Otarshyldyqqa qarsy kýres – býgingi úrpaq bilui jәne qasterleui tiyis taqyryp
Tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent Dosaly Salqynbekpen «Ayqyn» gazetining súhbaty.
– Songhy kezde baspasóz betinde Qazaqstan tarihy pәnining mektepterde jәne joghary oqu oryndarynda oqytyluy, oqulyqtardaghy kemshilikter jóninde jiyi-jii aityla bastady. Osy mәselege oray sala mamany retinde ne aitar ediniz?
– Elbasymyz ótken jyly shilde aiynda jariyalanghan «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty tújyrymdamalyq maqalasynda bilim jәne ghylym salasyna qatysty aldymyzda túrghan ózekti mәselelerdi kóterip jәne ony oryndau jóninde tiyisti memlekettik qúrylymdargha tapsyrma berdi. Bilim salasyndaghy Elbasy aitqan ózekti mәselelerding birine: «Qazaqstan tarihy boyynsha oqu josparlaryn, oqulyq-tar men oqu qúraldaryn taldaudan ótkizsin, oqu oryndarynda Qazaqstan tariyhyn oqytudyng mazmúny men pishinin ózgertu jóninde is-sharalardy jýzege asyrsyn» degen naqty tapsyrmasy jatady. Elbasy maqalasynda kóterilgen mәseleler tarihshylar qauymy arasynda qyzu talqylaudan ótti. Otan tarihyn orta mektepterde, joghary oqu oryndarynda oqytudyng sapasyn jaqsartu jóninde, oqulyqtarda oryn alyp otyrghan kemshilikter jóninde jәne «Qazaqstan tarihyn oqytudyng mazmúny men pishinin ózgertu» jónindegi úsynys-pikirler qazirgi uaqytqa deyin aitylyp keledi. Qazaqstan tarihy pәni boyynsha orta mektep bitirushi týlekter joghary oqu ornyna týsu ýshin, sonday-aq joghary oqu oryndarynyng studentteri memlekettik emtihan tapsyrady. Búl – jastarymyzdyng bilimin anyqtaudaghy ýlken jauapty is. Tarih ghylymynyng aldynda túrghan problemalyq mәseleler bar ekeni ras. Biraq ótken jiyrma jyldyng ishinde, tarih ghylymy salasynda eshtene istelmedi, ghylymy zertteu salasynda algha jylju bolghany joq dep aitu – әbestik. Eger de belgili bir tarih ghylymdarynyng doktory songhy jiyrma jyl ishindegi jetken jetistikterimizdi joqqa shygharatyn bolsa, onda ol ózin ghalym retinde joqqa shygharghany. Al endi tarih ghylymdarynyng aldynda túrghan obektivtik jәne subektivtik kemshilikterge keleyik. Eng basty mәsele, kemshilikter barlyq ghylym salasynda bar. Aytalyq, kemshilikter matematikada, filosofiyada, til bilimi jәne basqa salalarda da jetkilikti. Biraq múnyng ishinde ana tili bilimi men tarih ghylymy salasynyng jóni bólek. Mәselen, orta mektepterge, joghary oqu oryndaryna arnalghan fizika, matematika, himiya, filosofiya jәne taghy da basqa pәnderdi jazarda әlemdik tәjiriybelerdi ýlgi etuge, solar jazghan ozyq oqulyqtardy paydalanugha, audarugha әbden bolady. Ony paydalanyp ta kelemiz. Halqymyzdyng tarihyna qatysty әlemdik tәjiriybe degen joq. Óitkeni ol bizding tól dýniyemiz. Talay ghasyrlardan beri dýbirlep, әlemdik adamzat kóshinen qalmay kele jatqan qazaq halqynyng ózine ghana tәn ruhany múrasy. Halqymyzdyng tarihy jónindegi oqulyqtardy tәuelsizdik alghannan keyin jaza bastadyq. Tәuelsizdikke deyingi kenestik kezendegi orta mektepterde Qazaqstan tarihy oqytylmady. Júp-júqa oqulyq deuge kelmeytin, kishkentay ghana bir kitapsha boldy. Yaghny janadan ýlken sharuany bastaghan kezde qatelikter bolatyny siyaqty teoriyalyq jәne metodologiyalyq túrghydan oqulyqtar jazuda keybir kemshilikterding jiberilgenin moyyndamasqa amal joq.
Ekinshi jaghynan búghan ózimiz qoldan jasap otyrghan subektivtik kemshilikter men qatelikter qosyldy. Mәselen, 8 synypqa arnalghan Qazaqstan tarihy oqulyghy jazyldy deyik. Kemshilikteri bar eken. Endi osy oqulyqtyng jana basylymynda atalghan kemshilikterdi týzetip, dúrystap jetildiruding ornyna, bitip túrghan isti qaytadan bastaghanday, jana avtorlardyng dayyndauyndaghy jana oqulyqtardy úsynyp jatamyz. Búl oqulyqtarda da kemshilikter jetkilikti bolghannan keyin «batpaqtap» ilgeri jýru bolmay jatady. Nemese jyl sayyn mektep bitirushi týlekterding synyna úshyrap jatatyn Qazaqstan tarihy pәni boyynsha qúrastyrylghan test súraqtaryn alayyqshy. Búl test súraqtarynda ony dayyndaghan mamandardyng jәne eksperttik tekseruden ótkizgen mamandardyng jiti qadaghalamauynyng saldarynan kemshilikter bolyp jatady. Mektep oqushylary test súraqtaryna dayyndalghanda birynghay oqulyqtarmen dayyndalmaydy. Ýlken qalalardaghy mektep oqushylary songhy shyqqan oqulyqtarmen dayyndalsa, audan ortalyqtaryndaghy oqushylar búghan deyin jaryq kórgen oqulyqtardy oqugha mәjbýr. Ekeuining arasynda birshama aiyrmashylyqtar bar. Test súraqtary osy eki oqulyqtan qúrastyrylghan. Mektep oqushysy búl jóninde bilmeydi. Búnyng sony emtihan nәtiyjesining tómen boluyna jәne qoghamnyng narazylyghyna alyp keledi. Osynyng bәrin bir izge, bir jýiege keltiru qajet.
– Qazaqstan tarihy pәnining mektepterde oqytylatyny belgili. Soghan say, joghary oqu oryndarynda ony qayta oqytudyng qanshalyqty qajeti bar dep oilaysyz? Búrynghyny qaytalap uaqyt ketirgennen ne útamyz?
– Elbasy tapsyrmasynda aitylghan «Mazmúny men pishinin ózgertu» mәselesin algha tartqan keybir ghalymdarymyz asyra siltep: «Joghary oqu oryndarynda Qazaqstan tarihy pәnin oqytudy toqtatu kerek nemese Tәuelsiz kezendegi tarihymyzdy oqytayyq» degen sekildi úsynystardy aityp jatyr. Búghan men týbirimen qarsymyn. Tarih –fundamentalidi ghylym. Onyng auqymy sheksiz. Mәselen, bizding arghy ata-babalarymyz Saqtar men Ghúndar jóninde, odan beridegi Týrkiler dәuiri kezenin jәne Qazaq halqynyng qalyptasuy siyaqty óte kýrdeli kezenderdi, orta mektepterde altynshy, jetinshi synyptarda oqytady. Sonda aitynyzshy, altynshy, jetinshi synyptyng oqushysy osy kýrdeli kezender jóninde ne týsinip, nendey oy qorytady dep oilaysyz? Jas úrpaqqa ruh berer halqymyzdyng nebir qúndy dýniyeleri jónindegi mәlimetterdi orta mektep baghdarlamasynyng ayasynda berip, olardyng sanasyna sindiru mýmkin be? Meninshe, mýmkin emes. Jastardyng tolyqqandy oi-sanasy joghary mektepte qalyptasady. Sondyqtan aldymyzda túrghan negizgi mindetterding birine, halqymyzdyng tarihyna qatysty barlyq mәselelerdi orta mektep jәne joghary oqu oryndarynyng baghdarlamalarynda jalpylama qaytalap bermey, bir jýiege keltirgen jón. Aytalyq, Saq, Sarmat, Ghúndar dәuiri, Kóshpeliler órkeniyeti, Qazaq halqynyng qalyptasuy men Qazaq handyghynyng qúryluy, últ-azattyq kóterilister, Qos tónkeris qarsanyndaghy jәne kezenindegi Qazaqstan syndy kýrdeli de ózekti mәselelerdi Joghary oqu oryndarynda oqytudyng enshisinde qaldyryp, birynghay qaytalaghandy toqtatu kerek dep esepteymin.
Sonymen qatar búl jerde aita ketetin taghy bir týitkil, jogharyda aityp ketken kezenderdi әli týpkilikti zerttep bolghanymyz joq. Qarama-qayshy pikirler jetkilikti. Búl – bir. Ekinshiden, jastarymyzdy ózining týp-tamyry jәne Otanynyng tarihynan ajyratugha mýlde bolmaydy. Biz býgingi kýni tarihy sanagha, bilimge óte múqtajbyz. Ata-babamyz «Jau joq deme, jar astynda» dep jaydan-jay aitpasa kerek. Búl jerde biz, joq jerden jau izdep otyrghanymyz joq. Qauip etkennen aityp otyrmyz. Alysqa barmay-aq, ózimizding kórshilerimizding tariyhy oqulyqtaryn paraqtap qarasanyz kóp qaterli jayttardyng beti ashylady. Olardyng tarihy oqulyqtarynda qasiyetti Qazaq jerining әr púshpaghy «bizding jer» dep jazylyp, jas úrpaqtarynyng sanasyna sindirilip keledi. Sonymen birge, HHI ghasyr ghylymiy-tehnikalyq progress zamany bolumen birge, shiykizat kózi ýshin talas-tartys zamany da bolyp otyr. Osyndayda elimizdi «mayshelpek» kóretinderding әrtýrli jolmen aram qoldaryn qasiyetti jerimizge saluy, arandatular arqyly ishki isimizge aralaspaq niyetteri kórinis berip jatady. Ýshinshiden, últjandy azamattarymyz «halqymyzdy ruhany otarlau jýrip jatyr» dep baspasóz betinde shyryldap jazdy. Ruhany otarlau degenimiz ne? Ol óz ana-tilimizden aiyrugha, ata-baba dinimizden jerindiruge, halqymyzdyng ishinen iritki salyp, toz-tozymyzdy shygharugha, tarihymyzdy úmyttyrugha baghyttalghan auqymdy da josparlanghan shabuyl. Búl shabuyl kezen-kezenimen jýrgizilude. Búghan syrtqy kýshter tarapynan óte qomaqty qarjy bólingen. Olar ekonomikalyq túrghydan tabighy baylyghymyzgha ie bolugha úmtylsa, ruhany túrghyda sanamyzgha iyelik etuge úmtyluda. Onyng negizgi tóte joldarynyng biri – halqymyzdy tól tarihynan ajyratu, qasaqana búrmalap jazu. Tarihy joq halyq – eli de, jeri de joq halyq. Sodan son, keng baytaq Qazaq halqynyng jeri dep aityp kóriniz... Elbasymyz uniyversiytet oqytushylarymen jәne studenttermen kezdesuinde: «Sizder uniyversiytet qabyrghasynda tek bilikti maman ghana emes, uaqyt talabyna jauap beretin túlgha dayyndaularynyz
qajet» dep joghary oqu oryndarynyng ústazdaryna naqty tapsyrma bergen bolatyn. Bizding aldymyzda zaman kóshinen qalmaghan, elimizding ishki, syrtqy sayasatyna jetik, ruhany tolyqqandy ósip jetilgen mamandardy dayarlau mindeti túr. Taghy bir nazar audaratyn mәsele, kóptegen kiykiljinder, týsinispeushilikter tarihty bilmeuden, qasaqana búrmalaudan órship jatady. Qazirgi uaqytta (búrynda solay bolghan) Reseyde Qazaq halqynyng tarihy búrmalanghan enbekter kóptep shygha bastady. Tәuelsiz elimizding tarihy olargha únamaydy-mys. Búghan iynternet sayttaryn qosynyz. Osynday shala-jansar dýniyelerdi shynayy tariyhtan habary joq adamdar oqymady deysiz
be... Oqyp jatyr, onysyn ózgege aityp jatyr. Búghan qarsy túrudyng birden-bir joly – sapaly jazylghan oqulyqtarymyz arqyly jastarymyzdyng boyynda otansýigishtikti, patriotizmdi jәne tarihy sanany qalyptastyra bilu. Búl – ruhaniy-tәrbie salasyndaghy bizding eng negizgi mindetimiz.
– Songhy jyldary tarihy taqyryptargha qatysty pikirtalas kóbeyip ketti. Osynday qisynsyz pikirlerge toqtau salatyn sýbeli tarihy enbekterdi tarihshylar nege jazbaydy?
– Jiyrma jyldyng kóleminde halqymyzdyng býkil tarihyn zerttep, zerdelep jazyp tastau mýmkin emes. Tarih – әrbir adamnyng ómir joly, jaqsyny ýirenip, jamannan jiyrendiretin ústazy. Sondyqtan búl jerde «Jeti ret ólshep, bir ret kes» deytin qaghidany basshylyqqa alghanymyz jón. Bir ghana tarihy oqighany zertteu ýshin kózmayynyzdy tauysyp, qanshama qújattardy saralau kerek, múraghat qoynauynan derekterdi tabu kerek, salystyrmaly taldau jәne taghy da basqa júmystardy atqaru qajet. Degenmen tarihshy ghalymdarymyz biraz mәselening betin beri qaratyp, tarihymyzdaghy «aqtandaqtardy» zerttep, oqyrman qauymnyng nazaryna úsyndy. Biraq sol enbekterdi oqyp, payymyna jetip jatyrmyz ba? Mәselening ekinshi qyry osynda. Ángimeni kóp sozbay, baspasóz betinde jii pikirtalas tudyryp jýrgen «Shynghys han» taqyrybyn alayyqshy: Shynghys han jóninde kim ne jazbady desenizshi! Árkim ózining jazghanyn dúrystap
әlek. Al osy Shynghys han taqyryby tónireginde daulasyp jýrgender
Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng doktory, professor, birneshe tildi biletin Zardyhan Qinayatúlynyng qanshama jyldyq ómirin sarp etip, Shynghys han jәne onyng úrpaqtary jóninde jazghan «Qazaq memleketi jәne Joshy han» (2004 j.), «Shynghyshan jәne Qazaq memleketi» (2010 j.) atty taqyryptardaghy irgeli monografiyalyq enbekterin oqydy ma eken degen súraq tuady. Olardyng jazghandaryn oqysanyz, ghalymnyng enbekterin oqymaghandyghyna kóz jetkizuge bolady. Tipti onday enbekter bar ekendigin bilmeydi. Zardyhan Qiyanatúlynyng atalghan taqyrypqa qatysty enbekterin zer salyp payymdasanyz, daulasyp jýrgen kóp mәselening beti ashylady. Auzymyzdy qu shóppen sýrte bermeyik. Halqymyzdyng tarihyna qatysty qanshama qúndy enbekterdi tarihshy ghalymdarymyz jazdy. Tek sony oqiytyn kózi qaraqty oqyrman bolsa – bolghany.
– «Halqymyzdyng tarihyndaghy aituly oqighalardy, últ-azattyq kóterilisterdi, otarshyldyqqa qarsy kýresken handarymyz ben batyrlarymyzdy eske alu, qúrmet kórsetu, Resey imperiyasynyng otarshyldyq sayasaty jóninde orta mektep oqushylary men joghary oqu oryndary studentterine arnalghan oqulyqtarda toqtalu, oqytu – respublikamyzda túryp jatqan halyqtar dostyghyna syzat týsiredi, ótkendegi kelensiz oqighalardy eske týsirip qaytemiz?» deytin pikirler de bar. Búghan ne aitar ediniz?
– Týbirimen qate pikir. Búl – kenestik dәuirden sanamyzgha kýshtep sindirilgen jalghan iydeologiyanyng sarqynshaghy. Kezinde, Mәskeu dese, tizesi dirildep, ózining halqyn da satyp jiberuden tayynbaytyn jaghympazdar bolghan. Qazir de bar.
Kerisinshe, elimizde túryp jatqan últtardyng basyn biriktirushi faktorlardyng biri – Qazaq halqynyng tarihyn bilu. Qazaq jerinde túryp jatqan әrbir últtyq diaspora ókili halqymyzdyng tarihyn bilumen qatar, qúrmetteui tiyis jәne óz últynyng qazaq jerine kelu, ósu, órkendeu tarihyn da bilgeni abzal. Qazaq jerinde túryp jatqan kóptegen halyqtar taghdyrdyng tauqymetin tartyp, sol kezendegi әrtýrli zaman aghymyna say azyp-tozyp, eriksiz kelip qonystandy. Sol kezende Qazaq halqy «Jyghylghangha júdyryq týigen joq», qayta qolyndaghysynyng baryn berip, bólisti. Búl – naghyz bauyrmaldyqqa, dostyqqa layyqty tirlik. Babalarymyzdyng múnday tarihyn biz eshqashan úmytpauymyz kerek. Bizding babalarymyzdyng ystyq alaqanyn sezingen, tauqymetti qiyn zamanda kómegin kórgen, ózge últtyng ókilderining úrpaqtary da múnday tarihty eshqashan úmytpauy tiyis. Adamshyldyqty, jaqsylyqty, qayyrymdy kómekti úmytqan halyqtyng bolashaghy joq. Osyny әrdayym úmyttyrmay otyratyn tarih emes pe? Al ekinshi mәsele, otarshyldyqqa qarsy kýres. Búl – naghyz býgingi úrpaq ýshin bilui jәne qasterleui tiyis taqyryp. Býgin biz, ata-babalarymyz armandaghan tәuelsiz elde ómir sýrip jatyrmyz. Osy tәuelsizdik ýshin babalarymyz kýresip, erlikke toly kýres jolynda sheyit bolghan. Olardyng erlik joly – býgingi úrpaq ýshin naghyz otanshyldyq tәrbiyening ýlgisi. El Preziydenti N.Nazarbaev «Qazaqstan – 2050» strategiyasy: bir halyq, bir el, bir taghdyr» taqyrybynda ótken Qazaqstan halqy assambleyasynyng mereytoylyq HH sessiyasynda sóilegen sózinde: «Bizding ata-babalarymyzdyng әlemge mәdeniyet pen ruhanilyqtyng quattandyrushy ýlgilerin kórsetti, bizder olardyng isterin jalghastyruymyz kerek! Qazirgi zamanghy qazaqtar, ata-baba dәstýrin ústana otyryp, birlik-tin, toleranttylyq pen patriotizmnin, memleket pen qoghamgha qaltqysyz qyzmet etuding ýlgisin kórsetui tiyis» deumen birge, tarihy sananyng róli jóninde: «Nәtiyjesinde qazaqstandyqtardyng tarihy sana-sezimi toptasugha, ózining ótkenine, qazirgisine jәne bolashaghyna patriottyq qarym-qatynas qalyptastyrugha júmys isteui tiyis» dep aldymyzgha ýlken mindetter qoyghan bolatyn.
– Jaqynda Memlekettik hatshy Marat Tәjin myrzanyng tóraghalyq etuimen Qazaqstannyng últtyq tariyhyn zerdeleu jónindegi vedomstvoaralyq júmys tobynyng keneytilgen otyrysy bolyp ótti. Oghan óziniz de qatysyp qayttynyz. Ne týidiniz, tarih ghylymyn zertteu, oqytu, órkendetu jolynda aldymyzda qanday auqymdy sharalar túr?
– Zerdelep qarasaq, 20 jyldan asa sheteldikterge eliktep keldik. Barlyq dýniyege sheteldikterding kózimen qaraugha tyrystyq. Solargha «tabyndyq», bas úrdyq. Jetken tóbemiz qaysy? Ruhany daghdarysqa qaray bet alyp baramyz. Sondyqtan etek-jenimizdi jiyp, on-solymyzdy tanityn jәne aq pen qarany ajyratatyn mezgil keldi. Ruhany qúndylyqtar mәselesine enjar qarap, keyinge ysyra beretin bolsaq, qúrdymgha keterimiz anyq.
Osy túrghydan alghanda keneytilgen otyrysty Memlekettik hatshy tarih ghylymynyng aldynda túrghan kemshiliktermen qatar, atqarylar júmystar jóninde bayandama jasap, Otanymyzdyng bolashaghyna alandap jýrgen barsha ziyaly qauym ókilderining kókeyinde jýrgen keleli mәselelerdi kóterdi.
Memlekettik hatshy Marat Tәjin Elbasynyng «Tarih tolqynyndaghy halyq» degen atpen arnayy tarihy zertteu baghdarlamasyn jasaudy tapsyrghanyna toqtalyp, búl baghdarlamanyng basty maqsaty: «Aldynghy qatarly әdisnama men әdisteme bazasy arqyly Qazaqstandyq tarih ghylymyna sapaly sekiris jasaugha jaghday jasau, qazaqtardyng últtyq tariyhynyng kókjiyegin keneytu, últtyng jana tariyhy dýniyetanymyn qalyptastyru Qazaqstannyng qazirgi zaman tarihynyng eki onjyldyq kezenin oy eleginen ótkizu» dep atap kórsetti. Memlekettik hatshy óz bayandamasynda toqtalghan jәne kórsetken san aluan mәselelerding barlyghy da býgingi qazaqstandyq tarih ghylymdarynyng aldynda túrghan ózekti mәseleler bolyp tabylady. Jana sapalyq dengeyde kóteriletin últtyq tarihymyz qoghamdyq ghylymdardyng arasynda ortalyq buyngha ainalugha tiyistigin qadap aitqan Memlekettik hatshy Bilim jәne ghylym ministrligi men Syrtqy ister miynistrligimen birlese otyryp, sheteldikterding múraghattarynda jatqan halqymyzdyng tarihyna qatysty múralardy zerttep, respublikamyzgha aldyru mәselelerin qarastyrudy, Bilim jәne ghylym ministrligine Qazaqstan tarihy boyynsha kóne dәuirden tәuelsizdikke deyingi kezendi jәne Qazaqstannyng qazirgi zaman tarihyn qamtityn eki bazalyq oqulyq dayyndaudy, qazirgi zamanghy oqytudyng ozyq ghylymiy-әdistemesine negizdelgen orta mektepter men joghary oqu oryndarynda tarihy bilim beruding birynghay memlekettik jýiesin jasaudy, memlekettik oqu oryndarynda jeke «Qazaqstan tarihy» kafedrasyn ashudy, barlyq joghary oqu oryndarynda Qazaqstannyng qazirgi zaman tarihyn jeke pәn retinde oqytudy tapsyrdy.
Memlekettik hatshy Marat Tәjin myrzanyn: «Myltyqsyz maydan jýrip jatqan kezde tarihy jadyndy saqtap qalu, ózindi saqtap qalu degen sóz», «Qazaqtardy elimizding bayyrghy halyq ekenin dәleldey bilsek, keyingi úrpaghymyzgha qauip bolmaydy» degen tereng maghynaly sózderi barsha tarihshy qauymnyng aldyna ýlken mindet jýktelgenin kórsetedi.
Tarih әrbir halyqtyng payda bolu, damu, órkendeu jәne memlekettiligining qalyptasu túghyry. Ony oqytudy dúrys jolgha qong – memlekettik iydeologiyanyng strategiyalyq temirqazyghy boluy kerek. Tәuelsiz memleketimizding ruhany negizdegi strategiyalyq jobalary tarihymyzdy tereng tanudan, ony oqytudy dúrys jolgha qongdan bastalady. Sondyqtan keneytilgen otyrysta aitylghan tapsyrmalar men úsynystardy zor qúrmetpen qoldaymyz. Osyghan oray halyqtyng birtútas tarihy sanasyn qalyptastyru jolynda mynaday qosymsha sharalardy atqaru memlekettik organdarmen birge, Bilim jәne ghylym ministrligi tarapynan qolgha alynsa degen tilek aitamyz:
1. Últtyq tarih pen memlekettik til bir úghym, bir jýie bolghandyqtan orta mektepti bitirushi týlekter joghary oqu oryndaryna týsu ýshin ÚBT-da Qazaq tilimen qatar, mindetti pәn retinde Qazaqstan tarihynan emtihan tapsyru mindettelse;
2. Barlyq joghary oqu oryndarynda Qazaqstan tarihy pәnin Qazaq tilinde oqytugha kóshetin mezgil jetti dep sanaymyz. Alghashqy kezde Qazaqstan tarihy pәnin memlekettik tilde tapsyrghandargha 20 payyz jenildik jasaghany jón.
3. Jana tiptik baghdarlama negizinde barlyq mamandyqtar boyynsha magiystraturada oqityn studentterge «Qazaq elining tarihy» atty jana pәn oqytylsa;
4. Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghysy kelgen azamattargha Qazaq tilimen qatar, Qazaqstan tarihy pәnderi boyynsha emtihan tapsyru mindettelse, últtyq tarihymyzdyng kókjiyegi búdan da keneyip, últtyq tarihymyzdyng mәrtebesi búdan da jogharylar edi.
HH ghasyrdyng bas kezindegi qazaq ghylymy men bilimining atasy atanghan Ahmet Baytúrsynov atamyz: «Sózding eng úlysy, eng qúdirettisi – tariyh» degen bolatyn. Layym solay bolsyn!
– Ángimenizge raqmet.
Tapsyrys berushi:
Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi. Oryndaghan "Abay-aqparat" qazaq interneti kenistigin damytu qory" qoghamdyq qory. 2013