(1876 jyly jazylghan)

Pier Landriy  Parijding kýndiz-týni kisi ayaghy basylmaytyn Ortalyq bazar manyndaghy Sent Onore kóshesinde tudy.  Sol bazarda shúlyq toqudy ghúmyrlyq azyq etken әkesi kýnde júmystan ýiine qaytqanda әli esin bilmeytin úlyna gazet ala qaytatyn. Al onyng songhy beti tolghan jarnama edi. Sýt anasy býldirshin Pierge alghash «a» degen әripti sol gazettegi habarlandyrular men jarnamalargha qarap ýiretkende, baq pen sordy tarazylap jatpaghan edi…  Áyteuir  kózin ashyp kórgeni – qyzyldy-jasyldy qaghazdar, keyin kóshede kezdestirse de, Pier olardyn  qasynan jay óte almaytyn boldy. Árqaysysyn tәptishtep oqyp, sodan belgili bir dәrejede lәzzat alatyn ol әdetting sony býldirshin jýrekting jarnamany qúlay sýyine aparyp soqtyrdy.

Jiyrma jasynda Pier jetim qaldy. Biraq әkesi tirnektep jýrip úlyna ómirining sonyna deyin jetetin mol múra qaldyrypty. Quray syndyrmaytyn perzent ýshin búdan asqan baqyt bolar ma, sirә?!. Tipti ol endi mәngi-baqy әke beynesin kórmeytindigi әp-sәtte úmytty da ketti. «Men qanday baqytty edim, qalay ómir sýrem dep alandamaymyn da. Jarnamada bәri túr. Eng jaqsy degenning bәrin súryptaghany azday, ol qamqorshylar әr pendening qaltasyna deyin oilaydy ghoy: qanday tauardy, qaydan, qansha aqshagha tabugha bolatynyn jol siltep, barynsha bizge qoljetimdi qylu ýshin jarghaq qúlaqtary jastyqqa tiymey jýrgenderi… Tipti bizge auyrtpalyq týsirmeu ýshin tauardy óz baghasynan da arzangha satatyndaryn aitsanshy!.. Olay bolsa, adamzattyng jaqsy túrmysy ýshin janyn qúrban qylugha bar solar ýshin ómir sýremin»  dep sheshti Pier.

Sol sәtten bastap tanyn jarnamamen atyryp, jarnamamen batyrugha kóshken Pier Landriyding ýii әp-sәtte Parijde jasalghan  týrli tauarlardyng qoymasyna ainalyp shygha kelgeni. Biraq odan ol ózine lәzzat almasa, eshqanday auyrlyq sezingen joq. Sebebi aqyndargha shabyt syilaghan dýniyeni búl qalaysha satyp almasyn? Al aqyn degen halyq anau-mynaugha jyr arnamaydy, arnady ma, demek, ol tauar – órkeniyetting songhy jetistigi dep úqty jigit.

Átten, osynyng sony ókinishke úryndyraryn bilse edi ghoy Pier… Bilu qayda, tipti, sol tústa oghan Jer sharynyng kýlli túrghyny kelip: «sening myna istep jýrgening ne?» dese de eshbirine qúlaq aspasy anyq edi. Biraq jaghdaydyng kýn sanap ushygha týskeni sonsha, Pier Landriyding ómiri tozaqqa ainaldy dese bolghanday. Bismillә dep, topyraghy shógindi jerge  ýy saldy.  Sebebi ol jerdi jarnama maqtaghan. Ýidi de «sonyn» aituyndaghy «janasha tehnologiyamen» saldy. Alayda nege ekeni, birinshi dauyldan son-aq shayqatylyp qalghan ýidi artynsha jaughan nóser shaydy da ketti. Oghan deyingi ýidegi jaghdaydy aitpay-aq qoyayyq:  әr jaqqan sayyn peshting byqsityny sonshalyq, ashy týtinnen soqyr bolyp qalu qiyn emes edi. Qonyrauy tas mylqausha tyrs etip ýn shygharmaytyn  esikter, esesine әr ashyp-japqan sayyn jana tughan sәbiydey «ingәlaytyn». Al әjethana iysi… Qoyshy, qysqasy, bәri sol bala kýnnen qúdayday sengen qyzyl-jasyl qaghazdyng tiline eruding nәtiyjesi ghoy.

Tap osynday jaghday onyng qala syrtyndaghy ýiin de ainalyp ótpedi. Arkeyldegi sayajay aulasyna aghash ornyna Pierekeng oiyna ne kelse, dәlirek aitqanda jarnama neni aitsa, sony otyrghyzghan. «Siyrek kezdesetin ósimdik» dep bergen kóshetten bidayyqtyng soydighan sabaqtary ósip shyqty. Jarnamada jer kókke syighyzbay maqtaghan әdispen qazylghan әuit (basseyn) bir shomylugha da jaramay omyrylyp týskende, Landriyding ózi sugha kete jazdap, әreng aman qaldy…

Biraq, bir qyzyghy «osylay boldy au» dep qayghyryp jatqan Pier joq, kerisinshe eki ezui qúlaghyna jeterdey mәz. Tipti jarnamanyng osynday «tosyn syiy» onyng ómirine tәtti dәm qosa týskendey boldy oghan.  Jarnamagha sonda da shyq juytpaghan ol «tórt qúbylasy týgel eshkim joq, eger bir nәrse dúrys bolmasa, demek men jarnamany dúrys mengere almay jatqanymnan» dep, ol odan sayyn kóshe boyyndaghy qyzyl-jasyl paraqsha ataulygha qúnygha týsti.  «Týbinde men mýltiksizdik pen kemeldikke jetem!» dep óz-ózine sert berdi ol.

Pierding menshigindegi mýlikterden keyin kezek onyng jeke basyna keldi.  Kóshege shyghar-shyqpas ýstindegi kiyimning jyrtylyp týsu oqighasy bir emes san ret qaytalandy. Alghanyna apta tolmay jatyp, talay bas kiyim qiqy-jiqy qalypqa týsse, qolshatyrlary qyrsyq qylghanda jauyn qúiyp bergende ashylmay qalatyn. Sebebi olar arzandatylghan baghamen satyp alynghan edi. Pier onday kiyimder men mýlikti aqshasy jetpegendikten emes, jarnama solay jón silteytindikten alatyn. Al óz ómirining «konstitusiyasy» ispetti qaghidany búzu ol ýshin aiyp sanaldy.

Sóitip jýrgende bir kýni adamdar ony taz kýide úshyratty. Bar bolghany ol sary shashyn qaragha ainaldyram dep oilaghan, jiydip týsip qalaryn kim bilgen?.. Alayda, «mýiiz súraymyn dep, qúlaqtan airylghan» toqal eshkining kebin kiyse de, kónili bәz bayaghyday Pierge tang qalmau mýmkin emes edi. «Eshtene etpeydi, shash ósiretin qúral bar, sony jaqsam, búrynghymnan da qalyng shash ósedi» dedi ol, beyne týsip qalghan ózining emes, ainalasyndaghy adamdardiki ispetti…

Taz bolghany azday, Pierding eki jaghy men iyegi kýn sanap tyrtyqqa tola týsti. Sebebi ol «tendessiz» bәkilerdi paydalanatyn. Al Pier ishken dәri- dәrmekting әserin aitugha tipti auyz barmaydy. O basta kýshi myghym, tepse temir ýzetin jigitti aqyrynda syrt adamdar týgili óz tuystary tanymastay halge jetti. «At arysa – tulaq, adam arysa – aruaq», osy maqal tap Pierding týr-túlghasyn sipattaugha arnalghanday. Ol az deseniz, Landry demikpege shaldyqty. Biraq, bar tragediya sonda – osynyng bәri ózining jylt etken jarnamany qalt jibermeytin әdetinen tapqan derti ekenin Pier úqqan joq. Kerisinshe, aurudan aiyghudyng amalyn ol taghy da sol jarnamadan  izdedi. Týrli fabrikanttar maqtaghan shokoladtardyng qanshasyn jegenin sanau mýmkin emes, sonshalyq shamada ol hosh iyisti tauarlar tútyndy. Filantrop dәrigerlerding «auyrtpaymyz» degenine senip, qansha ret jaghyn syndyrghany taghy bar.

Jarnama  tәnin ghana tozdyrumen toqtaghan joq, Pier ózining aqylynan aljasqanyn da bayqamay qalyp edi. Jyljymaly sóreleri bar shkafty ol «aqylshysy» aitqan kitap týrlerimen toltyrdy. Jәne kitaptardy da ol jarnamada maqtau retine qaray ornalastyrdy. Búl da az deseniz Landry kitapty ózi oqyp jatpay,  alghysózde aitqan sózderge qarap «qyzyq», «kýlkili», «ayanyshty» dep bildi. Gazet-jurnaldy da jarnamagha senip jazdyryp ala berdi. Ne kerek, jarnamasyz týshkirip pysqyra da almaytynday aqymaqtyqtyng shegine jetken Pier Landriydi eshkimning de qútqaruy mýmkin bolmay qaldy sonynda…

Búl dramanyng sony tipti ayanyshty. Ábden dinkesi qúryghan Pier «aldyna barghannyng bәrin aurudan qúlan-taza aiyqtyrady eken» dep esty sala әldebir tәuipting aldyna janúshyra jetti. «Anqau elge – aramza molda», jasyna jetpey qartayghan jigit aghasynyng jaghdayyna miyghynan kýle qarap otyryp ol «on bes jasyna qaytaram, baramysyn?» dedi. Kýdiktenu qayda, elp ete týsti búl. Ol ýshin bar bolghany tәuip aitqan sudy iship, tәuip aitqan búlaugha týsu jetkilikti edi. «Lәbbay, taqsyr!» degennen artyq lәm demegen Landry sol aitylghandy ýige jetken boyda oryndaugha kiristi. «Jasarghany sonsha», eki saghattan song onyng jansyz denesi su toly búlauda «kýlimsirep» jatty. Solaysha kózin ashqannan jarnamany jalau tútqan anghal azamattyng songhy demi de sol senimning jeteginde kókke úshqan… Bәlkim, tәuip onyng janyn qazirgi «tozaq ghúmyrynan» solay qútqarghan shyghar? Yaghni, Pier Landry dertining emi tek tozghan tәndi tastap «úshyp ketude» ghana boldy ma…

Biraq tipti ólgen song da Pier Landriy  jarnamagha adal bop qaldy. Alayaq dәrihana qyzmetkerining aitqanyna imanday sengen ol óz mýrdesin «shiritpey saqtaydy» degen tabytqa saludy aldyn ala ósiyet qaghazgha jazyp ketipti. Marqúmnyng songhy sózin ayaq asty qylmayyn degen qauym biraq dәl mazar basyna jetkende kenet ne kýlerin, ne jylaryn bilmey túrdy da qaldy: әlgi tabyt jer qoynyna tapsyrylmay jatyp, qaq airylyp edi. Onsyz da baqytsyz, baqsyz ghúmyr keshken Pierding óli denesi balshyqqa etpettey qúlap, solaysha synghan tabyt pen jalanash dene topyraq astyna birge kómildi. Taghy da jarnama boyynsha satyp alynghan qúlpytas ta jaryqtyqtyng kózi tirisindegi ýiindey bir dauyldan qalmay jermen jeksen bolghan…

El ýshin, eldik iydeya ýshin emes, jarnamanyng birinshi de songhy qúrbany Pier Landry bolsa-shy…

Oryssha «Jertva reklamy» núsqasynan

qazaqshalaghan Mәriyam ÁBSATTAR

25.01.2014 jyl

Abai.kz