Tilimizding memlekettik mәrtebesi Konstitusiyamyzda aiqyndalghan
Erbol TILEShOV, Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy
– Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ýstimizdegi jylghy Joldauynda elimizding birqatar strategiyalyq baghyttarymen birge til taqyrybyn da qamtydy. Osyghan oray til salasynda qanday strategiyalyq ústanymdar boluy qajet?
– Birinshiden, tilimizding memlekettik mәrtebesi Konstitusiyamyzda aiqyndalghan. Osy mәrtebeni naqty is jýzine asyru ýshin tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy qabyldanghan. Baghdarlama auqymynda qazaq tilining býgingi jәne tayau bolashaqtaghy barlyghyn bolmasa da, kóptegen mәselelerin sheshuge bolarlyq. Mening oiymsha, Elbasynyng jogharydaghy sózinen song qazirgi tildik ahual saralanyp, atqarylar sharualar tiyanaqtalghany jón. Búl rette әsirese, qazaqtildi ortanyng bolashaqta óris jangyna asa qajet júmystar qazirgiden de jandanuy kerek. Ekinshiden, Elbasy tarapynan «2025 jyly barshamyz qazaq tilinde sóilegende Qazaq eli bolamyz» degen strategiyalyq oy aityldy. Endi osy mejege jetkende jappay qazaqtildi orta bolu ýshin bolashaqta nәtiyje bererlik qanday kezendik, qajet deseniz, dәuirlik mindetterdi oryndaugha tiyispiz, solardy qazirden bastauymyz qajet. Ol ýshin aldymen balabaqshalar men mektepterding barlyghy qazaq tilinde boluyna qol jetkizuimiz mindet. Qazirgidey 300 mynnan astam qazaq balasy orystildi mektepterde bilimmen birge ózge tilde tәrbie alyp jatqanda qazaq tilining mәselesi kýni erteng sheshile qalady deu tym erteleu. Sonymen birge mynaday derekterge de nazar audarghanymyz jón. Ol qazaq mektepterindegi ózge últ ókilderi balalarynyng mýldem az oqiytyndyghy. Elimizde bir jarym millionnan asa bala qazaq tilinde oqysa, solardyng 34 myny ghana ózge últ ókilderining úlandary. Búl bar-joghy 2,1 payyzdy qúraydy. Al orystildi mektepterdegi qazaq shәkirtterining ýlesi 30,1 payyz. Búdan shyghatyn qorytyndy ózimiz óz tilimizden góri ózge tildi tandaymyz, al ózgeler bizding tilimizge, bizding emes-au memlekettik tilge әli de nemqúraylylyq tanytuda. Elbasy belgilegen uaqytta elimizde qazaq tili tolyq saltanat qúru ýshin, әlbette, ilgeride keltirilgen sandar kýrt ózgerui tiyis. Ýshinshiden, «memlekettik til retindegi qazaq tilining mәselesi elimizdegi sayasi, ekonomiykalyq, әleumettik ózgerister men janalyqtardan keyin qalghan joq pa?» degen mәsele bizdi oilantuy tiyis. Eger qazirgi qoghamdaghy janalyqtardy tarazylasaq, Qazaqstannyng tәuelsizdik kezindegi jetistikterin saralasaq, elimizge qarqyndy týrde enip jatqan jahandanudyng ekpinin angharsaq, onda memlekettik tilding qoldanysynda әbden integrasiyalanghan ghalamdasu zamanynda keyindep qalushylyq bayqalady.
– Sonda tilimiz býgingi dәuirlik súranystargha jauap bere almay otyr dep oilaysyz ba? Eger olay bolsa, onyng sebepteri nede?
– Dәuirlik súranystargha jauap bere almay otyrghan tilimiz emes, әriyne. Qazaq tili әlemdegi eng bay tilderding biri. Onyng sózdik qoryn aitpaghannyng ózinde, tilimizding stilistikalyq tarmaqtary saralanghan, sol stiliderding qay-qaysysynda da jazba daghdymyz ben mәdeniyetimiz qalyptasqan. Sondyqtan mәsele tilding ózinde emes, onyng qoldanysynda bolyp túr. Til de qoghamnyng ózi siyaqty ishki ózgeru, jetilu, damu ýderisterin basynan ótkeredi. Múnday ýderister, әsirese, tilge tolyq mýmkindik berilgende jәne әlemdik baylanystar kýsheygen kezde qarqyndy jýredi. Qazaqstannyng tәuelsizdik aluy, onyng әlemdik qauymdastyqqa jedel qadamdarmen enui, әlbette, qazaq tilining boyyndaghy osynday ýderisterdi kýsheytedi. Qaranyzshy, jiyrma jyl ishinde qanshama terminder men ataular dýniyege keldi, janadan qanshama sóz tirkesteri jasaldy, sóilemning sintaksiysine janalyqtar endi, leksikamen birge stilistikamyz da janghyru dәuirine ayaq basty. Jalpy, tilding stiliystiykasynyng dúrys qalyptasuy tildik normalardy aiqyndaydy. Bizde tildik normalardyng ghylymy negizderi 1950-1970 jyldary belgilen-gen. Qazirgi kezde olardy tolyqtyru júmystary kesheuildeude. Tipti biz orfografiyalyq sózdigimizdi tәuelsizdik túsynda Ýkimet tarapynan bekitpegen elmiz. Sondyqtan keybir sózderding dúrys jazyluynda әli kýnge deyin ekiúdayylyq bayqaluda. Osy jayt qazaq tiline qatysty orystildilerding әngimelerine arqau bolyp, tilimizdi әldebir normalanbaghan til retinde kórsetuge sebep enude. Terminder men ataular salasynda da osynday qúbylys, әsirese, bayqalady. Kýndelikti BAQ-tan tildik jana qoldanystardy angharyp jýrmiz. Bәlkim, olardyng keybireuleri sәtti nemese sәtsiz bolar. Biraq janalyqsyz bolmaydy. Janalyq bolu ýshin keyde batyldyq pen tәuekel qajet. Onsyz ilgeriley almaymyz. Al búl ýderister qalay jýrip jatyr, tilimizding tabighatyna núqsan kelmey me, terminder men ataulardy tandauda dúrys baghyttamyz ba, jalpy, búl kezeng tilimizge, sóileu qalpymyz ben әdebimizge ne beredi, osylardy saralap alu býginde asa manyzdy der edim.
– Osy arada til salasynyng ókilderi qanday júmystar atqaruy tiyis?
– Terminologiya, sózjasam salasynda eng aldymen mamandar ortaq kelisimge kelui qajet. Qazirgidey әrqaysysy óz bilgeninshe termiyn, atau úsynyp jýrgende tilimizding dúrys qoldanu tәrtibin qalyptastyra almaymyz. Sonymen birge mamandar resmy stiylimizge enip jatqan ózgeristerdi taldauy qajet. Mysaly, zannama salasyndaghy sóilemderdi oqynyz. Orys tilinen tikeley audarylghan sóz tirkesteri men sóilemder kóp jaghdayda, tipti qazaq tilin jaqsy biledi-au degen adamdardyng ózine týsiniksiz jaghdayda qalyptasuda. Tura osy jerde qazaq tilining tól tabighaty búzylyp jatyr. Ár tilding ózine tәn sóileu jýiesi, reti bolady. Biz qújattardy audaratyn týpnúsqa til bolyp túrghan orys tilining sintaksistik jýiesinen, stilistikalyq tabiyghatynan qazaq tilining ereksheligi mýldem ózgeshe. Soghan qaramastan, qazir qazaq tilining resmy qoldanysy orys tilining audarmasy dengeyinde bolyp qaluda. Búl qazaq tilining tabighatyna sózsiz keri әserin tiygizude. Elimizding mәngiligi siyaqty tilimizding mәngiligin oilaghanda osyghan mәn beruimiz qajet. Ol ýshin tilimiz ózining ishki mýmkindikterin molynan paydalanuy qajet, dúrysy – oghan sonday mýmkindik berilui qajet. Qazirgi audarma tiline ainalyp bara jatqan qazaq tilinde onday mýmkindik bolmay túr. Kezinde orys tilining bilgiri V.I. Dali: «Eger tilge ózining tabiyghy tamyrynan, sólinen ónip, ishki quatynan qaynap shyghugha mýmkindik bermese, onda ol bilim beru ýderisine de, zamanauy qajettilikterge de ilese almaytyn kýide qalmaq» depti. Mine, bizding tilge osynday tabighy erkindik qajet. Sonda ghana til ózining bay ishki mýmkindikterin, dýniyedegi qúbylystardy belgileu, beyneleu әleuetin tolyq asha alady. Áriyne, qazaq tilinde sóileme, jazba dep tyiym salyp otyrghan eshkim joq ekeni týsinikti. Biraq qoghamda qazaq tilining qajettiligi men súranysy da qalyptastyrylmaghan. Qanday qogham bolsyn qajettilik bolmasa eshqanday iydeya tolyq jýzege asyryla almasy da mәlim.
– Sonda til dәuir qajettilikterine jauap berui tiyis qoy. Ol ýshin aldymen ne jasaluy kerek dep oilaysyz?
– Bizding oiymyzsha, eng aldymen jogharyda aitqanymyzday qazaq tili barlyq saladaghy jetekshi tilge ainaluy kerek. Sonda til jetiledi, ysylady, úshtalady. Keyde: «Qazaq tili damyghan, ony damytu qajet emes, tek qoldanu kerek» dep jatamyz. Tilimizding bay, iykemdi, beyneli ekendigin bәrimiz bilemiz. Degenmen tolyq absolutti damyghan til bolmaydy. Tarihtyng әrbir dәuirinde búrynnan bar sózderding jana úghymdarmen tolyghyp, auyspaly kórkem maghynalar tuyp, solardyng negizinde janghyryp túratyny belgili. Sonymen birge sózderding ózara tirkesu mýmkindigi artyp, jana sóz tirkesteri, oralymdar da jasalyp jatady. Ony býgingi ómirimizden kórip otyrmyz. Tilding damu ýderisi toqtamaydy. Eger ol toqtasa, ol til zaman talabynan kenjelep qalady. Tildegi búl ýderisterding tuyndauy, әlbette, qoghamdyq ózgeristermen tikeley baylanysty. Shynynda da, solay. Atau oidan tuady. Múny sonau HH ghasyrdyng basynda Ahmet Baytúrsynúly bastaghan qazaq ziyalylary tereng týsingen. Qazaq tiline jat sózderding kóptep keletinin angharghan Alash qayratkerleri onday sózderdi qazaqshagha audaru qajettigin nemese qazaq tilining zandylyghyna sәikes túrqy ózgertilip beriluin eskertken. Óitkeni tildi jandy aghza der bolsaq, syrttan engen sózder de tildik aghzagha ziyan keltirmeytindey boluy qajet. Fransuz, aghylshyn nemese orys tiline syrttan sózder qabyldanghanda osy tilderding fonetikalyq, grammatikalyq zandylyqtaryna baghyndyrylyp engiziledi. Qazirgi kezde biz tilimizge qosylyp jatqan sózderge osyny qoldana almaudamyz. Onyng da negizgi sebebi bar. Biz búl sózderdi týpnúsqadan emes, orys tili arqyly qabyldaudamyz. Ózimiz orys tilin bilgendikten jәne búl til kýndelikti qúlaghymyzda, kózimizde, auzymyzda jýrgendikten, әlgi sózder osy tilde sanamyzgha әbden qabyldanyp qalghany sonday, endi olardy qazaq tilining tabighatyna oray tanbalasaq nemese aitsaq, bizge búrmalanghanday әser etedi. Búl – sanagha singen stereotiyp. Aytalyq zavodty zauyt, tovardy tauar degenge oqshyraya qaraghan keybir aghayyn vagondy bagon, futboldy putbol degendi qabyldamaytynday. Degenmen til tabighaty osyny qajet etedi. Ony purizmmen shatastyrugha bolmaydy. Eng bastysy, tilimizding tól tabighatyna ne qayshy keledi, sony boldyrmaghanymyz jón. Álbette, búl arada mәsele qazaq tilin oqshaulauda, óz qazanynda ghana qaynatuda emes, til saqtaudyng tabighy qaghidattaryna berik hәm adal boluda. Biz qazir til, dәstýr, túrmys degen әr últ ýshin qymbat qúbylystardyng ghalamdyq ortaq qazangha týsken «jahandanu» degenning zamanynda túrmyz. Ol últynyzgha, dininizge, dilinizge qarap jatpaydy. Ersili-qarsyly aqparat pen aqsha jýretin búl zamannyng biyligi bizneste, paydada solar arqyly degenin istetip, aitqanyn oryndatady. Múnday shekarasyz qatynastar órshigen zamanda tól tabiyghatyndy saqtaugha qanshalyqty kýsh júmsasan, sonshalyqty saqtalmaqsyn. Osynday asa jauapkershilikti kezende eng aldymen tildi saqtaudyng jәne órkendetuding birneshe mәseleleri tuyndaydy der edik. Birinshiden, qazaq tilining Konstitusiyada bekitilgen memlekettik mәrtebesin tolyq jýzege asyru qajet bolmaq. Múnday mәrtebe tilimizge maqtanu ýshin nemese soghan ghana aldanyp toqmeyilsu ýshin berilgen joq. Tilding zandyq mәrtebesi – onyng pәrmendi, eshkidirissiz, bógetsiz qoldanysyn tolyq qamtamasyz etui tiyis. Ózge eshbir til onyng osynday qúqyqtyq mәrtebesine ortaqtasa almaydy. Sebebi elimizde memlekettik til tek qazaq tili ghana. Ekinshiden, tilding tabighy bolmysyn saqtau, damytu. Búl arada onyng qoghamnyng jana súranystaryna oray qúrylymdyq, mazmúndyq, stiyliystikalyq bay mýmkindikterine mәn beru. Sonday-aq bizde úmyt qalyp bara jatqan til mәdeniyeti degen asa manyzdy mәselege de nazar audaru qajettiligi tuyndaydy. Ýshinshiden, tilding sózjasamdyq qyzmetine manyz berip, ony terminologiya jәne audarma salalarynda basshylyqqa alu. Tórtinshiden, elimizde janadan qabyldanatyn barlyq qújattardyng týpnúsqasyn memlekettik tilde dayyndaugha kýsh salu. Búl arada múnday qújattardyng sayasi, әleumettik, qoghamdyq pәrmenimen birge olardyng týpnúsqasy memlekettik tilde boluy – til tabighatyn saqtaumen oraylas ekendigine airyqsha mәn beru. Besinshiden, bizde tilding qoldanys ayasy neghúrlym kenise, sonda qazaq tiline mәn berilude dep oilaydy. Áriyne, búl dúrys. Desek te, eng aldymen, til ózining tabighy qalpymen saqtaluy qajet. Ol ýshin eng aldymen, mekteptegi, jalpy bilim beru oryndaryndaghy oqulyqtardyng tiline múqiyattylyq tanytqanymyz abzal. Yaghny tildik daghdy qalyptastyru mәselesi jaqsylap tolghandyrghany jón. Álbette, búlardan da ózge sharalar boluy әbden mýmkin. Biz búl arada ózimizdi airyqsha oilandyrghandaryn ghana tizbeledik.
– Sonda sizding oiynyzsha, eng aldymen til tabiyghaty saqtaluy qajet qoy.
– Álbette. Bizding oiymyzsha, jiyrma jyldan astam uaqyt qazaq tilining mәrtebesin aiqyndaugha, ornyqtyrugha, ony qoghamnyng barlyq salasyna engizuge júmsaldy. Yaghny tilding sayasi, qoghamdyq, әleumettik mәseleleri kóterildi. Aldaghy uaqytta biz tilding tól tabighatyna mәn bergenimiz abzal. Áriyne, búl tilimizding qoghamdyq mәseleleri tolyq sheshildi degen sóz emes, ol júmystar da jalghasyn taba bermek. Til tabiyghatyn zertteuge arnalghan sandaghan ghylymy enbekter de jazyldy. Sonyng nәtiyjesinde, býginde qazaq til biliminde aitarlyqtay ghylymy qor qalyptasty. Endi osylardy saralap qajetke jaratatyn uaqyt kelgen siyaqty. Búl ghylymy enbekterding kópshiligi tilding statistikalyq kýiine arnalghan leksikadan, grammatikadan jazylghan júmystar ghoy dep topshylaymyz. Bizge barlyghy da qajet. Degenmen qazaq til biliminde stilistika jәne әleumettik lingvistika mәselesine jete nazar audarylmaghanday. Qazaq tilining tútas memleketting tiline ainaluy, әlbette, onyng qoldanylu arnalaryn zerdeleudi qajetsinbek. Osy mәsele óz dengeyinde zerttelmegendikten keyde terminologiya, audarma, aqparat tiline qatysty syndar aitylyp qalady. Kez kelgen praktika ózining qoldanylu logikasyn, jýiesin jasaydy. Odan teoriya tumaq. Búl teoriya ózining qaghiydattaryn, әdisteri men tәsilderin qalyptastyrady. Bizde stilistikadan, әleumettik lingvistikadan teoriyalyq qorytyndylar jasalmaghandyqtan da ýstirtin pikirlerge oryn beriledi. Eger әlgi qúbylystyng sebebi, saldary ghylymy túrghydan úghyndyrylsa, barshasy da tezge týser edi. Ayqyndalmaghan, ajyratylmaghan nәrsege әdette әrtýrli pikirler, aluan oilar aityla bermek. Sondyqtan da kóbimiz jobalap, tónirektep sóileymiz. Múnyng bәri ghylymy naqtylyq, әdisnamalyq hәm teoriyalyq qisyndar bolmaghandyqtan. Mәselen, qazir qoghamda belsendi kóterilip jýrgen latyn әlipbiyine kóshu mәselesin alayyq. Tilding dybystalu jýiesinen habary az kóp aghayyn óz «әlipbiylerin» úsynyp jәne ózderinikin eng dúrys, eng ynghayly joba retinde jalaulatyp jýr. Tipten keybiri qazaq tilining fonetiykalyq erekshelikterin keyinge ysyryp, túrpaty da, tabighaty da mýldem bólek aghylshyn tilining әlipbiyine elikteuge deyin jetip, kompiuterlik núsqalarmen әuestenip ketti. Jarty ghasyrdan astam uaqyt boyy qazaq tilining fonetikasyn zerttep jýrgen, tilimizding әrbir dybysynyng tabighatyn dәl aiyratyn Álimhan Jýnisbek siyaqty ghalymnyng uәjine toqtamaq týgili, onyng ózimen talasugha deyin bardy. Árbirden song әlgi jobalaryn ózderining atymen aidarlap, ghasyrlar boyy qalyptasqan tilding dybystyq jýiesine avtor bolghylary da keldi.
– Sizding oiynyzsha tildi saqtau men qoldanudyng arasynda qanday aiyrmashylyq bar?
– Búlar bir-birimen sabaqtas úghymdar desek te, әlbette, maghynalary absolutti teng úghymdar emes. Tildi saqtau kem degende eki baghytta jýredi. Alghashqysy onyng bar baylyghyn sol tilde hatqa týsken qorda saqtau da, ekinshisi – sol últtyng ókilderining óz ana tilderinde sóileui. Yaghny tildi saqtau әleumettik hәm qoghamdyq faktor. Al tildi memlekettik dengeyde qoldanu әleumettik jәne qoghamdyq faktorlarmen birge sayasy faktor. Yaki, belgili bir tilding qoldanyluy býgingidey órkeniyetti dýniyede zanmen belgilenedi. Sóitip, ol memleket aumaghynda belgili bir halyqtyng ghana tili emes, sol elde túratyn barlyq azamattardyng ortaq tiline ainalady. Sóitip, tildi qoldanu ony saqtaudyng eng pәrmendi tetigine ainalady. Bizde tildi saqtau mәselesi sheshilgen dep oilaymyn. «Qazaq tiline qauip tónip túr, tilimiz qúridy» degen aghayyndardy qoldamaymyn. Ghalymdar 1 million adam sóileytin tilding bolashaghy bar desedi. Qazaqstandaghy 11 miyllion qazaqtyng eng kem degende 9,5 – 9,7 miylliony qazaq tilin biledi, syrttaghy 5 million qazaqtyng 4 milliony qazaq tilin biledi. Aytalyq, Qytaydaghy 1,8 million, Ózbekstandaghy 1,5 million, Mongholiyadaghy 150 myng qazaq, Reseydegi 700 myng qazaqtyng 200 myny, sonday-aq Qyrghyzstandaghy, Týrikmenstandaghy, Tәjikstandaghy qazaqtardyng da barlyghy derlik ana tilderin biledi. Múnda Týrkiya, Europa, Ameriykadaghy qazaqtardy qosyp otyrghanymyz joq. Sonda shamasy 13,5 million qazaq ana tilin biledi. Sondyqtan tilimiz saqtalady, mәsele ony quatty memleketting zamanauy tiline ainaldyruda. Tilimizding baylyghy men mýmkindikteri túrghanda basqa tilden saulatyp sóz qúydyn, sóitip, dilimizden tughan qúbylystyng betin shimaylay beruding qajeti shamaly. Álbette, qazaq tili әldebir jan baspas aral nemese tas qamal emes, shet tilderinen sózder qajetinshe enui syiymdy, biraq tilimizding fonetikalyq, grammatikalyq tabighatyn búzbauy tiyis. Aytalyq, Bayqonyrdy aghylshyndar, orystar jәne basqalar tura «Bayqonyr» dep jazbaydy ghoy, sol siyaqty «English» degendi aghylshyn dep jýrmiz emes pe?!
– Qoghamda qazaq tilining bedelin arttyru ýshin, eng aldymen, qanday júmystar atqaryluy tiyis dep oilaysyz?
– Búl arada eng aldymen, qazaq tilin qoghamdaghy sәndi, býgingi leksikamen aitsaq prestijdi tilge ainaldyrudyng qamyn oilaghanymyz meylinshe abzalyraq. Ásirese, ol jastardyng qalauyna ainalsa, shyn mәnindegi basty til bolmaq. Ol ýshin tartymdy kinofilimder, telehabarlar týsirilse, sonymen birge internet kenistiginde layyqty oryn alsa. Yaghny qazaqtildi oqushy, student ózi qalaghan materialdyng qazaq tildegi núsqasyn internetten taba alsa, ondaghy osy material sapaly bolsa, býgingi adamdardy qyzyqtyratyn aqparattar memlekettik tilimizde bolsa, sonda tilge degen qajettilik pen súranys kýsheyedi. Biz býgin tilimizding qoldanys ayasyn keneytude konservativti әdisterge beyim siyaqtymyz, dәuirding shabysynan qalmaghanymyz abzal. Ár kezenning tarihy mindetteri bolatyny siyaqty tildik mindetteri de bolady. Múnday tildik mindet mamandargha, sol saladaghy mekemelerge jýktelgenimen qosa, sol últtyng barlyq azamattaryna da jýkteledi. Tilimiz ghasyrlar boyy halqymyzdy saqtady, úiystyrdy. Dýniyedegi «qazaq» degen últ bar ekenin aighaqtaytyn dilimizdi jasady. Ghasyrlar boyy halqymyzdy saqtaghan tilimizdi myna zamanda halyqtyng ózi saqtaytyn kýige jettik. Halyq pen til birtútas bolghandyqtan, halyqty saqtaghanymyz – tildi saqtaghanymyz, al tildi saqtaghanymyz – halyqty saqtaghanymyz bolyp shyqpaq.
– Al býgingi qalyptasqan jaghdayda qazaq til bilimining maqsaty ne dep oilaysyz?
– Qazirgi qazaq tilinde mamandar, ghalymdar әli de mәn bermey jatqan tildik ýderister barshylyq. Osylardy zerdeleu qajet bolmaq. Búl arada qazirgi qazaq til bilimining kórnekti ókili, akademik Rәbigha Syzdyqtyng «Qazaq tilindegi eskilikter men janalyqtar» degen enbegi bolmasa, kózge kórinerlik ghylymy janalyghy bar ózge bir enbekterdi bayqamadyq. Múnday jaghdayda mәsele ghalymdardyng bel sheship kiriskenin kýttirip otyrmastan, tiyisti ministrlikter tarapynan qolgha alynuy qajet dep oilaymyz. Eng aldymen, Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda stilistika bólimin ashu, sonymen birge әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogika uniyversiytetinde, Euraziya últtyq uniyversiytetinde qazaq tilining stiliystikasy kafedralaryn ashu qajet bolmaq. Mine, osynday ghylymiy-әdistemelik qúrylymdar qazirgi qazaq tilin zertteudi qolgha alghany jón. Múndaghy «qazirgi» degen anyqtauyshty songhy 20-25 jylgha qatysty qoldanyp otyrmyz. Sonymen birge qazir әleumettik lingvistikanyng naghyz órken jayatyn kezeni boluy tiyis edi. Búl baghytta da professor Baqytjan Hasanúly bolmasa әzirshe bilek sybana kirisip jýrgen basqa ghalymdy kórmedik. Árbirden song til bilimining osy salasy jeke pәn retinde oqytyluy tiyis. Biz býginde qazaq tilining tól tabighatyn zertteuden kende bolyp otyrghanymyz joq, qayta tilimizding qoldanys ayasyn keneytuding ghylymy negizderin tújyrymday almay jýrgen joqpyz ba?! Jәne bir ghylymy mәsele – últtyq dilimiz ben tilimizding tabighy sabaqtastyghy ashylmay jatyr. Til biliminde «til men oilau», «sana men til» degen irgeli kategoriyalar bar. Jalpy, til bilimi ayasynda qarastyrylatyn múnday kategoriyalar últtyq ghylym túrghysynan bizde sheshilmegen. Bizding oqulyqtarymyzdaghy búl jónindegi maghlúmattar – audarma maghlúmattar. Sondyqtan últtyq sana men tildin, qoghamdyq orta men tildin, últtyq qúndylyqtar men tilding baylanysyn әli de tolyq ajyratpaghan halyqpyz. Búl taqyryptar tónireginde jalpy sózder, ghylymy negizdelmegen әldebir tújyrymdar jasalynghan joq. Aytqanymyzdyng da, jazghanymyzdyng da kóbisi jalyndy úrandar, әbden taptauryn bolghan sonysymen eshkimdi eleng etkizbeytin taldaugha qúrylmaghan, býgingi kýnning shynayy bolmysyna boylamaghan qúrghaq uәjder. Sondyqtan da tilge qatysty keybir sózderden 20 jyl búryn janalyq bolghan býgin de jalyqtyrghan oilardyng taby seziledi. Jana zamanda eskishe ómir sýruge bolmaydy. «Zamanyna qaray – amaly» degendey sapagha kóshpesek, jalang nasihat, arzan ýgit bir tyndaghangha jaqsy. «Bir kórmege tym tәtti, qazany men qalbany» dep danyshpan Abay aitqanday, kósemdik – sózde emes, iste. «Últyn kerek qylyp, halyqqa qyzmet qylamyn degen qazaq balalary qazaq júmysyna qolynan kelgenshe qarap túrmay, kirisip istey berse – últ júmysy úlghayyp, tolyqpaqshy» depti últ kósemi Ahan, Ahmet Baytúrsynúly. Osyny әrbir Alash balasy úghynsa, qazaq memleketining bolashaghy bayandy, erteni kemel bolary haq.
– Súhbatynyzgha raqmet!
Ángimelesken Berik BEYSENÚLY
«Ayqyn» gazeti