KITAP OQUGhA JAGhDAY JASAP OTYRMYZ
– Virtualdy ashyq kitaphanalar әlemning әr elinde damyp, olardyng mýmkinshilikteri jyl ótken sayyn artyp keledi. Wikibilim qoghamdyq qory qolgha alghan Qazaqstannyng ashyq kitaphanasy da birneshe jyldan beri oqyrmanyna qaltqysyz qyzmet etip kele jatyr. Kózdelgen maqsat qalay oryndaluda?
– IYә, әlemning әr elinde ondaghan jyldyq tarihy bar, songhy tehnologiyalarmen ýndesken kóptegen ashyq kitaphanalar júmys isteydi. Al kitap.kz – elimizdegi alghashqy jobalardyng biri. «Ádeby әlem», «Ádebiyet portaly» syndy maqsat-mýddemiz ortaq әriptesterimiz de bar.
Súraghynyzgha jauap bermes búryn, «Qazaqstannyng ashyq kitaphanasyn qúru qanday qajettilikten tudy?» degen saualgha jauap bere keteyin. Kez kelgen tilding ómirsheng bolyp, keng qoldanysqa enui – sol tilding zaman kóldeneng tartqan tehnologiyalardy qanshalyqty iygeruine tikeley baylanysty. Kýn ótken sayyn aqparattyq tehnologiyalarsyz adym jasay almaytyn qoghamgha bet alyp kelemiz. Qazirding ózinde súlbasy endi kórinip kele jatqan aqparattyq qoghamnyng nyshandaryn bayqaugha bolady. Ghalamtorgha qosylghan qúrylghynyz arqyly ýide otyryp-aq bilim alu, aqsha audaru jәne anyqtama alu sekildi operasiyalardy jasaytyn jaghdaygha jetuimiz – sózimizding aighaghy. Ózimizge ýirenshikti bolyp kóringen dýniyelerding jana tehnologiyalardyng әserinen ózgeriske týsip, basqa keyipke enuin qabyldau qiyn bolsa da, biz oghan qarsy túrugha qauqarsyzbyz. Qarsy túrudyng qajeti de joq. Sebebi, zaman talaby solay. Kitap shygharu jәne ony taratu isi de búl ýrdisten shet qalmady. Batys elderinde qaghazgha basylatyn kitaptardy birtindep elektrondy kitaptar almastyra bastady. Osydan birer jyl búryn internetten qazaqsha sapaly material tabu qiynnyng qiyny bolatyn. Internetti shalghay auyldardyng barlyghyna tartyp, Qazaqstandy tolyq internetpen qamtamasyz etu mәseleni tolyqqandy sheshpeydi. Olay deytinimiz, kontentsiz internet – ishinde jazbasy joq kitap sekildi. Internette kontent joq dep «jylaudan» payda joq ekenin, ózimizge keregimizdi ózimiz jasap almasaq, basqa bireu jasap bermeytinin týsinip, Wikibilim qory sayt jasaugha kirisip ketti. Qazaqstannyng ashyq kitaphanasy – sol talpynysymyzdyng nәtiyjesi. Bizding maqsatymyz – últtyq mәdeniyetimiz ben әdebiyetimizge, ghylymymyz ben bilimimizge qatysy bar barlyq kitaptardyng elektrondy núsqasyn jasap, oqyrmangha ynghayly ýlgide úsynu.
Osy ýsh jyldyng ishinde kitaphanamyzgha 700-den astam avtordyng 4000-gha juyq kitaby salyndy. Áriyne, qorymyzda әdeby múra mol. Balalar әdebiyetinen әlem әdebiyetine deyingi aralyqty óz dengeyinde qamtydyq. Kitaphanamyzgha jazba әdebiyetimizdi órkendetip, kemeline keltirgen HH ghasyrdyng úly túlghalarynyng tuyndylary tútastay salyndy dep aita alamyz. Ghylymy múramyzdyng qory da auyz toltyryp aitarlyqtay. Izdenisimiz jalghasa beredi. Auyz әdebiyetining qaynar búlaghy bolghan aqyn-jyraularymyzdyn, sheshenderimizding múrasyn tolyqtay jinap, oqyrmanymyzgha úsynghymyz keledi. Kitaphana qoryn toltyru isi birneshe baghyt boyynsha jýzege asyp jatyr.
Biz zamandastarymyzdy kitap oqugha shaqyryp, ol ýshin barlyq jaghday jasap otyrmyz. Kýn sayyn jýzdegen oqyrmannyng kitap oqyp otyrghanyna kuә bolamyz. Búl – bizding izgi armanymyzdyng basy ghana. Maqsatymyz tolyq oryndaluy ýshin әli de erinbey enbek ete beruimiz qajet.
– Ýsh jyl da az uaqyt emes. Osy aralyqta «Zamandastarymyz kitap oqy ma?» degen ózekti saualgha naqty jauap taba aldynyzdar ma?
– Zamanauy tehnologiyalardyng artyqshylyghy – sayt qoldanushylarynyng qalauyn, is-әreketin zerdelep otyrugha mýmkindik beretin jýieler bar. Aldaghy uaqytta sonyng negizinde oqyrman belsendiligi turaly zertteulerdi úsynudy josparlap jýrmiz. Oqyrman ne oqyghandy únatady? Qay uaqytta oqidy? Qay qalada túrady? Jas ereksheligi qanday? Qanday kitaptardy izdeydi? Búl qyzyqty derekterge toly zertteu bolmaq. Bir sózben aitsaq, elimizde onlayn kitap oqu mәdeniyeti qalyptasyp keledi. Kitap oqityn oqyrman jeterlik. Zamandastarymyz kitap oqidy! «Myna kitapty saytqa saludy súraymyz» nemese «Mynaday kitap nege joq?» dep renish bildirip jatatyn qoldanushylarymyz kóp. Qazaqstannyng ashyq kitaphanasyna bir ret kirgen oqyrman onyng bay múrasyna baylanyp qalady. Ol mindetti týrde túraqty oqyrmangha ainalady.
– Dúrys eken. Qazaqstannyng ashyq kitaphanasy avtorlyq qúqyqtardy saqtay otyryp, zang ayasynda júmys isteytinin bilemiz. Aqyn-jazushylar, ghalymdar óz kezeginde sizderding úsynystarynyzdy birden qabyldap jata ma? Avtorlar men olardyng úrpaqtary múralaryn qalyng kópshilikke úsynugha dayyn ba?
– Biz jobany bastaghan kezde kóptegen avtorlar men olardyng múragerleri avtorlyq mәselesine kelgende týsinbey, alandaushylyq tanytqany ras. «Bizding saytymyz tegin bolady, biz kitaphanamyzdyng júmysy arqyly payda tabudy kózdemeymiz» degen uәjimizden keyin avtorlarymyz bizding iydeyamyzdy týsine bastady. Sebebi, barlyq avtor óz tuyndysynyng oqyrmangha jetkenin qalaydy. Biz sol jazushy men oqyrmannyng arasyn jalghaushylar ghanamyz. Jogharyda atap ótkenimizdey, jana aqparattyq tehnologiyalardyng әser etpegen salasy kemde-kem. Aqparattyq tehnologiyalardyng keluimen ghalymdar adamzat óz damuynda jana qoghamgha – sandyq qoghamgha ayaq basqanyn aituda. Búl kezende kóptegen dәstýrli dýniyelerdi qayta qarastyryp, jana kezenning talaptaryna iykemdeu qajettigi tudy. Sonyng biri – avtorlyq qúqyq. Qazirgi qoldanystaghy «Avtorlyq qúqyq jәne sabaqtas qúqyqtar turaly» zang internet joq kezde payda bolghan. Yaghny qazirgi redaksiyadaghy zang internetting kelui arqyly payda bolghan kóptegen erekshelikterdi eskermeydi. Múnyng sheshimin Garvardtyng zang professory Lourens Lessig osydan on shaqty jyl búryn úsynghan bolatyn. Ol aqparattyng erkin taraluyn zandy túrghyda qamtamasyz etetin Creative Commons erkin liysenziyalaryn oilap tapty. Ghalymnyng osy enbegin qorymyz qazaqshalap, kitap etip basyp, kópshilikke úsynghanyn da aita ketkenim oryndy bolar. Qazirding ózinde AQSh preziydentining resmy sayty, Vikiypedia, YouTube, Flickr siyaqty әlemdik resurstar Creative Commons liysenziyalaryn qoldanady. Eger siz avtor retinde ózinizding shygharmanyzdy iynternette erkin taralghanyna mýddeli bolsanyz, onda siz Creative Commons liysenziyasyna jýginuiniz qajet. Kóptegen avtorlarymyz ózderining shygharmalarynyng erkin taralghanyn qalaydy, sol sebepti biz kitaphanamyzdy Creative Commons liysenziyasynyng negizinde jasaudy jón kórdik. Alghashqylardyng biri bolyp, bastamamyzdy qoldap, Alash arystarynyng úrpaqtary qayratkerlerimizding tuyndylaryn kitaphanamyzgha salugha kelisimin berdi. Ahmet Baytúrsynúly, Iliyas Jansýgirúly, Sәken Seyfulliyn, Maghjan Júmabayúly, Mirjaqyp Dulatúly, Múhtar Áuezov bastaghan úly túlghalarymyzdyng múragerleri bizge ýn qosty. Búl tizimdi Qasym Amanjolov, Zeyin Shashkiyn, Júban Moldaghaliyev, Qalijan Bekhojiyn, Saghy Jiyenbaev, Ghafu Qayyrbekov, Múqaghaly Maqataev, Fariza Ongharsynova, Zeynolla Qabdolov, Sәken Jýnisov syndy kórnekti qalamgerlerimizding enbekteri jalghady. Ábish Kekilbaev bastaghan kózi tiri klassikterimiz de shygharmalaryn Qazaqstannyng ashyq kitaphanasyna salugha óz rúqsatyn berdi. Biz juyrda Iliyas Jansýgirúlynyng úrpaqtarynan rizashylyqqa toly hat aldyq. Birtuar túlghamyzdyng kópshilikke belgisiz birneshe fotosuretin joldapty. Babalarynyng múrasyn tughan tilinde әri sapaly audionúsqada tyndaugha mýmkindik bergenimiz ýshin alghysyn bildirgen eken. Múnday mysaldar jeterlik. Bizding isimiz oqyrmannyng osynday iltipatymen ólshense kerek.
– Kitap.kz saytyna mektep baghdarlamasyna kiretin býkil shygharmalardyng audiohrestomatiyasy salynghan. Biluimizshe, búl – 130 avtordyng 1500-den astam shygharmasy. Shygharmalardyng ýzindileri nemese belgili bir bólimderi emes, tolyq núsqalary jazylghanyn eskersek, búl jobagha qyruar kýsh júmsalghany bilinedi. Múnday audiohrestomatiya jasaugha ne týrtki boldy?
– Kitaphanamyzdy tek qana mәtinge negizdelgen materialdarmen toltyrugha bolar edi. Alayda biz kitaphanamyzdyng dýniyelermen bay jәne aluan týrli bolghanyn qalaymyz. Búl is talghamy kýnnen-kýnge artyp kele jatqan, qazaq tilinde sapaly aqparat tútynghysy keletin internet paydalanushylarynyng qajettiligin óteu ýshin jasalyp jatyr. Qazaq tilinde audiokitap jasau iydeyasyn mektep baghdarlamasyna engen shygharmalardan bastaudy jón sanadyq. Búl óz kezeginde jas úrpaqty kitap oqugha yntalandyrady dep sendik. Audiohrestomatiya kәsiby studiyada, kәsiby diyktorlardyng qatysuymen 2 jyldyng kóleminde jazyldy. Auqymdy jobanyng nәtiyjesi – 900 saghattan astam audiomaterial. Býginde saytymyzdan 1500 shygharmany erkin tyndaugha kez kelgen oqyrmannyng mýmkindigi bar. Audiohrestomatiya mәtin týrindegi kitapty oqugha uaqyty nemese mýmkindigi joq kitapsýier qauymgha arnalady. Sonday-aq, memlekettik tildi ýirenuge degen súranys kýn sanap artyp keledi. Til ýirenu prosesining manyzdy bóligi – tyndau ekenin eskersek, onda audiohrestomatiya ózdiginen til ýirenushilerge de taptyrmas qúral bolyp otyr. Audiokitaptarymyz kópshilikke úsynylghanda, til ýirenuge niyetti zamandastarymyzdyng quanghanyn jasyra almaymyz.
– «Qazaq tilining әmbebap sózdigi» de – Qazaqstannyng ashyq kitaphanasynyng qúramdas bóligi bolyp túr. Tughan tilimizding sózdik qoryn jýielep, internet arqyly kópshilikke úsynghan týsindirme sózdik turaly kenirek talqylasaq...
– Qazaq tilinde jaryq kórgen ghylymy materialdar kóp. Biz sol dýniyelerdi zaman talabyna say iykemdep, oqyrmangha ynghayly ýlgide internet arqyly jetkizudi kózdeymiz. «Qazaq tilining әmbebap sózdigi» jobasy da týrli sózdikterdi bir jerge toptastyrudy maqsat etedi. Keleshekte әmbebap sózdikti salalyq, túraqty tirkester, kәsipke baylanysty jәne audarma sózdiktermen tolyqtyru josparlanghan. Sonymen qatar, әmbebap sózdiktegi әr sóz dybystalatyn bolady. Yaghny әmbebap sózdikten sózding qalay dúrys aitylatyndyghyn da tynday alady. Osy orayda, әmbebap sózdigimizding ózegi bolyp otyrghan «Qazaq әdeby tilining sózdigin» әzirlegen jәne bizge qoldanugha rúqsat bergen A. Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutyna alghysymyzdy aitamyz. Búl sózdik tughan tilin terenirek tanyghysy keletin әr azamat ýshin qúndy.
– Kitap.kz biyl ishki dizaynyn, qúrylymyn ózgertip, janasha sipatta oqyrman nazaryna úsyndy. Oghan deyin kópshilik kitaphananyng ikitap.kz degen atauyn biletin. Atauy da janardy. Búl ózgerister qanday maqsatta jasaldy?
– Zaman bir orynda túrmaydy. Ásirese, tehnologiyalardyng damu qarqyny óte jyldam jýrude. Jana tehnologiyalardy paydalana otyryp, kitaphana paydalanushylarynyng tilek-ótinishterin eskere kele, saytty janarttyq. Jana saytymyzdyng basty ereksheligi onyng riyderinde (onlayn kitap oqu baghdarlamasy). Eski riyderde mәtindi ýlkeytu mýmkindigi joq bolatyn. Al qazir ePub tehnologiyasynyng negizinde mәtindi ózinizding qalauynyz boyynsha ózgerte alasyz. Sayttyng atauyna keler bolsaq, jobany bastar kezde oiymyzgha alghash kelgen atau kitap.kz boldy. Alayda, ol domen bos bolmady, Degenmen, biz kitap.kz domenin qaytsek te aluymyz kerek degen oimen kelissózder jýrgize bastadyq. Nәtiyjesinde, kitap.kz domenining iyesimen kelisimge keldik. Sayttyng qoldanushylaryna ynghaysyzdyq tudyrmas ýshin ikitap.kz domenin kitap.kz-pen qatar qoldanyp jýrmiz. Sayt atauyn auystyrugha baylanysty bar әngime osy. Oqyrmandarymyz bayqaghan bolar, saytymyzdyng dizayny, ishki qúrylymy janaryp, mýmkinshilikteri artty. Mәselen, әr avtordyng portretin tek bizding saytymyzgha tiyesili erekshelikpen salyp jatyrmyz. Ózindik galereyamyzdy qalyptastyrudamyz. Kitap múqabalaryn sapaly jasau ýshin de suretshiler toby júmys isteude. Ár múqaba ýshin jeke-dara suret salynatynyn da aita ketkenimiz jón. Saytymyzgha tirkelgen paydalanushylar ózining «jeke kitaphanasyn» qúryp, oghan qalaghan kitabyn ornalastyra alady. Kitap talqylaularyna qatysyp, óz oiyn ortagha saluyna mýmkindik jasalghan.
– Internet kenistiginde balamasy joq «Qúndy kitap», «Ertegi tyndayyq!», «Qazaqtyng aqyndary», «Úlylardyng ýni» jobalary jayynda sóz qozghasaq...
– Qazaqstannyng ashyq kitaphanasy meylinshe auqymdy audiytoriyany qamtyghanyn qalaymyz. Qyzyghushylyghyna qaray әrkim óz izdegenin bizding kitaphanadan tapsa degen maqsatymyz bar. Sol ýshin de shygharmashylyq tobymyz enbek etip jatyr. Respublikalyq kitap múrajayymen birlese otyryp, «Qúndy kitap» jobasyn qolgha aldyq. Joba ayasynda ghylymy qúndylyghy joghary, siyrek kitaptardyng fotokóshirmecin saytymyzgha ornalastyrudamyz. Búl Qazaqstannyng tarihyn týpnúsqadan oqyghysy keletin ghalymdargha, oqyrmangha taptyrmaytyn resurs bolady dep senemiz. Fotokóshirme–tarihtyng tynysyn, kitaptyng sol kezdegi «ruhyn» sezuge mýmkinshilik beredi. Osydan jýz jyl búryn babamyz qolgha ústaghan kitapty paraqtaudyng ózi erekshe әserge bóleytini anyq qoy.
Jeke ózim Túrar Rysqúlov pen Sanjar Asfendiyarovtyn, Temirbek Jýrgenovting kózi tirisinde jaryq kórgen kitaptarymen tanysqanda, ghajap kýide boldym. Sol kýidi әr oqyrman sezinerin bilemiz.
«Qazaq aqyndary» audiojobasy belgili aqyndarymyzdyng óz ólenderin ózderining oquyna jol ashady. Bir óleng emes, jýz ólendi oqytu arqyly – aqynnyng tútas shygharmashylyq jolyn qamtimyz. Býgingi kýnge deyin Temirhan Medetbek aghamyz jәne Jadyra Dәribaeva apamyzdyng jyrlaryn úsyndyq. Audio jobamyzgha agha buyn aqyndarymyzdyng barlyghyn tartudy maqsat etip otyrmyz.
«Úlylardyng ýni» jobasy arqyly belgili aqyn-jazushylarymyzdyn, qayratkerlerimizding dauysyn qalyng kópshilikke úsynudamyz. Qolymyzda 100 túlghanyng dauysy bar. Osy orayda, qorynda túlghalarymyzgha qatysty audio, viydeo jәne fotosuretteri bar azamattar múralaryn kópshilikpen bólisse degen tilegimiz bar.
«Ertegi tyndayyq!» jobasy ayasynda qazaq halqynyng 400 ertegisining audio núsqasyn kópshilikke úsyndyq. Búl júmysty da jylgha juyq jýrgizdik. Úrpaghyn ana tilimen susyndatudy kózdeytin ata-analar jobamyzdy jyly qabyldady. «Feysbuk» әleumettik jelisinde «Ertegi tyndayyq!» jobasynyng siltemesin myng jarym azamattyng bóliskenin eskersek, zamannyng ózi tudyryp otyrghan qajettilikti dóp bastyq dep aita alamyz. Sonymen qatar, saytymyz birazdan beri audiosúhbattar úiymdastyra bastady. Ghylymnyng әr salasynyng bastaularynda túrghan ghalymdarymyz ben belgili qalamgerlerimizding keleli әngimelerin úsynudamyz. Búl – oqyrmandarymyz agha buynnyng oily pikirlerimen susyndasa, ózine keregin alsa degen oiymyzdan tudy.
– Qazaqstannyng ashyq kitaphanasyn qoldanatyn kez kelgen oqyrmannyng kókeyinde jýrgen mynaday saual bar. Sayttyng mobilidik qúrylghylargha arnalghan qosymshalary jasala ma?
– Búl baghytta da júmystar bastalyp ketti. Býginge deyin kitaphana ayasynda júmys isteytin «Qazaq tilining әmbebap sózdiginin» iOS jәne Android operasiyalyq jýielerine arnalghan mobilidi qosymshasy jasaldy. Kelesi kezekte kitaphananyng mýmkindigin mobilidi qúrylghylar arqyly tolyq paydalanugha jol ashatyn qosymsha jasau jospary túr.
– Ángimenizge raqmet!