Nauryz aiynyng songhy keshinde qazaqtyng batyr úldarynyng biri, danqty boksshy Qanat Islammen súhbattasudyng sәti týsti.  Songhy jyldary kәsipqoy bokstyng duly ortasynda jýrgen qandasymyz AQSh-tan júmys babymen kelgen eken. Alty Alash portalynyng jigitterine boksshymen  terenirek syrlasudyng sәti týsti.

 AQSh-ta ótken joyqyn jenisterinizden әrbir qazaq balasy habardar. Sonda da oqyrmandarymyzgha óz auyzynyzben aityp berseniz.

Qanat Islamúly: Kәsipqoy boksty tandap, sol jolgha týskeli bir jarym jylgha jaqyndady. Osy uaqyt ishinde 16 ret jekpe-jek ótkizip, sonyng bәrinde aiqyn basymdylyqpen jeniske jettim. Byltyr «Karib tenizi aimaghynyng chempiony» degen belbeudi taqtym. Juyqta «Latyn Amerikasynyng chempiony» degen ataqty iyelendim. Sporttyng auyr jolynda jýrgen jandar múny týsinedi. Mine, búl mening jaqynghy jyldary qol jetkizgen biraz tabystarym.

Osy kezge deyin óz salmaghymdaghy bokcshylardyng reytingi boyynsha on birinshi orynda túrmyn. Alla búiyrsa 26-shy sәuirde Dominikan Respublikasynyng boksshysymen jekpe-jekke shyghamyn. Alla sәtin berip jensem onda segizinshi oryngha kóterilip, tikeley әlem chempiondyghyna talasatyn oraygha ie bolamyn.

AQSh-taghy jattyghuyndy toqtata túryp, elge, Astana qalasyna at basyn búru sebebinizdi bilgimiz keledi.

Qanat Islamúly: Qazir Astanada, әlemdik arenada Qazaqstannyng imidjin qalyptastyru maqsatynda «Astana» preziydenttik kәsiby sport kluby qúrylghanyn bilesizder. Oghan Afina olimpiyadasynyng chempiony Baqtiyar Artaev myrza basshylyq etip jýr. Klubtyng qúramyna kóptegen sporttyq jobalar kiredi. Onyng ishinde, «Astana» velokomandasy, «Barys» hokkey kluby, «Astana Arlans» boks kluby, avtosport komandasy, «Astana Dakar Tiym» ralliy-komandasy qatarly komandalarmen birge jekeley qarjylandyru jaghy da qarastyrylghan. Ókinishtisi, osy kәsiptik sport klubynda  jeke qarjylandyrylatyn qandastarymyz joqtyng qasy. Iliya Iliiyn, Denis Ten, Gennady Galovkin syndy myqtylar osy klubtyn  mýsheleri.  Juyqta birneshe aghalarymyz búl klubtaghy osy kemdikti aityp, meni úsynys etken bolatyn. Osy júmysqa bola Astanagha kelip qaldym. Naqty kelisimge otyru ýshin 26-shy sәuirdegi jekpe-jegimdi ayaqtaghan song kelemin degen jospar bar.  Alda ne bolatynyn kóre jatarmyz.

 «Jenilgenin tóreshilerden kóru – syltau ghana»

 Kóp jaghdayda, halyqaralyq jarystarda «tóreshilerding qateliginen» delinetin daular kóp tuyndaydy. Jalpy búl jaghyna qalay qaraysyz?

Qanat Islamúly: Men ýshin búl tek syltau ghana. Jarysta qarsylasyndy, tóreshilerdi  moyyndatyp ghana qoymay, kórermenderdi de moyyndatu kerek. Jenisti aiqyn týrde qolgha keltiru ýshin qarsylastan oq boyy ozyp túru kerek. Eger teng bolyp qalsang , әriyne ózining tanys-bilisterine nemese tabighy sezimderining erkine berilip qalaghan adamyna jenisti beretini belgili. Búl turaly atam qazaq: «Tauday talap bergenshe, barmaqtay baq ber» dep aitatyny sol sebepten.  Kóp jaghdayda sol baghy shabatyndar jeniske ie bolady. Mysaly, keshegi Sochy olimpiyadasynda da sonday daular tuyndady. Negizi daulasugha eshqanday sebep joq. Ol daulardyng kóbi sayasy maqsat ýshin. Ózderining әlsizdigin nemese qatelikterin belgili bir syltau arqyly juyp-shayghysy keledi.

 Sportyshlarymyz arasynda otanshyldyq, memleketshildik qay dengeyde?

Qanat Islamúly: Áriyne bes sausaq birdey deuge kelmeydi. Keybir olimpiyadagha qatysyp jýrgen sportshylardyng ózi sheshushi kezende «maghan osy da jetedi!» dep qolgha kelip túrghan jenisten airylyp qalghan kezderi de boldy. Al memleketining abyroyy ýshin jan ayamaytyn jankeshti sportshylar da bar. Oghan kóz júmyp qaraugha bolmaydy. Sportshylar arasyna  memlekettik sanany qalyptastyru júmystaryn jýrgizu kerek dep oilaymyn.

 «Kommunistik iydeya – qayyrshy men qúldardy tәrbiyeleydi eken»

  Jalpy, qazaq qoghamyndaghy kórinis berip jýrgen kóptegen kelensizdikter neden bastau aldy dep sanaysyz?

Qanat Islamúly: Mening bir týsingenim, kommunist degen sóz «qayyrshy» degen sózding balamasy eken. Sosialistik jýieni ústanatyn Soltýstik Koreya, Kuba qatarly elderde qanshama ret boldym. Sol eldi mekendeytin halyqtardyng bәrinde qúldyq sana men qayyrshylyq sezim basynan baqayyna deyin әbden sinip ketken. Qazir Qytaydaghy qazaqtardyng Qytaydyng qúramynda ómir sýrip jatqanyna alpys bes jyl boldy. Al Qazaqstan kezinde kenes odaghynyng qúramynda jetpis jyl otar bolghanda  qúryp kete jazdady. Qyryldy, azdy, qúldandy. Qúdaygha shýkir, qazir sonyng orny endi tolyp kele jatyr.  Al kommunister tek qana ózderine adal qúl tәrbiyeleytinin týsinu kerek. Kezindegi qazaqtyng kenes odaghyndaghy taghdyryn qazirgi qytaydaghy qazaqtargha qarap týsinuge bolady. Ondaghy 2 milliongha juyq qazaq uaqyt ótkizbey Qazaq Eline birjola kóship kelmese, sonyn auyr qasiret kýtip túr. Qytaylandyru sayasaty qazir tipti de kýsheyip ketipti. Endi keshikse ondaghy bauyrlardyng ókinishten qan qúsatyn shaghy alys emes.

 Kommunisterding qazirgi úrpaqtary bizde de bar ghoy?

Qanat Islamúly: IYә, bar. Mysaly, MAY qyzmetkeri kóliginizdi toqtatsa eki myng tenge berseniz qoya bere salady. Júmys bitiru ýshin bastyqtargha da aqsha beresiz. Mine, olardyng bәri sol kenes  odaghy, kommunistik iydeya qalyptastyrghan qayyrshylyq jol. Áytpese, esi dúrys, izgiligi mol, namysy bar adam búlay aqsha súrap, qayyrshylyq jasamas edi.

Júmsaq kresloda otyrghan, joghary shendi qyzmette jýrip para alatyndardyng bәri qayyrshylar. Qazaqy týsinikte eshtenesi joq gharip-mýsәpirler men el kezgen diuanalar ghana el ýstinen kýn kóredi. Qylayaghy, emhanagha barsang da qayyrshy dәriger, kezekke túrsang qayyrshy kýzetshi… mine osy qayyrshylyqtan әli qútyla almay kelemiz. Biraq, Qazaq dalasynda namysty, jigerli jana buyn ósip keledi. El ertenining enseli, aibyndy bolaryna senimim kәmil.

Qytay – eng zalym kórshimiz

 Kezindegi qazaqtyng kenes odaghyndaghy taghdyryn qazirgi qytaydaghy qazaqtargha qarap týsinuge bolady dediniz. Ol jaqtaghy qandastarymyzdyng jaghdayy qalay?

Qanat Islamúly: Qazaqta «Orys- qayys noqta, Qytay- temir noqta» degen maqal bar. Ol jaqtaghy qandastarymyzdyng jaghdayy óte mýshkil. Týri qazaq bolghanymen tili men dili basqa úrpaq ósip shyghypty. Tek mal sharuashylyghy men egin sharuashylyghyna tәueldi el qalagha kelemiz dep jerden aiyryldy. Onyng ýstine kәsipten de aiyryldy. Anqau qazaq qalagha ýirenip bolghansha qytay men úighyrdyng alayaqtaryna jem bolyp jatyr.  Tipten, meshitke baratyn shaldar da azayyp ketken. Aqyl aitatyn auyzy dualy aqsaqaldar araghyn iship, qúmaryn oinap, dalada laghyp jýr. Al úrpaqtyng kýni anau. Mine, búl auyr tragediya ghoy.

 Endi ne isteu kerek dep esepteysiz?

Qanat Islamúly: Olardy Qazaqstangha kóshirip әkelu kerek. Bir qazaq bolsa da әkele beru kerek. Aqymaq on qazaqty әkelgenshe, aqyldy da isker bir qazaqty әkele alsan, ol erteng jýz qazaqty sonynan ertedi. Mine solay isteu kerek. Sebebi, Qytay bizding eng qauipti jauymyz. Ondaghy qazaqtardyng basyna týsken nәubet barghan sayyn auyrlap barady. Ýkimet beretin 200-2000 yuangha qanaghat qylyp, qaryzgha belshesinen buylghan jastar qatty kóbeyip ketken. Ókinishtisi sol, jastardyng bәri qorqaq, jaltaq. Sebebi, kommunister olardy qorqaq, jasyq, jigersiz etip ýiretken. Ózderining qúrdymgha ketip bara jatqanyn kóre túryp senbeydi.  Olar ýshin, ózderining sózimen aitqanda «aghalar (qytaylar demekshi) ghana eng kýshti, keremet úly. Mine  qúldyq sana degen osy ghoy. Sen olargha tәuelsiz Qazaqstannyng úlylyghyn týsindirip kór.

 Sizshe, qytaylar qanday halyq? Jana ghana qytay eng qauipti jau dediniz. Oghan basqa qanday mysal aitugha bolady?

Qanat Islamúly: Mysaly, men Dominikan Respublikasyna jarysqa barghanda bir súmdyqtyng kuәsi boldym. Tenizdegi әdemi aral memleketi sanalatyn Dominikannyng teniz jaghasynda alyp eki keme túr.  Júrtshylyq tenizden balyq aulamaydy, sugha týspeydi eken. Sebebi, Qytay tenizdi tolyq satyp alypty. Al ana kemeler sol tenizdi baqylap túrghan qytay kemeleri eken.  Mine, osydan-aq qytaydyng qanshalyq qauipti jau ekenin kóruge bolady.  Qazir «sen jaqsy» dep sәlemdesetin  qytaylardyng 2008 jylgha deyin «tamaq ishting be?» dep amandasatynyn sol jaqtan kelgen bәrimiz bilemiz. Sol qytaylar Beyjing olimpiyadasy kezinde baryp adamsha sәlemdesudi  ýirendi.

Olar SARS auyruy taraghanda ghana baryp qoldaryn juudy, tazalyqty ýirendi. Mine, sonday ruhy da, jany da las halyqqa otar boludy oilap kóriniz. Tozaq emes pe? Qytayda din joq. Olar tabynatyn din – baylyq pen mansap. Adamgershilik pen obal-sauapty eshkim oiyna da almaydy.

 Siz óziniz qansha azamatty Qazaq Eline әkeldiniz?

Qanat Islamúly: Qolymnan kelgeninshe myqty degen sportshy jigitterdi әkelip ornalastyryp jatyrmyn. Ishinde ýmitti aqtap jatqandar da bar. Renjitkender de boldy. Mysaly, kýresten Almaty obylysynyng últtyq qúramasynda bir inimiz bar, Alla qalasa «Qazaqstan barysyna» da qatysyp qalar. Boks salasynda da birneshe inilerdi әkeldim. Osylaysha qolymnan kelgeninshe  júmys jasap jatyrmyn.

 Kósh toqtap qalghan joq pa?

Qanat Islamúly: Joq, kósh eshqashan toqtamaydy. Búl uaqyttyq sayasat ghana. Qazir de kelem deushilerge jol ashyq. Men búl sayasatqa týsinistikpen qaraymyn.  Mýmkin, qaptap kele jatqan qytaydan saqtanghan bolar. Allagha shýkir, qazir Qazaqstandy әlem tanydy. Ghalamdyq sayasatta óz orny, óz aitary bar, bedeldi elge ainaldy. Tynyshtyq bolsa, el ishinde bereke myqty bolsa qazirgi qordalanghan mәselelerding bәri óz ornymen sheshimin tabady. Qazaq kóshining boyyna qayta jan bitip, elge el qosylatyn, últ quaty artatyn kýn jaqyn arada tuady.

Otanshyldyqtyng qaynar kózi – namys pen ardan bastau alady

 Sizdi júrt otanshyl batyr retinde qabyldaydy. Tipten, basqa olimpiyada chempiondaryna qaraghanda  siz siyaqty elding abyroyyn basty oryngha qoyatyn, últ qamyn jeytin azamattardy qúrmetteymiz. Búl turaly ne aitar ediniz?

Qanat Islamúly: Birde menin Ýrimjidegi búrynghy úighyr jattyqtyrushym, qadirli ústazym, marqúm Ábilәkim agha bizdi Almatygha jarysqa alyp keldi. Kóshede kele jatqanymyzda maghan qarap: «Eger mende osynday tәuelsiz el bolsa ghoy, shirkin! Býkil ataq-danqty, abyroydy qayyryp tastap, osy kóshening tazalyqshysy bolyp, әrbir tasyn etpettep jatyp sýrtip shyghatyn edim, býkil ómirimdi tәuelsiz otanymnyng bir kóshesin tazalap qana ótkizuge riza bolar edim», – dedi. Mine otanshyldyq sezim degen osy ghoy. Búnday úly sezim Qazaqstangha oralghan qandastarymyzdyng kóbining boyynda bar. Biraq, sol tәuelsizdikting qadirin bilmey jýrgen qazaqtarymyz da qanshama? Namysy biyik azamat qashanda otanshyl bola alady.

 Sizshe otanshyldyq namystan jaralghan ghoy?!

Qanat Islamúly: IYә. Otanshyldyq – namysshyldyqtyn, azamattyqtyn, adamgershilikting kórinisi.

 Elge, jastargha ne aitar ediniz?

Qanat Islamúly: Áriyne, eng aldymen qúl bolmaudy, qayyrshy bolmaudy, tirlikti adamsha keshudi aitar edim. Ar-namys pen obal-sauapty tu qylghan azamattardyng kóbengin tileymin. Biz tabandylyqpen tabys, nәtiyje jaratu arqyly ózimizdi moyyndatuymyz, basqalargha ýlgi boluymyz kerek.

Sonynda «Alty Alash» portalyna tabys tileymin. Tularynyz әrqashan biyikten jelbirep, qazaq últynyn, Alty Alashtyng qamyn jeytin, últty birlikke, erlikke shaqyratyn iygi jolda qyzmet etkeysizder! Sizderge barsha Alash balasyn biriguge jeteleytin jiger bergey!

Sizder men bizder birlikte osynau úly Qazaq Memleketining ertengi bolashaghy ýshin kýreseyik!

Súhbatty dayyndaghan: Alty Alash Últtyq portaly