ÝEÚ – QABILETTI QOGhAMNYNG ZOR RESURSY
12 qyrkýiekte Shymkent qalasynda «Jastar ortalyghy» ghimaratynda Qazaqstan Azamattyq aliyansynyng jetekshisi Núrlan Erimbetovting (surette) Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ýkimettik emes úiym ókilderimen (ÝEÚ) eseptik kezdesui ótti. Kýn tәrtibining negizgi mәselesi – VI Azamattyq forumnyng tapsyrmalaryn jýzege asyru boyynsha Qazaqstannyng ýkimettik emes sektorynyng is-qimylyn úiymdastyru jәne «Memlekettik әleumettik tapsyrys turaly», «Kommersiyalyq emes úiymdar turaly» zandargha ózgerister engizu turaly Azamattyq aliyanstyng úsynystaryn talqylau boldy.
Kezdesu ayasynda N.Erimbetov Azamattyq aliyanstyng «ýshinshi sektordyn» damytudaghy atqarghan júmystaryn algha tartty, ÝEÚ salasyn retteytin zandargha úsynymdardy úsyndy. Sonday-aq, kezdesuge qatysushylar zannamany reformalau jóninde pikir almasty jәne Qazaqstannyng ÝEÚ is-qimyldarynyng jalpy strategiyasyna úsynymdar әzirlendi.
ÝEÚ salasyndaghy jana zannamany engizu mәselesi qyzu talqygha týsti.
Atalghan mәseleni talqylay kele, N.Erimbetov mynalardy atap ótti: «ÝEÚ qatarynda milliongha juyq adam bar. Búl ómirimizdegi kóptegen problemalardy óz betimen sheshuge qabiletti qoghamnyng zor resursy. Osynday problemalardyng biri ÝEÚ turaly zannama bolyp tabylady.
Qazirgi tanda ÝEÚ qyzmetining negizin 2005 jylghy «Memlekettik әleumettik tapsyrys turaly» zang qúrap otyr. Ol kóptegen ózgeristerge úshyrady jәne qazirgi uaqytta 2012 jylghy redaksiyamen júmys isteude.
Atalghan zangha (2007, 2008, 2012 jyldarda) ÝEÚ ýshin memleketten qarajat bólu siyaqty tek úsaq týzetuler engizilip keldi. Alayda, eng bastysy atalghan zang ózgerissiz qalyp otyr: ol tolyghymen «Memlekettik satyp alu turaly» Zanyna negizdelgen. Demek, tapsyrys berushi tapsyrysty ózi jasaqtaydy, al ÝEÚ tapsyrysty oryndau boyynsha qyzmet kórsetedi. Sondyqtan ÝEÚ bir de bir tiyndy óz damuyna jarata almaydy.
Atalghan zannyng negizgi kemshiligi búl qoghamdyq bastamagha kedergi bolyp otyr. Múnday tapsyrys berushi – ónim berushi formatyndaghy júmys bastapqy damu kezeninde, yaghny endi ghana ayaqtaryna túryp kele jatqan Qazaqstannyng ÝEÚ ýshin tiyimdi bolghan.
Qazir bizge әleumettik mәselelerdi sheshu boyynsha ÝEÚ ózderining bastamalaryn qarjylandyra alatyn zang qajet. Óitkeni biz Sizdermen birge halyq arasynda júmys jasap otyrghandyqtan halyqtyng barlyq irili-úsaqty problemalarynan habardarmyz.
Osy mәselelerdi Azamattyq aliyans ótken jyly qarasha aiynda Azamattyq forumda kótergen bolatyn. Bir jyl ishinde biz ónirlerde kóptegen júmys atqardyq jәne qoghamdyq pikirdi jinaqtadyq.
Biz osy uaqytqa deyingi zannamalardyng barlyq ózgertulerining jobalaryn jinaqtap, qoryttyq. Qazir bizde ÝEÚ ýshin zannamanyng qalay ózgertu qajettigi turaly naqty úsynystar jinaghy bar. Ol ÝEÚ-nyng tikeley júmystaryna paydaly, tipti qajet jәne ol tek ong sipattaghy payymdyq kózqarastardy kórsetedi.
Birinshiden, biz ÝEÚ ýshin granttar men syiaqy arqyly qarjylandyru formasyn engizudi úsynamyz. Ol ÝEÚ bastamalaryna jәne memleket tarapynan emes, qoghamnyng óz tarapynan әzirlengen jobalargha qarajat bóluge mýmkindik beredi. Yntymaqtastyqtyng múnday týri kópten beri shetelderde qoldanylyp keledi, sondyqtan bizge de osy әdisti engizetin uaqyt keldi.
Ekinshiden, ÝEÚ-gha qarjy bólu prosesine memlekettik organdardyng әserin tómendetu asa manyzdy dep esepteymiz. Osy maqsatta, barlyq memlekettik organdardyng qarajatyn jinaqtaugha jәne ÝEÚ granttary boyynsha konkurstardy óz betimen ótkizu qúqyghyna ie arnayy derbes úiym qúru úsynylady.
Múnday tәsilding manyzdy paydasy – jemqorlyqtyng qauip-qaterleri tómendetilip, tapsyrys berushi men oryndaushylardyng arasyndaghy qarym-qatynastar ÝEÚ-nyng bastamalary men talpynystaryna eshqanday kedergi jasamaytyn bolady.
Juyrda Astana qalasynda Azamattyq Aliyans tarapynan әzirlengen zang jobasyn tanystyru rәsimi ótedi. ÝEÚ-dyng barlyq ókilderin osy júmysqa belsene atsalysugha jәne bizding zannamamyzdy jetildiruge qoldau kórsetuge shaqyramyn».
Kezdesuge qatysqan ýkimettik emes sektordyng mýsheleri zang jobasy jónindegi óz pikirlerin belsendi týrde algha tartty. ÝEÚ ýshin granttardy engizu jóninde «Fermerler men kәsipkerlerdi qoldau qory» QQ tarapynan Karaibragimov Raiys, «Sana sezim» QB-nyng tórayymy Ábisheva Hadisha, «Ýmit» QB-nyng ókili Jaqaeva Gýlnar jekelegen úsynystar engizdi.
Abai.kz