Túrsyn Júrtbay. «MÚHTAR 60 JASQA KELDI» (jalghasy)
2
1957 jyly 27-qyrkýiekte Múhtar Omarhanúly Áuezovting 60 jasqa tolghan mereytoyy býkilodaqtyq kólemde, memlekettik dengeyde saltanatpen atalyp ótti. Búl Áuezovting zamangha ketken bar esesin qaytarghan jәne qazaq qauymy búryn-sondy kórmegen ruhany sheru boldy. Sonyng qarsanynda úiymdastyrylghan M.Áuezovting shygharmashylyq joly men «Abay joly» turaly ghylymy konferensiyanyng materialdary jeke kitap bolyp shyqqandyqtan da aitylghan pikirlerding barlyghyn bayandap jatpaymyz.
Tek osydan alty jyl búryn jerden alyp, jerge salghan qatelikter men kemshilikterding bәri de roman-epopeyanyng úly jetistigi bolyp baghalandy. Sonyng ishinde professor T.Núrtazinning «Abay jolyndaghy» jaghymsyz beyneler jәne Qúnanbay» turaly maqalasy qúnyn joymaytyn qúlyqty pikirlerding sanatyna jatady. Al saltanatty rәsimdi ashqan Gh.Mýsirepov partiya men kenes ókimetining qadirin aita kelip:
«Kiyiz ýide sahna shymyldyghyn alghash ashqan «Enlik-Kebek» tragediyasy qazaq teatr ónerining altyn qoryna qosyldy. Al bir kezdegi jas Múhtar qazir kópúltty kenes әdebiyetining asa iri sóz sheberlerining birine, kórnekti kenestik qogham qayratkerine ainaldy. Onyng buryl tartqan shashyna akademik degen danqty ataq lavry kórik berip túr. Múhtar Áuezov eng aldymen jazushy, jazushy bolghanda da danqty jazushy. Onyng әdebiyettegi bolsyn, ónerdegi bolsyn shygharmalaryndaghy barlyq shynayy talantqa tәn qasiyet – adamgershilikting moldyghy, qarapayymdylyghy jәne anyqtyghy. Ol qashanda qaytpas qozghalysqa toly qúshtarlyqpen jәne tereng maghynaly poetikalyq kónil-kýidegi bolmysymen, tirshilikting quatty kýshimen, shynayy sezimimen baurap alatyn jigerli túlgha. Áuezovting qarapaymydylyghy – tyrysqaq qarapayymdylyq emes, halyqshyl bolyp kóringisi kelgen jalghan qarapayymdylyq emes. Oghan әldeneden dәmetetin, kópshilikting qoly jete bermeytin myrzalyq pen minshildik jat»,– dep dәl jәne shynayy minezdeme berdi.
Búghan qaraghanda Sәbit Múqanovtyng bayandamasy jenil, auyzeki sóileu mәnerine qúryldy. Keyde әzili men shymshuy aralas, keyde shyny men jortaghy aralas búl sóz – olardyng tistesken ómirindegi minbeden aitylghan alghashqy lebiz bolghandyqtan da týinekti tústardy ghana týiinshektep beremiz:
Sәbit Múqanovtyng sózi ózi ómir boyy tabandy týrde kýresip, «әshkerelep kelgen, әshkereley beretin» morganizmge, viliyamizmge, tektik túqymgha qarsy «markstik-dialektika» túrghysyndaghy ústanymyn úmytyp, maqtay otyryp maqtamen ysatyn, ekeuining arasyndaghy ashyq aitylmaytyn basty qúpiyany emeuirin etip:
«Úryqsyz eshnәrse ónbeytinin biz biologiya zanynan jaqsy bilemiz. Jer qansha qúnarly bolghanymen, dәn seppese eshbir ósimdik shyqpaydy. Jaqsy dәnnen – jaqsy ónim, jaman dәnnen – jaman ónim alamyz. Olay bolsa, eger, Múhtar jaman bolsa, ony qanshama mәpelegeninmen, qazirgi jaqsy Múhtar óspes edi, onyng orynyna әdettegi Múhtardyng bireui ghana óser edi»,– dep tilining astyna marjan qoya sóiledi.
Osy bir naghashy men jiyenning arasyndaghy «mysyq jymiys» pen «qazaqy taba» eki túlghanyng arasyndaghy tepe-tendikti búzghan basty kiltipannyng biri. Sol «ýnsiz mysqylyna» tiym salmauy arqyly Sәbit neni dәleldegisi keldi? Ózining Gh.Mýsirepovke jazghan hatynda Múhtardyng sol kýni múnyng sózine riza bolmauynyng sebebi – onyng maqtauynyng jetpeuinde emes, jogharydaghy mysqyldyng astarynda edi. Tym qúryghanda sol kýni júrtshylyqtyng kózinshe miyghynan jymimasa da bolatyn ba edi? Keyde iri túlghalardyng osynday qazaqshylyqqa kelgende arynyn basa almay qalatyn osaldyghy bolatyny da ókinishti. Búl olardyng arasyn búrynghydan da ushyqtyryp, birine-birin titirkendire tiksindirip qoydy. Últtyq sәbiylik týisik – úlylargha da tәn.
Qazaq arasynda taralghan әldebir «qazaqy daqpyrtqa emeuirin» tanytyp, tegin menzep, odan qayta shygharmashylyghyna kóship:
«1921 jyly jazylghan «Qorghansyzdyn» kýni әngimesimen-aq ol qazaq әdebiyetindegi proza salasyndaghy әngime janryn әlemdik dengeyge kóterdi»,– dep bagha berdi.
Búdan keyin, taghy da erding eki jaghyna kezek-kezek aunap aldy:
«Sol kezdegi qalyptasqan tarihy jaghdaygha baylanysty Múhtar Áuezov qazaq kenes әdebiyetine 30-jyldardyng basynda kelip qosyldy. Áuezov joldas 1932-jyly baspasózge jariyalanghan maqalasynda ózining qatelikterin ashyq moyyndap, ony synaghan bolatyn. Sondyqtan da ótkenge qaytyp oralyp, tarihtyng arhiv sóresin aqtarudyng qajeti az»,– dey kelip dramaturgiyasyna toqtaldy da, taghy da býlkildete qarmaghyn tartty.
«Osynday, jaqsy shygharmalardyng arasynda «Oktyabri ýshin», «Alma baghynda», «Tastýlekter» piesasy men» «Izder» siyaqty dýniyeleri de bar. Olar Múhtar Áuezovting qalamynan shyqqan shygharmalar deuge tatymaydy»,– dep taghy bir sipay qamshylady.
«Egerde shyndyghyn aitsaq, onda Abay Qúnanbaevti әlemning kóptegen elderi tek Múhtar Áuezovting arqasynda bildi. Sondyqtan da biz býgin, saltanatty kýni, bizding mereytoy iyesine – bizding halyqymyzdyng úly perzenti Abay aghanyng atynan alghys aitamyz. Kez-kelgen, tipti eng ýzdik shygharmanyng ózinde de kemshilik bolady. Onday kemshilik «Abay» romanynda da bar, alayda bizding myna ýlken merekemizde ony kórsetip jatudyng qajeti joq»,– dep «sylq etkize» tastay saldy.
Múny tyndap otyrghan Múhtar qanday kónil-kýide boldy? Lyp-lyp etken ótkir ústaranyng jýzimen jýrgendey әser biylep, bir qyzaryp, bir súrlanyp otyrdy ma, joq, onyng bәrin de saltanattyng quanyshy basyp ketti me? S.Múqanov ózining Gh.Mýsirepovke jazghan hatynda:
«Ol alpys jyldyq yubiyleyining ýstinde sonsha qúrmet kórsetken, abyroy әpergen partiya men ýkimetke halyq aldynda rahmet aitudyng ornyna, әldeqaydaghy miftik «parnasyna» shyghyp, tәsilqoy «pegasyna» minip, esh jerde qúiryghyn ústatpay, әldene júmbaqtardy aityp ketti. «Qúiryghy buyryldyq» osy. Búny men ózim, jaqsylyqqa týkiru dep sanaymyn. Sonda osyny Ahmet aitqanday «aljyghandyqtan» istep túrghan joq. Aljysa, erteninde akademiyada keshe kýrmelgen tili nege sheshilip, «sýiikti elim», «altyn besigim!» – dep aghylyp ketti?!. Ishin bermeuge, eng qatty adamnyng bireui eken búl. Aua rayyna qaraytyndargha osydan ýirenu kerek eken»,– deuining astarynda sonday alakónildik jatpady ma eken?
Sodan keyin S.Múqanov:
«Biz aldaghy uaqytta sizden býgingi shyndyq turaly, bizding ómirimiz turaly ýlken shygharma kýtemiz, onyng kórkemdik qúndylyghynyng «Abay» romanynan kem bolmauyn qalaymyz», – degen ejelgi tilegin qaytalap aitty.
Búl talapty oryndau mýmkin be edi? Shәkirti H.Sýiinshәliyev sonday tilek bildirgende: «Sen ne dep túrsyn? «Abaydan» artyq shygharma bola ma? Búl mening býkil ómirimning qorytyndysy emes pe!»,– dep nalyghanyn eske alsaq, «Ósken órkennin» ol talaptyng dengeyinen shyqpaytynyn Áuezovting ózi de bilgen. Sózining sonyn:
«Múhtar 60 jasqa keldi. Biraq ta biz onyng auyzynan «kәrilik» degen sózdi eshqashanda estigemiz joq. Myna azdaghan tolyqtyghyn esepke almasaq, onyng qartaydym deuge qaqysy da joq. Ol әjimsiz jas jigitten ainymaydy, búira qara shashy basyn jauyp túr, ótkir azuymen tasty da shaynaydy. Múnday adamdy kәrilik ala ma? Búl onyng tek syrtqy sipaty ghana, al onyng kónili әli jas. Da zdravstvuet rodnaya kommunisticheskaya partiya, vedushaya nas ot schastiya k schastiu! Da zdravstvuet kommunizm!»,– dep (258 -is) ayaqtady.
Úran tastauy retti me, retsiz be, bilmeymin, M.Áuezovke qarata aitqan shymshymalardy jarasty qaljyngha balaghan júrt du qol shapalaqtaghan shyghar. Shapalaqtaulary da zandy. Biraq iynemen týiregendey bolmay, ghúmyrynyng bir kýnin alghausyz quanyshqa jendiruge de bolatyn edi. Odaqtas respublikalardan kelgen qonaqtar onyng búl nәumez kónilin aspangha sharyqtatyp, dastarhan basynda tipti, shalyqtatyp jibergeni anyq. Erteninde Ghylym Akademiyasynda saliqaly bayandamalar jasalyp, kónilin bir marqaytty.
Búl qúttyqtaulargha «Pravda» gazeti de qosylyp:
«Sizdi alpys jasqa tolghan kýninizben shyn jýrekten qúttyqtaydy... Densaulyq, úzaq jyl ómir jәne shygharmashylyq tabys tileymiz»,– dep jedelhat joldady.
Ózderi «shyn jýrekten tilep» otyrghan, әli de «súr kardinal» Suslovtyng uysynda otyrghan basylym sodan tórt-bes jyl búryn Áuezovting densaulyghy men shygharmashylyq qayratyn qajytyp, jýikesin shýikelegen ózining kinәsin ózi jughysy kelgendey de kórinui mýmkin. Áriyne, zamannyng qabaghy da, iydeologiya men sayasatqa yqtaghan basylymnyng ústanymy da, ondaghy redaksiyalyq alqa men onyng kózqarasy da ózgerdi. Biraq ta búl basylym qashanda «myltyghy oqtauly» oqshantay kýiinde qaldy.
Al Saqtaghan Bәiishev bir kezde ózining «Professor Áuezov eskilikting shyrmauynda» atty jappay әshkereleushi maqalasyndaghy Múhtardy iske alghysyz etken pikirine mýldem qarama-qarsy baghytta sóilep:
«... Ghylymnyn, әsirese, onyng asa manyzdy túlghalarynyng biri – qoghamdyq ghalymdardyng Qazaqstandaghy irge tasynyng qalanuyna, keyin qúlash sermep órleuine aldymen at salysqan, ózine layyq ýles qosqan azamat – daryndy ghalym M.O.Áuezov boldy... Qazaqstandaghy mәdeniyettin, onyng ishinde ghylymnyng jana ghana ayaq basyp, túsauyn keser-kespes kezinde M.Áuezovting әdebiyetten túnghysh ret oqulyq jazuy asa sýisinerlik is edi, qazaq mәdeniyetining tarihyndaghy zor tabys edi... M.O.Áuezov – barynsha progresshil, ómirden ýirengish, janany sezgish, bolashaqty boljaghysh ghalym... Qazirgi kezde M.O.Áuezovting tikley basshylyghymen qazaq әdebiyetining tórt tomdyq tarihy jazyluda. Múnyng birinshi tomy búdan birneshe jyl búryn jaryqqa shyqqan bolatyn, ol qazir tolyqtyrylyp ekinshi ret basylugha әzirlenip jatyr. Qazaq auyz әdebiyetining (foliklorynyn) de tolyp jatqan tamasha ýlgileri M.Áuezovting qatysuymen jaryqqa shyghuda. M.Áuezov songhy jyldary qazaq mәdeniyetining tarihyna baylanysty kýrdeli taraulardy jazu jәne redaksiyalau arqyly «Qazaq SSR tarihyn» jasau júmysyna belsene qatysty»,– dedi.
Sóitip, ol ózining búrynghy «últshyl-burjuaziyashyl búrmalaushylyqqa úrynghan», «Alashordanyn» iydeyasyn synalap kirgizgen», «eskilikting shyrmauynan shygha almay jýr» – degen aiyptaularyn mýldem úmytyp, endi oghan – «barynsha progresshil, ómirden ýirengish, janany sezgish, bolashaqty boljaghysh ghalym» retinde bagha berdi. «Óz qatesin ózine týzettirgen» (M.Áuezov) búl da bir uaqyttyng ýkimi shyghar. Eng auyr ýkim, әriyne.
Sol kýnnen bastap ol ózining danq túghyryna kóterildi. Búl turaly kenestik kezendegi Múhtar Áuezovting tughanyna toqsan jyl toluyna baylanysty mereytoyynda jasaghan bayandamasynda Oljas Sýleymenov:
«Áuezov ózining 60 jasyn 57-jyly toylady, Lenin ordenimen marapattaldy, túnghysh ret ózine qaratylghan resmy jәne yrys bop qúiylghan madaqty estidi. Búl Áuezovting saltanatty әri jýreksingen sәti edi. Búl kezde ol «qazaq әdebiyeti» degen úghymdy otanymyzgha, әlemge tolyq tanytqan, naqty shyndyqqa ainaldyrghan eng basty kitabin jazyp bitirgen bolatyn. Roman әlem tilderinde quatty qarqynmen taralyp, avtordyng esimine birinen biri ótken shabytty teneuler qosyla berdi...»,– dep dәl bagha berdi.
Ol qyrkýiek aiynyng basynda Shynghystaugha baryp, elimen, jerimen songhy ret qoshtasyp qaytty.
M.Áuezov (Kýndelikten): «Tughan jering tolyq tildi, eng mol syrly, úly әngimeshi eken. Este joq jandar, úmytylghan talay-talay úsaq oqighalar... bәri de óz ómirimning jelisin qaytadan bir tartyp, erekshe aiqyn bayan etti... Auyldyng taulary da sonau-sonau atam-anam bar shaghyndaghy eng kishkentay momyn da, erke de bolghan qonyr balanyng baryn aitty. Dýniye-ay, tughan jerding múnday úmytpas, óshpes úly múndas ekenin sol kýnder de bilip, baghalasam etti! Onda jaqsyraq sýiip, qaryzyn molyraq úghynar ma em. Kesh demeymin, kónilime kuә bol deymin múnly tughan anam, túrghan jerim – Bórli, Qarasu, Býirekqaraghan, Jýrekadyr, Jambasqúdyq, Ayaqqaraghan, Jar. Qayran atam, jaqsy qystau, jayly qonysqa barlyq atty qaytyp qana sýiip tauyp bergensin?!. Álde bizdey nәsilinning birin-biri kóp jyl kórmey, saghynyp kelip kórgende: Jýrekadyr – jýregin tebirentsin, Býirekqaraghan – sezimsiz býirekke ózi baryp qatty bildirsin degen be edin? Saghynyp kep, taghy da bayaghy sabaqqa bara jatqan kýnderdegi әrbir týp shiylerge, әrbir asyq oinaghan taulargha: endi qayta ainalyp senderdi kórem be, joq pa – degen qimas kónilmen ketip baram.
Agham (әkem), jeneshem (sheshem), Kәri apam (ýlken sheshem), qadirli agham Qaske (Qasymbek), jany jyly jaqsy jengem Qaliya (Ghaliya), apam Kýlsim, inim Sәbidal – bәrinning de qabirindi kórip óttim. Bir de birinnen tittey de renish shekken shaghym joq eken. Oilasam – men ózimdi sonshalyq jaqsy kórgen, sonshalyq sýigen mendey jaman baladan kóp-kóp ýmit etken jaqsy jandar ortasynda tuyp-ósken ekem. Songhy kýnderi Qaske týsime endi. Áppaq kiyimi bar, biraq renishti qalde kórindi. Jan agham, janylmaspyn: «Jaqsy bol, úl bol, el sýietin azamat bol. Qúr bos, kýn kórgish pysyqay birdeme bolam desen, ata-anannyng ýmitin jer etkenin»,– degen sózinnen. Endigi qalghan tirlikte qaryzym da sol, izder, barar múratym da sol ghana».
Qayyra tughan jerge tabanyn tiygizudi taghdyr nәsip etpedi.
(jalghasy bar)
Abai.kz