Kenes ókimetining kerauyz iydeyasynan keyin iydeologiya degen sózdi auyzgha aludan qashatyn bolyp aldyq. Mýmkin, búl da jón shyghar. Biraq, óz aldyna egemen el bolamyn degen memleket Últtyq IYdeyadan bas tartpau kerek edi. 

HH-shy ghasyrdyng súnghyla sayasatkerlerining biri Uinston Cherchiyl: «Úlybritaniyanyng jauy da joq, dosy da joq, últtyq mýddesi ghana bar» degen. Últtyq mýddesi joq elding últtyq memleket te joq degen sóz búl. 
Qazaqta últtyq iydeya bar ma? Bar, әriyne. Onyng en birinshisi, ata-babamyzdyng qany men terining arqasynda aman qalghan úlan-asyr últtyq territoriyamyzdyng tútastyghyn saqtau. Ekinshisi, sol kenistikte ómir sýrip jatqan ózindik dәstýr-salty, әdet-ghúrpy bar júrtymyzdy jahandanudan saqtap qalyp, onyng shyn mәnindegi últtyq tәuelsizdigin qamtamasyz etu. 
Qaza bersen, shygha beredi. Býgingi tanda sonyng eng bastysy – ana tilimizding memlekettik mәrtebesin kýsheytip, býkil dýnie jýzindegi mәdeny últtyq ekonomikalyq, әleumettik damudaghy ozyq ýlgilerdi óz boyymyzgha tereng sinirip alu bolyp túr. 
Respublikamyzda últaralyq tatulyq býginde óz jemisin berdi. Búl da bizding últtyq iydeyamyzdyng manyzdy bir salasy edi. Endigi mәsele últtyq ruhymyzdy teksiz kosmopalitizmge aiyrbastap almauymyz kerek. 
Japondargha qaranyz. Dýniyedegi eng sapaly radio, tele-viydeo, kompiutorlyq tehnika qay elde? Japoniyada! Bazarda Qytay dýniyesi ótimdi me, japondiki ótimdi me? Japondardyng tehnikasy, әriyne. Búl Aziyada ghana emes6 tórtkýl dýniyedegi japondardyng últtyq iydeyasynyng myqtylyghyn kórsetedi.
Al, bizden ne shyghady? Jarytyp aitu qiyn. Endeshe, bizding últtyq iydeyamyz da әli tómen dәrejede. 
Qazaqtyng últtyq iydeyasyn aspannan izdep kerek joq. Bәri de Abayda túr. Qanaghat. Enbek. Talap. Oi. Rahym. Abay bes nәrsege asyq bol, bes nәrseden qashyq bol dep tegin aitpaghan. Bizding qazaq Abay aitqan bes nәrseden qashyp, bes nәrsege asyghuy kerek. Últtyq iydeya, mine,-- osy!

(Serik Aqsúnqarúlynyng feysbuktegi paraqshasynan)