Esimbek, Aynabay bastaghan el jaqtaghy eki aralyqtyng sanasyn tújyrymdau, oidy ashu, terendey zerdeleuge qajetti jol.

Qaranyz, shygharmada Bazarbay Kәrimning (poveste Kәrim degen esirik te Shúghagha ghashyq bolyp hat jazady) hatyn qyzgha aparyp bermey, aghasy Qasymjandargha әkelip beredi. Oilanynyz, osy kezge deyin jalghyz Kәrim emes, eldegi «Shúgha» dep auzynyng suy qúryghan sylqym jigitterding talayynyng hatyn aparyp Shúghagha berip jýrgen Bazarbay tap osy joly nege Qasymjandargha aparyp beredi?! Endi siz Bazarbay arqyly Shúghagha oralynyz! Búl — bala Bazarbaydyng kókiregindegi Shúghanyng da sonshalyq súlulyghyn kórsetedi. Shúgha — súlulyq, súlulyq — adaldyq, adaldyq — әdildik bolatyn. Sol súlulyqqa bala kókirek adaldyq tanytady. Al elder, Esimbekter jaghy osynday jolgha adaldyqty jasay almaydy, tipti, qolynan kelgenshe sol súlulyq-adaldyq-әdildikke qiyanat jasaugha qarmanady. Óitkeni, eldegi Bazarbay-jýrek óshken, olarda súlulyqqa adal jýrek qalmaghan. Bala Bazarbaydyng Shúghany — súlulyqty sezinui taghy keremet. Al povestegi Esimbek, Aynabay bastaghan topt — birinshi top — búlar jýregi kirlegen súlulyqqa adaldyqpen qaramaushylar. Olardyng jýreginen әdiletsizdik tamyp, Shúghanyng ólimin — súlulyqtyn, adaldyqtyn, әdildikting joyyluyn tudyrghan. Al ekinshi top — Qasymjan, Ábdirahmandar búl súlulyqty adaldyqpen, әdildikpen sýyshiler, súlulyqqa Bazarbay-jýrekpen qarap, qarsy toppen kýresushiler. Eki toptyng ortasyndaghy Bazarbay — arghy tek adamzattyng sәbi, perishte taza túlghasy. Ol — baladaghy tazalyq, baladaghy adaldyq, ol — súlulyqty sezinushi. Bazarbaydyng sezinui әuelden adamzat tuylghandaghy sana, adamzat tumysynda adal súlulyqty sezgish, adaldyqty kórgish, әdildikti aitqysh. Ol — kirlemegen adal jýrek. Áytsede, uaqyt óte kele onyng kirleytini de, kirlemeytini de bolady. Búl sәbiyding ertengi bolashaghy. Múnda tumysynda kirshiksiz, adal jýrekti adamzat eseye kele ekige qaq airylady da, әlemdegi súlulyq ataulygha, kórkemdik ataulygha talasyp jýrip, qúrtyp tynysh tabady degen iydeya jatyr. Sosyn avtordyng úrpaqty taza, adal jolda ósiru iydeyasyn kórip otyrmyz. Búl — býginde aitylyp jýrgen sananyng ekige jaryluynyng týp belgisi. Adamzat әuelde bir, sosyn óse kele ekige, tipti odan da kóp toptargha, qoghamdyq jikterge bólingen. Taghy da múnda Beyimbetting aitpaq oi, atpaq oghy — mahabbat bostandyghy, neke erkindigi emes, әlemdegi súlulyqty qorghau, súlulyq ýshin adaldyq. Adaldyq ýshin tu bastan tughan jýrekti, sәby sanany dimkәstandyrmay ósiru maqsatyndaghy búrylys edi, aitylghan, avtor auzynan búrq etip shyqqan adaldyq edi. Sondyqtan da sóz — óner tiri qaldy. Beyimbet shygharmasyna, sózine janyn berdi de, ózi kókke ketti. Endigi Beyimbetting sózderi — iydeyalary, oilary bizge til qatyp jýr.

Ekinshi syr, 1920 jyly qazaq dalasyndaghy túnghysh drama bolyp oinalghan Múhtar Áuezovting «Enlik-Kebek» tragediyasy. Qúday-au, tragediya dep qaydan auzyma salyp otyr. Búl, rasynda, zamannyn, adamnyng ishki dýniyesining boz-borasyny shyghyp, sananyng júqanasy qalghansha soqqy kórgen túsy ekenin aita alghan, eshkimning kókireginen izdep tappas shyn ónerding kirpiyaz keypiyaty edi. Býginge deyingi tanym bylay: «Enlik — Kebek» tragediyasynda Kebek syndy jas jigit pen Enlik syndy jas qyzdyng mahabbattary, olardyng jetpegen armandary (Kebekting eki birdey adamnyng qanyna ortaq bolghany kórinbey túryp) madaqtaldy, tilekshiler tabyldy. Shygharmada jer dauyn qabyndatqan qún dauy, qún dauynyng sony taghy baryp jesir dauyna shyrmalghan qym-quyt jaghdaydyng ortasynan baryp, Enlik pen Kebekti tosqan aghasynyng kegin, jesirining jolyndaghy jigittik namysyn jyqpau ýshin kelgen Esennin, onyng sonynan elding biy-batyry bolyp kelgen Espenbetting boy kórsetuimen ayaqtalghan bolatyn. Ondaghy tanym Esendi danghoy, Espenbetti qanisherge soqtyryp baryp tynghan bolatyn.

Sonyng sonyna kóz salsaq, býginge deyin Enlik pen Kebekke tilekshi iydeya múnan bólek oigha shoma qoymaghanyn dәleldep alar. Bizge býginge deyin Enlik pen Kebek mahabbattyng qúrbany retinde kórindi, al el qorghany Espenbet batyr by  qalay? Múndaghy feodaldyq qazaq saharasyndaghy eki qashqyndy jaqtaghan últ iydeyasynyn, dәstýrden, iydeyadan, erkindikten airylyp, múlde tabighatyna jat, teris aghyngha mingesip bara jatqanyna alaqaylap quanghan qazaq qalay? Ol teris aghyn — elding by batyryn, elding namysyn, joghyn joqtaushylardy beysanaly týrde jauyz, jemqor, bay dep sanap kórdik. Al, iydeyal búl emes ekenin aitpay, ainytpay ketken Múhtar Áuezov kinәli emes bolar. Ol dәuirding shyndyghy, sony ashyp bergen, әriyne, qogham emes, jazushy qalamy edi. Shyndyq izin jasyrmaq emes. Býkil ruly eldi shulatyp jýrgen qos ghashyqtyng biri, aghasyn óltirgen, agha kegin, jesir namysyn qua kelgen Esendi óltirgen Kebek tas basynan:

ـــ Ajalsyz qay nayman barsyn, kórinshi mening kózime! — degen sәtte Espenbet:

ـــ At, myna men bar. Nayman qúryp qalsa kórermin!  («Enlik-Kebek», QHR: tolyq orta 1-jyldyq әdebiyet oqulyghy, mindettemeli 4-kitaby 9-bet) dep keudesin oqqa tóseui, oi, qúdyret! Múhtar qalamynan oqqa keudesin aldymen tósegen qashqyn Kebek emes, batyr Espenbet boluynyng ózi de bilmestikpen, bilimsizdikpen aityla salmaghan sóz edi. Búl ruly elding namysyn qorghap jýrgen, qaytpaghan erlikting songhy semseri edi. Al kelesi kýnning kesimin semser jýzimen ólsheu, semser jýzindegi qannyng qanday qan ekenin ólsheu kimderding erligin janyghanyn qúday biledi?! Siz esinizge alynyz, Esenning erligin nege joqqa shygharasyz, ol tym bolmaghanda aghasyn óltirgen jauyna (tek qyz ýshin emes) jekpe-jekke shyqqan arys azamat ekenin, al Kebekting tek qyz ýshin elmen jaulasqanyn nege oilanbaymyz. Oilana kelsek, bir dәuirding atsyz-ataqsyz keyipkerleri Esen men Espenbet atsyz, ataqsyz ýlken iydeyalargha oranyp, jer jastanghanday kórinedi. Ol — qazaqtyng saharalyq iydeyasyna, saharalyq sanaly tәrtipke týsken syzattay. Shygharma osyghan tirelip túratynday.

Ýshinshi syr, Ákbar Mәjiytúlynyng «Aqsaq qúlan» әngimesi, keremet qazaqy últtyq iyis anqyghan, últtyq ruhty janghyrtqan әngime.

Ángimening ózegi bir jinishke lezdik sәtke baylanady. Ol: Ketbúghanyng Joshynyng ólimin Shynghys hangha estirtuge tang qylang bere jolgha shyghyp, sol boyda dombyrasyn asynyp kele jatqan baghytynda Narimannyng aldynan tosuy. Búl jerde bir nәrse, siz shygharmanyng sonyn oilanbay tynnan oqyghan oqyrman retinde ghana oilanynyz, ol kezde sizding esinizge sonyna taman aitylatyn Ketbúghanyng dombyrasy, ondaghy Ketbúgha kýy arqyly handy jenedi, kýy arqyly halqyn qútqarady degen oy mýlde bolmay túrghan kýide oilanynyz. Búl — kóriniste qarapayym bolghanymen, shyndap oilanugha tatityn tús. Oilantatyny: Nariman Ketbúghany nege tosady? Shynghys hannyng aitqany bar «Ýsh kýnge deyin Joshynyng jaqsy habary kelmese, qypshaq dalasyn qangha boyaymyn. Al, kimde-kim Joshynyng ólimin estirtetin bolsa, sonyng kómekeyine balqyghan qorghasyn qúyamyn» degen. Mine, búl — ýlken oidyng biri ghana. Nariman Ketbúghany jiberse, onyng kómekeyine qaynaghan qorghasyn qúiylyp óledi. Al, jibermese, Shynghys han qypshaq dalasyn qangha boyaydy. Osy eki oy eki jaqqa kergilegendegi Narimannyng Ketbúghany tosqany boldy. Nege, Nariman Ketbúghany aman alyp qalyp, býkil qypshaq dalasyn qangha boyay ma? Nariman kim? Qypshaqtyng jauy ma, últ satqyny ma? Mәsele osynda, avtor Nariman arqyly últtyng janyn, últtyng ruhyn qútqarudyng manyzdy ekendigin isharalap otyr. Múndaghy últtyng jany, últtyng ruhy dep otyrghanymyz da, әriyne, Ketbúgha. Búghan deyin ol halqynyng kókiregine sәule qúiyp, qayghyrghan, tyghyryqqa tirelgen sәtinde jol núsqap otyrghan ruhany kósemi bolatyn. Eki kýn búryn kýnirenis pen qayghyny, múndy bastan keshirgen halyq keshegi kýni keshte de tek Ketbúghanyng kýiine ghana sýienip, kýige arqalanyp, sodan medeu tauyp otyrghan. Ondaghy batyrlyq, erlik jyrymen ghana ózining kókiregin biyik ústaghan bolatyn, endigi ol — Ketbúgha han qolyndaghy balqyghan qorghasynnan opat boluy qypshaq dalasynyng ruhany janynan airyluy bolmaq edi. Ol kezde Shynghys hannyng qypshaq dalasyn bir әsker de shyghyndamay basyp aluy kózsizdik edi, óitkeni, ruhany dýniyesinen airylghan últtyng jer betinde últ retinde saqtaluy da mýldem joq sharua edi.

Sonymen últtyng ruhany janynday bolghan, sonyng syryn shertken kórkemdikting qúlpyn sezgen shaqta, әdebiyettegi jaratylys pen osy jaratylysty tanu, ol bir ózgeshelik, sondyqtan da bizdegi kenistik pen bitim birtúlghalanuy, tanymdyq biyiktikten kórinui qajet dey otyryp, bir ghasyrgha qosh aitqan sәtte, keshegi ghasyr qazaq әdebiyetining túlghalaryn sarqyp bitpegen ghasyry bolsyn degen aqyrghy sózge toqtadyq.

"Almaty aqshamy" gazeti