Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 15942 0 pikir 8 Shilde, 2014 saghat 09:49

QAZIRGI JASTARDAGhY DINShILDIK KÓRINISTERI

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda elimizding zayyrly memleket ekeni anyqtalghan. Demek, zamanauy shynayylyqtaghy zayyrly memleket úghymynyng mazmúny qúqyqtyq, demokratiyalyq qúndylyqtargha negizdelgen jәne senim mәselesinde din órisine mýmkindik beretin memleket retinde tújyrymdalady. Sondyqtan dinaralyq qarym-qatynas tәjiriybesi әlem nazaryna iligip otyrghany belgili.

Din men memleketting týiiser jeri – elding tútastyghy jəne qoghamnyng auyzbirshiligi men túraqtylyghy. Sondyqtan, eki taraptyng ózara birigip əreket etetin kenistigin, onyng qúqyqtyq tetikterin uaqyt talabyna say aiqyndap jəne jetildirip otyrudyng manyzy zor.

Elimiz egemendi el bolyp demokratiyalyq ýderister jýrgizile bastalghaly din salasynda edәuir ózgerister boldy. Diny birlestikterding sany kýn sanap artyp, dәstýrli diny konfessiyalardyng ósuimen qatar, elimizde búryn bolmaghan diny aghymdar da payda bola bastady. Ókinishke oray, sol syrttan kelgen jat kertartpa diny aghymdardyng eteginde qylshyldaghan jastarymyz ketude.

«Songhy kezderi biz qanday da bir dinning terenine boylamay, dinderding izgiligine, shynayylyghy men jalpygha ortaq basqa da qyrlaryna dendep enbey jatyp dindarlyqtyng sәnge ainalghanyn kórip otyrmyz. Adamdardy qanday da bir dindi qabyldaugha mәjbýrleuge bolmaydy. Sondyqtan jastargha erekshe nazar audaru qajet», – dep N.Á.Nazarbaev Qazaqstan halqy Assableyasynda sóilegen sózinde jol kórsetti.

Rasynda, qazirgi kezde dinge bet búrushy jastar qatary kóbeide. «Shóldegen jan su kórse, bas qoymay ma qaynargha»,-dep dana, hakim Abay aitqanday, jyldar boyy ruhany susaghan halyq birden dinge bas qoydy. Alayda, dinsizdik dendegen elding eresegining de, әsirese jastarynyng diny sanasy tym tómen. Osy sebepti, diny bilimning tómendigining sebebinen jastarymyz aq qarany әli de ajyrata almay jýrgen jayy bar.

Óitkeni, bilimsiz jasalghan qúlshylyq – tamyrsyz talmen ten. Tamyry tereng bolmaghan taldy jel shayqap, onay qúlatady. Sol sekildi, dindi bilimmen tanymaudyng týbi – qasiret. Bilimsizdik – býlikke, býlik – bólinuge әkep soghady. Al Alla taghala Qasiyetti Qúranda: «Týp-týgel Allanyng jibinen (dininen) bekem ústandar da, bólinbender», – degen («Ály Imran» sýresi, 103-ayat).

Ia, býgingi qoghamnyng ózgergen beynesi turaly sóz qozghaghanda, endigining qúndylyqtaryn ertenge jalghaytyn jastardyng kelbeti alandatatyny ras. Agha buyn tarapynan jastargha qatysty kinә artatyn sóz aitylghanymen, sol әkeler «balalardyng jýregine qanshalyqty ýnilip, jastardy qanshalyqty týsinip jýr» degen súraq oidy mazalauda. Endigining sózin ústar, endigining armanyna jetkizer, endigining biyigine shygharar jastarmen býgingining qarym-qatynasy qalay? Jastar ózgerdi, qúndylyqtary basqa degen sózdi kýnde aita beruge bolar, alayda, naqty bir derekterdin, zertteulerding nәtiyjelerine sýiene otyryp, olardyng әlemine, jan-dýniyesine ýniluding jóni bólek.

Tandamasang jastay joldyng dúrysyn,

Jas bolyp ta kórgen kýning qúrysyn, – degen Ábdirahman Jәmiyding úlaghatty sózi tekke aitylmasa kerek.

San ghasyrlar tatu túrghan qazaq eli ýshin múnday kelensiz jaghdaylargha jol beru ýlken qatelik. Sondyqtan ata-babamyz ústanghan meyirimdi islam dinin dúrys týsinip, jýregimizde jylulyq saqtap, adamgershilik beynemizdi qoldan kelgenshe joghaltpaugha tyrysuymyz kerek.

Qazaqstandyq dәstýrli islam degenimiz jana qazaq islam modelin shygharu emes, ata-babalarymyzdan úrpaqtan-úrpaqqa berilip kele jatqan islam qúndylyqtaryn saqtap qaludy bildiredi. Sebebi islam dini tarihymyzdyn, mәdeniyetimizding ajyramas bóligi.

Tayaqtyng eki úshy bolady demekshi, jalpy jastarymyzdyng dinge bet búruynyng qogham ýshin paydasyn da aituymyz mindetti. Óitkeni, iman úyalaghan jerge yrys, bereke darityny shyndyq. Islam dinindegi bes paryzdyng biri bes uaqyt namaz oqu arqyly adam balasy tazalyqqa tәrbiyelense, ekinshi paryz Ramazan aiynda oraza ústau arqyly shydamdylyqqa shynyghady. Al, ýshinshi paryz zeket beru arqyly júmyr bas pende jomarttyqqa ýirenedi jәne jer betinde sәl uaqytqa bolsa da bay men kedey ataulysy teneledi.

Osy orayda qazir biz jastardyng sauatty diny bilim aluyna jiti kónil bóluimiz qajet. Sebebi, qazirgi jastar ruhany túrghydan óz ornyn taba almauda. Qazirgi mәselelerding kópshiligining týiinin de biz din jýiesin jolgha qoi arqyly sheshe alamyz. Jastardyng din negizderi boyynsha sauat ashuy olardyng týrli diny úiymdargha kirip ketuinen saqtap qana qoymay, olargha syny bagha bere alatynday dengeyde bolady, ózge dinderge qúrmetpen qarap, qoghamdaghy toleranttylyq mәdeniyetine ýiretedi.

Býgingi kýni barlyq jerde beybitshilik ornatu jәne adamzattyng beybit jәne jarqyn bolashaghyn qúru ýshin ýlken kýsh-jiger júmsaluda. Osy missiyany oryndauda diny liyderler men diny qayratkerlerding qyzmeti aldynghy orynda, óitkeni ruhany qúndylyqtardy búl ýderiske tartpayynsha, qazirgi problemalar men uaqyt óktemdikterine tótep beru mýmkin emes.

Rasynda da, diny kóshbasshylar adamzattyng beybit jәne jayly ómirin búzatyn býkilәlemdik oqighalargha selqos qaramaydy. Jana mynjyldyq bastauynda adamzattyng jahandyq qyr kórsetulermen, kedeylik, ekologiyalyq problemalar, ótken ghasyrdan qalghan jәne qazirde jana auqymgha ie bolghan ónirlik qaqtyghystar jalghasuda. Jyl sayyn qaruly qaqtyghystar barysynda әlemde myndaghan adamdar qaza tabuda. Otbasylar oirandalady, adamdardyng ar-ojdany men últ qúqyghy ayaqqa taptalady. Sheshimin tappaghan janjaldar kóbine dini, mәdeny qúndylyqtardy elemeuge jәne joygha, diny óshpendilikti órshituge úlasady.

Osy orayda «júmyla kótergen jýk jenil» demekshi diny konfessiya ókilderimen, sol saladaghy mamandarmen birigip, ýilesimdi ister atqaruy qajettilik. Sebebi, ər dinning týsinigi, úghymy, ghúryptary taghy basqasy bar, solardy dúrys bilim retinde mektep oqushylaryna, júrtshylyqqa jetkizu dintanushylar ýlesindegi is. Óitkeni atamyz qazaq «el bolamyn desen, besigindi týze» degen. Bala shyr etip jaryq dýniyege kelgen kýnnen imandylyqty boyyna siniru, mektepte de, jogharghy oqu oryndarynda da múny talassyz jýrgizip otyru býgingi kýnning ózekti mәselesi ekenin aitqym keledi.

Budda ósiyet etkendey, «eger sen myng sózding ornyna jalghyz ghana, biraq Beybitshilik ornatatynday sóz izdep tapsan, sol jetkilikti bolar edi!».

Toleranttylyq, qúrmet, býkil adamzattyng ózara týsinistigi men teng qúqyly boluy siyaqty jalpyadamzattyq qúndylyqtar barlyq dinning ózegi bolyp tabylady, sonday-aq ol 1948 j. qabyldanghan «Adam qúqyqtarynyng býkilәlemdik deklarasiyasynda» bekitilgen. Qanday bolmasyn din jolyn ústanatyn adamdardy beybitshilikke jәne layyqty ómirge úmtylys biriktiredi. Biz kez kelgen adamdy últyna, dinine, nanym-senimine qaramay, onyng adam bolghany ýshin ghana qúrmetteuge mindettimiz.

Býgingi jas – ertengi el tizginin ústaytyn el aghasy. Elimizding erteni, memleketimizding bolashaghy. Elimizding endigi damuy men órkendeui, keleshegi jastargha tikeley baylanysty. Úly Maghjan Júmabaev atamyz: «Arystanday aibatty, jolbarystay qayratty, qyranday kýshti qyraghy – Men jastargha senemin» degendey, býgingi qogham, qazirgi naryq bәseke zamanyn talap etip otyr. Jýrekterinde jalyny, boylarynda kýshteri bar jiyrma birinshi ghasyrdyng jastary kýndelikti ózgerip jatqan ómirge, qúbylystar men janalyqtargha shoshyp qaramay, batystyng qiytúrqy ómirine eliktemey, «jaqsydan ýirenip, jamannan jiyrenip» jatsa, núr ýstine núr bolar edi.

 

Ospanova Saltanat,

Qazaqstan Respublikasy Din isteri agenttigi

Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghynyn

jetekshi ghylymy qyzmetkeri 

 

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338