Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 33599 1 pikir 14 Shilde, 2014 saghat 11:46

ÚLTTYQ BAYLYQ – HALYQTYNG QOLYNA

Bizding qoghamdaghy qarapayym adamdar últtyq baylyq degendi әrtýrli týsinedi. Mysaly, últtyq baylyghymyzgha jerimizdi, jerding asty men ýstindegi tabighy resurstarymyzdy, salt-dәstýrimizdi, ruhany qúndylyqtarymyzdy jatqyzugha bolady. Jerding asty men ýstindegi tabighy resurstarymyzdy óndiretin, shiykizattan dayyn ónim shygharatyn zauyt-fabrikalarymyz da últtyq baylyghymyzgha jatady. Qazir osy baylyghymyz halyqtyng qolyna satylyp jatyr. Elimizde keng auqymdaghy jekeshelendiru is-sharalary – osyghan dәlel.

Qarapayym adamdar kóp nәrsege tereng ýnile bermeytini belgili. Olar jekeshelendiruge qatysty da: «Áy, múnday nauqan jýrse jýre bersin! Maghan onyng qatysy joq» dey saluy mýmkin. Búl – qate pikir. Óitkeni, qazaqstandyqtar da, jer betindegi basqa halyqtar siyaqty jahandyq bәsekelestikke belsene aralasuda. Qazirgi kezde memleketter arasynda ghana emes, adamdar arasynda da qyzu bәsekelestik jýrip jatyr. Árbir qazaqstandyqtyng bolashaghy onyng әlemdik dengeydegi bәsekege qabilettiligine baylanysty bolmaq. Osyny dúrys týsinuimiz kerek.

Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstannyng aldyna әlemdegi 30 kóshbasshy-elding qataryna qosylu jóninde ýlken strategiyalyq maqsat qoydy. «Qazirgi tanda eshkim G 30-dyng qúramy 2050 jyly qanday bolatynyn dәlme-dәl boljap bere almaydy. Biraq, sol «otyzdyqtyn» qúramy qanday bolsa da Qazaqstan әlemdegi damyghan elderding qatarynan oryn aluy tiyis» dedi Elbasymyz «Qazaqstan-2050» strategiyasynda. Aytpaqshy, Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstandaghy jekeshelendiruding ekinshi tolqyny turaly halyqqa Joldauynda tәptishtep týsindirgen bolatyn. Daghdarys jyldarynda memleket әljuaz kәsiporyndardy qiyndyqtardan qútqaru ýshin, shyghyndy aktivterin óz baqylauyna alsa, al ekonomikalyq ósim jyldarynda olardy jekeshelendiredi.

Jasyratyny joq, jekeshelendiru degende júrttyng kópshiligi sonau 90-shy jyldardaghy jappay jekeshelendirudi esine alady. Ya bolmasa Resey men Ukrainadaghy sybaylas jemqorlyqqa belshesinen batqan jekeshelendiru jobalarymen baylanystyrady. Alayda, Qazaqstandaghy jana jekeshelendiru jóninde ózining halyqqa Joldauynda memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev: «Búl otandyq kәsipkerlikti nyghaytu ýshin jasalatyn prinsipialdyq manyzdy qadam», «Búl últtyq baylyghymyzdy halyqtyng qolyna taratyp beru» dep anyq týsindirip berdi. Endeshe, barsha qazaqstandyqtar múny elimizdegi búqaralyq kәsipkerlikti qúru baghytyndaghy últtyq-patriottyq joba dep qabyldauy qajet. Yaghni, jana jekeshelendiruding basty maqsaty – últtyq baylyghymyzdy halyqtyng qolyna әdil jolmen taratyp beru.

El Ýkimeti 2014-2016 jyldargha arnalghan jekeshelendiruding keshendi josparyna sәikes, jekeshelendiruding ekinshi tolqynyna shygharylatyn 782 kәsiporynnyng tizimin jasaghany belgili. Sonyng ishinde, 2014 jyldyng sonyna deyin 278 nysandy jekeshelendiru josparlanghan. Qarjy ministrligining baspasóz qyzmeti habarlaghanday, últtyq basqarushy holdingter, últtyq holdingter men kompaniyalar boyynsha jekemenshikke satylatyn 162 nysan bolsa, biyl sonyng 75-i satylady. Sonday-aq, respublikalyq menshiktegi 34 nysannyng 19-y, kommunaldyq menshiktegi 466 nysannyng 109-y jәne 174 әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalardyng 75-i bәsekelestik ortagha beriledi.

Búl jerde әrbir qazaqstandyq bәsekege qabilettilikting últymyzdy damytudyng negizdik kriyteriyi ekenin este ústaghany abzal. Óitkeni, jekeshelendiru sharalarynyng nәtiyjesinde últtyq ekonomikanyng bәsekege qabilettiligi artady, salyq týsimderining kólemi úlghayady. Eng bastysy, aldaghy uaqytta memleketting sharuashylyq subektilerindegi ýlesin qysqartu arqyly naryqtyq mehanizmder nyghaya týsedi. Endeshe, búdan bizding esh útylmasymyz anyq.

 

Ámirlan Álimjan.       

Abai.kz 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338