PAVLODAR GERBI QAShAN ÓZGEREDI
Ótken 2013 jyldyng sәuir aiynyng basynda Pavlodar qalasynyng gerbi men tuynyng ýzdik syzbasyna, әnúranynyng sózi men sazyna konkurs jariyalandy.
Sebebi belgili: qalanyng tuy men әnúrany joq, gerbi uaqyt talabyna say emes.
Tarqatyp aitsaq, logotipting týsi shymqay qyzyl, Kenes tuynyng týsine sәikes belgilengen. Pavlodar traktor zauytynyng nyshany ispettes tegershik (shesternya) sureti – keyingi onjyldyqtarda mәn-maghynasynan airylyp, әnsheyin kedirli-búdyrly dóngelek syzyqqa ainalghan. Óitkeni atalghan óndiristik birlestik ótken ghasyrdyng 90-shy jyldary bankrotqa úshyrap, júmysyn toqtatqan bolatyn.
Sonday-aq, logotiptegi «Ertis ózenining nyshany» delinetin ýstingi jaghy iyrektelgen kók jolaq jәne shaghala súlbasy Pavlodardyn ózindik ereksheligin kórsete almaydy. Búlar – jalpy ózen ataulyny beyneleytin belgiler, Ertis boyynda ornalasqan Óskemen men Semeydin, sonymen qatar Syr boyyndaghy ya Jayyq jaghasyndaghy qalalardyng da tanbasynda paydalanugha jaray beredi, tipti Reseyding Omby qalasynyng gerbine engizilse, ýilesip ketedi. Onyng ýstine shaghala – qyran býrkit, aqqu, qaz tәrizdi qazaq halqynyng tanym-týsinigi boyynsha qúrmettelinetin, qazaq әdebiyeti men ónerinde әspettelinetin qús emes.
Bir sózben aitqanda, qala gerbinde halyqtyng bolmys-bitimi men ruhani, mәdeny qúndylyqtary nazardan tys qalghan. Sonday-aq, qalanyng negizi týrki qaghanaty kezeninen beri «Kereku» atalghan jerge salynghany, yaghny ónir tarihy eskerilmegen.
Ayta ketetin jayt, aimaqty Baqytjan Saghyntaev basqarghan kezde, 2011 jyly oblys mәslihat deputattary bekitken oblys tanbasynda aimaqtyng ózindik keskin-kelbeti sәtti sheshimin tapqan.
Qala gerbine konkurs jariyalanghanda Kerekuding ziyaly qauymy jana logotipte әlgindey kemshilikter oryn almaydy, memlekettik rәmizderding týr-týsi, belgi-nyshandary kórinis tauyp, jas úrpaqtyng sanasyna otanshyldyq, tughan jerdi sýng sezimderin darytady dep payymdady. Alayda sodan beri bir jyldan astam uaqyt ótse de, konkurs qorytyndysy shygharylghan joq, sebebi belgisiz.
Biz egemendik kezeninde talay úly ózgeristerdi bastan ótkerdik: qoghamdyq qúrylys janartyldy, Qazaqstan Respublikasynyng atauy men Ata zany qabyldandy, memlekettik gerb, tu, gimn ózgertildi. Solay bola túra, 1969 jyly Qazaqstan kompartiyasy Pavlodar qalalyq komiyteti maqúldap, enbekshiler deputattary qalalyq kenesi atqaru komiytetining sheshimimen bekitilgen qala tanbasy bәz-bayaghy qalpynda qaldy...
«Egemen elding ejelgi qonystarynyng birining ornyna salynghan Kerekude kenestik zamandaghy kommunistik qoghamnyng rәmizderi men iydeologiyasyna negizdelgen qala gerbi qashangha deyin qúrmettele beredi?»
Júrshylyqtyng kónilin tolghandyrghan osy saual Pavlodar qalasy әkimdigi basshylary men mәslihat deputattaryn oilandyryp, dúrys sheshim shygharylar degen ýmittemiz.
***
PS: Patshazada Pavel Romanovtyng qúrmetine qoyylghan Pavlodar qalasynyng atauy, Resey imperiyasynyng qolbasshylary: Kutuzov, Suvorov, kazaktar atamany Ermak, bolishevikter partiyasynyn qayratkerleri: Leniyn, Krupskaya, Luksenburg, Lunacharskiy, Deribas sekildilerding esimderin úlyqtaytyn kóshe ataularyn ózgertu mәselesi elimiz egemendikke qol jetkizgen kezden beri qazaqstandyq búqaralyq aqparat qúraldary arqyly san mәrte kóterildi. Áytse de dúrys sheshimin tapqan joq, sondyqtan ózektiligi joyylmaghan búl mәsele әli de kóterile beredi.
Arman QANIY,
aqyn, jurnalist,
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri.
Pavlodar qalasy.
Abai.kz