Tayauda Astana qalasynyn  onkologiya auruhanasynda jazushy Adam Mekembaev aghamyzdy kórip qaldym. Qasyna jaqyndap, amandyq súrasqannan son: «Aynalayyn, Júmamúrat, jasym 74-en asyp barady, densaulyghym  syr berip jýrgenge biraz boldy, menen súhbat alyp qalsang bolady», - dedi. Sonyng sәti  týsip aghanyng ýiine baryp, súhbat aldym.

-         Aghamyz jazushy bolsa da súraqty men myna әngimeden bastaghandy jón kórdim: Adam agha, qazaq tarihyn qalay jazu kerek dep oilaysyz?

-         Qazaq halqynyng tarihy әli kýni  tolyqqandy jazylghan joq. Ótken jyly memlekettik hatshy Marat Tәjinning bastamasymen osy mәselege oray jan-jaqty júmys jýrgizilui kerek edi, ókinishke qaray, sol bastamanyng ghúmyry tym qysqa boldy.

   Bizding tarihshy mamandar  qanshama  elderge baryp, qazaq halqyna baylanysty  tarihy derekter men aighaqtar jinap alyp kelip edi, búl tarihy aqparattar Mәskeudegi lauazymdy kisilerge únamay qalghangha úqsaydy – taqyryptyng jabuly  kýiinde qalghanyn tiyimdi dep sheshipti.  Ony jaryqqa shygharu ýshin bizding biylik ózgeruge tiyisti. Qazaq tarihy turaly  eki kitap jazdym, birinshisi «Bir jarym myng jyldyq qate» ekinshisi «Týrkistan»  -  oqyrmandarym talap alyp ketti. Keybir tarihshylar kóptegen derekterdi mening jazghandarymnan úrlady, paydalandy, ony nesine jasyrayyn.

       Adamzat  tarihynda talay imperiyalar jer jýzinen joyylyp ketti, óitkeni órkeniyetke jettik dep sanap, ózining shyqqan tegin úmytyp, qazirgi qazaqtar sekildi ana tilin mensinbey, ózge tilde shýldirledi, kelesi úrpaghy ýz-týzsiz ózgelerge sinip joq boldy. Kezinde parsy memleketi de sonday dәuirde ómir sýrdi, Firdousy ana tilinen maqúrym bolyp bara jatqan qandastary men   biylikke talasa beretin әmirshilerge  arnap «Shahnama» degen  dastan jazyp, Mahmúd Gazneviyge syigha tartady. Ashy sayasy satira jazyp, biyleushining qaharyna úshyrap, Firdousidy elden quyp jiberedi. Aragha jyldar salyp, «Shahnamany» oqyghan súltan óz qylyghynan úyalyp, aqynnan keshirim súrau ýshin onshaqty týiege óngerilgen syi-siyapat jiberedi.

    Anyz boyynsha, aqyn túryp jatqan shahardyng qaqpasynan keruen kirip kele jatqanda, bir top adamdar Firdousidyng mýrdesin jerleuge qaqpadan shyghyp bara jatypty degendi bir kitaptan oqyghanym bar. Sol Firdousiyding «Shahnamasynyn» arqasynda parsy elining abyroyy asqaqtap, mereyi ýstem boldy, tarihy terende ekenin әrbir parsy sezip, elining ósip-órkendeuine ýles qosty. Qazirgi Iran memleketi AQSh pen Batystyng qarsylyghyna qaramastan, atom bomba jasaytyn zavodtar qúryp aldy. Ashtan ólip, kóshten qalyp jatqan Iran halqy joq. Býgingi tanda, bizdi de osylay ruhtandyratyn sauatty týrde, tarih jazu kezek kýtirmeytin mәsele.

-         Osydan shyghatyn sóz ghoy, bizde memlekettik tilding múny tausylar emes. Nege?

-         Búl biylikting tarapynan әdeyi jasalyp otyrghan súrqiya súm sayasat. Áytpese, әlem tarihynda óz ana tilin 23 jyl ýirengen el joq. 2025 jyly Qazaqstannyng 95% halqy qazaq tilinde sayrap ketedi dep, anqau qazaqty taghy bir mәrte aldap otyrghanyna qalaysha  úyalamaydy eken. Qazaq telearnalaryn kórgen sayyn ókpemizge shanshu qadalghanday bolady. Baghdarlamany jýrgizushilerding kóbi qayran qazaq tilining basyn jaryp, kózin shygharyp, kórer kózge mýsәpir, beyshara kýige týsirip keledi. Olargha toqtau aitatyn ziyaly qazaqtyn  bolmaghanyna qarnym ashady. Endi ol az deseniz, bala baqshagha baratyn nemerelerine aghylshyn tilin ýiretip jatyr. Sonda qalay qazaq bolatynymyz aqylgha qonymsyz?..   

-         Osy orayda tuyndaytyn súraq: oralmandargha azamattyqty tezdetip bergen dúrys pa?

-         Áriyne, óz qandasynnan ayaghandy it jesin. Ýsh ay búryn Qyrymgha basyp kirgen orystar kóshede otyryp alyp, 24 saghatta 3 milliongha juyq  Ukrain  halqyna Resey azamaty degen pasport taratqanyn tórtkýl dýnie kózimen kórdi. Memleketting mýddesi syngha týsken kezde burokratiyalyq kedergilerding barlyghy joyylyp ketedi. Al, bizde bolsa, birese 5 jyldan son, birese 3 aidan song azamattyq beremiz dep úly kóshting qadyrin ketirip, jýnin júlghan tauyqtay etip әbigerge saluda. Týk týsinsem búiyrmasyn, bir bilerim: qazaq biyligi óz qazaghynyng kókireginen iyterip bereke tappaytyny anyq. Talghat Mamashev myrza biyl mamyr aiynda ótken jiynda osy jyldyng sonyna qaray barlyghy sheshiledi dep uәdeni ýiip-tógip berdi, qalghany bir Allagha ayan. Syrtta jýrgen 5 million qazaqty tez arada Qazaqstangha kóshirmese, aladghy 5-10 jyldan song olardan da tegis aiyrylamyz. Búl kimge payda, kimge ziyan ekenin týsine alar emespin. Jer betinde jetimdik kórgen bauyrlarymyzdy qoltyghymyzgha tartsaq,basynan sipasaq, Alla bizdi ,qazaq degen qasiytetti últty, basynan sipap, baghyn asyrar edi dep oilaymyn. Búl—kez kelgen últ bolyp úiysqan halyqtyng   ózgelermen teng dengeyde ómir sýru talaby tudyrghan, barshagha ortaq tabighy qajettilik

-         Al endi әdettegi súraq: әdebiyetke qalay keldiniz?

-          Mening balalyq shaghym  ekinshi dýnie jýzilik soghystan keyingi jyldardyng joqshylyghynda ótti. Bir ýzim nangha zar bolyp, qazirgi Qyzylorda oblysynyng Qarmaqshy audanynda er jettim. Mektepti bitirip, Almatygha kelgen son   filologiya fakulitetine týstim. 1965 jyly diplom alyp, Qyzylordada tilshi bolyp ómir jolymdy bastadym, otbasyn qúryp balaly-shaghaly boldym.  Osylaysha ómir ótip jatty. Bizden últ mýddesi túrmaq, jalpy sayasattan bastap ýidegi auyz sugha deyingi qordalanghan mәseleler boyynsha eshkim eshtene súraghan emes.

   Bizden oilanu, sheshim qabyldau degen talap etilgen joq. Biz ýshin oilaytyn da sheshim qabyldaytyn da Mәskeu edi. Bizge tek sony oryndau ghana qalatyn. Búl—ýlken problema edi. Óz elining ertenine ózing jauap beruin, osy joldaghy problemalardy sheshuding joldaryn ózing tabuyn, qiyamet-qayym qiyn sharua boldy.  Sodan bizge  әdebiyetten basqa ainalysatyn sharua qalmady. Áyteuir bar bilgenindi aq qaghazgha jazyp, ishtegi quanysh-qayghyndy aqtarasyn. Ómirimde 20-dan astam kitap jazdym. Keleshek úrpaq qajetine jaratar degen ýmittemin.

-         Bizding sheneunikterge kóniliniz tola ma?

-         Bizding sheneunikterge kónilim tolmaydy, ony nesin jasyrayyn. Óitkeni, aldyna barsan, kópshiligi qazaq tilinde ómirbayanyn aityp bere almaydy. Sodan keyin odan neni súraugha bolady. Qarapayym qazaqtyng tilinde kósilip әngime aita almaytyn adamnyng artynan qazaq eredi degen ótirik sóz, emeksu ghana. Basym kópshiligi qazaq bola túra, qazaqtyng tarihynan beyhabar, әdebiyeti men mәdeniyetinen maqúrym, júrttyng aldyna shyghyp erkin sóiley de almaydy. Sol lauazymdy túlghalardyng minbedegi sózi men isi say emes. Jeme-jemge kelgende stoldyng astyna kirip ketedi.

   Soghan qaramastan, Astana qalasynyn  ministrler ýiining aldynda jol erejelerin búzghan  keybireuleri ishki ister qyzmetkerlerine qyzmet kuәligin kórsetip qorqytatyngha úqsaydy. Ótken jyly Úlan degen jigit baghdarsham jasyl janghanda, arnayy jayau jýretin jolmen ótip bara jatqanda, ishimdikke toyyp alghan lauazymdy sheneunikting balasy djip kóligimen soghyp óltirip, oqigha bolghan jerden qashyp ketken. Bir jyl ótsedaghy, qylmystyq is qozghalmay otyrghanyn Euraziya telearnasy habarlady. Erten  sol sheneunikting balasy taghy bireudi óltirip ketui әbden mýmkin. Búl neni kórsetedi? Búl bizding elde sybaylas jemqorlyqtyn  shamadan tys  asqyndap ketkendigining aighaghy.     

-         Adam agha, súhbatynyzgha rahmet, dertinizge shipa tileymin.

                                                                         Súhbattasqan –    Júmamúrat  Shәmshi,

                               tariyh  ghylymdarynyn  kandidaty.

Abai.kz