Juyrda "Mәdeny múra" baghdarlamasy boyynsha "Mústafa Shoqay. Epistolyarlyq múrasy" atty eki tomdyq kitap jaryq kórdi. Búl ruhany qazyna negizinen Shoqaydyng qughynda, alys shet elderde jýrip múrattas seriktesterimen jazysqan hattarynan túrady. Olardyng arasynda emigrasiyadaghy әzirbayjan, tatar, bashqúrt, ózbek, úighyr, Kavkaz halyqtary ókilderining jetekshileri Ayaz Ishaki, Zaky Validi, Ábduluaqab Oqtay, Tahir Shaghatay, Mәjidaddin Deliyl, Yusuf Aqshora, Alimardan Topchibashy t.b. kóptegen túlghalardyng hattary bar. Elu baspa tabaqtay kólemdegi eki tomdyqqa 276 hat berilgen. Onyng týpnúsqalary negizinen shaghatay jәne orys tilderinde. Atap aitqanda: 151-i shaghatay, 99-y orys, 7-i aghylshyn, 13-i fransuz tilinde. Hattar týgel qazirgi qazaq tiline audaryldy. Búl orayda kimderding enbek etkendigi turaly qúrastyrushy Ghaziza Isahan alghysózdik maqalasynda arnayy atap kórsetedi.

Oqyrman qauym Mústafa Shoqaydyng búl múralary әli kýnge deyin qalaysha jariyalanbay kelgen dep oilauy mýmkin. Búghan basty sebep kózden tasa, elden jyraq jatqandyghynda edi.
2001 jyly elimiz egemendigining on jyldyghy toylanyp jatqan kýnderi býkil týrki әlemine mәshhýr qayratkerding alty myng paraqtan astam múraghattyq qory Fransiyadan óz Otanyna oraldy... Biraq, әriyne, týpnúsqalary emes, kóshirmeleri. Onda da memleketaralyq mәmile, kelissózder arqyly ghana qol jetkizilgen dýniye. Búl ruhany qúndylyghymyzdy elge әkelude sol kezgi ýkimet basshysy, memleket qayratkeri IY.Tasmaghambetovting atqarghan róli airyqsha. Sonymen qatar Qazaqstannyng Fransiyadaghy elshisi A.H.Arystanbekova, múraghatshylar ókili, múraghat komiytetining bas mamany G.Isahan da eleuli enbek sinirgenin aita ketu lazym. Shoqaydyng shet eldegi búl múrasy óz Otanyna shaghyn filimder (mikrofilim), kompiuterlik kassetalar (bobinalar) týrinde jetti. Qújattyq mikrofilimderin jasaghan Fransiyanyng Neyiy-sur-Marn qalasyndaghy Injenerlik júmystar jәne mikrofilimder óndirisi kompanyasy.
Mústafa Shoqaydyng 1922 - 1941 jyldar aralyghyndaghy hattary men jazbalaryn, kitaptaryn júbayy Mariya Yakovlevna Gorina-Shoqay 1953 jyly Fransiyadaghy "Jana Sorbonna-Parij III" uniyversiyteti kitaphanasyna, dәlirek aitqanda, osy uniyversiytetke qarasty Shyghys tilderi men órkeniyetteri institutynyng uniyversiytetaralyq kitaphanasyna tapsyrghan eken. Búl turaly sol jyly "Milly Týrkistan" atty emigranttyq jurnalgha "Mústafa Shoqaydyng arhiyvi men kitaptary" degen taqyryppen maqala da jariyalanypty. Onyng avtory kezinde "Yash Týrkistan" jurnalynyng jauapty hatshysy bolghan Ábduluaqab Oqtay. Áytse de Mústafa Shoqaydyng sheteldegi búl múraghat qory kóp jylgha deyin zertteushilerge beymәlim kýiinde qalyp kelgen. Tek jiyrma bes jyldan song baryp sheteldik ghalymdar nazaryn audara bastaghan. Búl turaly kitap alghysózinde tarih ghylymdarynyng doktory Kóshim Esmaghambetov bylay dep jazady: "Shiyrek ghasyrdan keyin ghana osy maqalany (Oqtaydyng maqalasyn) úshyrastyrghan Niu-Orlean uniyversiytetining (AQSh) professory E.Lazerriny M.Shoqaydyng múraghattyq qoryn tolyq jýielep, ondaghy qúndy qújattar men derekterding ghylymy ainalymgha qosyluyna jaghday jasaydy. Búl jóninde ghalym fransuzdyng "Kaye du mond rus e sovietiyk" jurnalynda "Mústafa Shoqay beyding múraghaty" degen maqala jariyalaydy. Amerikandyq ghalymnyng osy maqalasynan keyin shet eldegi Shoqay múrasy turaly tam-túmdap әngime qozghala bastaghan. Biraq búl taqyryp biz ýshin kýni keshege deyin jabyq bop keldi. Tek egemendik alghannan son, onda da on jyl uaqytty algha salyp baryp jol ashyldy. Búl múranyng belgili bir bóligi kitap týrinde oqyrmandar qolyna tiygenshe de on jylgha tarta uaqyt ótip ketti. Búghan týrli sebepter bar edi. Sonyng eng bastysy, Qazaqstanda shaghatay tilin qoljazbadan tanyp, oqy alatyn jәne ony qazaq tiline audara alatyn adamdardyng taptyrmauynda edi. Arab, parsy tilderin mengergen mamandarymyz shaghatay tildi jazbalardy oqy almaytyn bolyp shyqty. Búl mәselening ýlken problema ekenin sol kezde bir-aq bildik. Qazaqstan múraghattaryndaghy shaghatay tildi qújattardyng eng sony osy Shoqay qújattary. Basy Bókey handyghy qújattarynan bastalady. Sonda XVIII ghasyr men XX ghasyrdyng orta shenine deyingi shaghatay tilinde jazylghan qyruar qújattardy kim oqidy? Tek orys tildi qújattarmen ghana júmys isteu, solargha ghana sýienip kitap jazu, ghylymy enbekter dayyndau últtyq dýnie bola ala ma?
Jalpy, shaghatay tili degen ne degenge kelsek, bizding payymdauymyzsha, ony - arab, parsy tili aralas týrki tili dep týsindiruge bolady. Biraq búl "aralastyq" әr kezde, әr zamanda әrqalay sipat alghan. Odan әr últtyng óz til ereksheligi de kórinis berip otyrady. Mәselen, ózbek jazsa - ózbek tiline, tatar jazsa - tatar tiline jaqyn bolyp túrady. Al qazaq jazsa - ne ózbekshege, ne tatarshagha úqsaydy. Bizding óz tilimizdi mensinbeu atam zamannan kele jatqan dert pe dersin. Búl problemany sheshu mәselesin ziyaly qauym oilastyruy tiyis. Mәselen, qazir tarih fakulitetterinde múraghatshylar (arhivister) dayarlaytyn bólimder bar. Olardyng studentterin, tym bolmaghanda birli-jarymyn mindetti týrde Búhara, Tashkent, Samarqand qalalaryndaghy úqsas oqu oryndaryna jiberip ýiretu kerek. Búl tildi oqyp tany bilu tarihshy ghalymdargha birinshi kezektegi mindetti is bolugha tiyis dep oilaymyz. Mәselen, Kenesary taqyrybyn jazatyn tarihshy onyng shaghatay tilinde jazylghan hattaryn, bolys, bi, súltandardyng aryz-shaghymdaryn oqymay jazu búrynghy dýniyelerdi qaytalau ghana bolyp shyghar edi. Al Kenesarygha qatysty tom-tom isterding teng jartysynan astamy shaghatay tilinde jazylghan dýniyeler. Tipti keshegi kәmpeske qújattarynyng kóz jasy tamghan qyruar hattarynyng ózi oqylmay jatyr. Ol shaghatay tilinde emes, qazirgi qazaq tilinde-aq. Biraq arab әrpimen, tóteshe jazylghan. Sonyng ózin de oqityn adam siyrek. Kezinde kәmpeske kәmissiyasy ol hattardy oqymastan sheshim shyghara bergen. Óitkeni búl "mehanizmdi" basqarushylardyng basym kópshiligi bóten últtan edi. Qazirgi ziyalylarymyzdyng da solardan artyqshylyghy bolmay túr. Olardy oqugha talpynys jasap jatqandar bayqalmaydy.
Mústafa Shoqaydyng búl múrasy Qazaqstandaghy ózimiz angharmay kele jatqan ýlken bir problemany - shaghatay tili mamandary problemasyn naqty kórsetip berdi. Ony kóp úzatpay retine qaray qolgha alu qúzyrly oryndardyng iyeliginde.
Búl jana dýnie tek qazaq halqynyng ghana emes, sonymen birge azirbayjan, ózbek, tatar, bashqúrt t.b. týrki halyqtarynyng da ortaq ruhany múrasy bolyp tabylady. Óitkeni múnda olardyng da últym dep ótken úly túlghalary jazghan, býgingi kýnge deyin esh jerde jariyalanbaghan hattary bar.
Býgin biz әli oqyrmandar qolyna tie qoymaghan osy eki tomdyqtan Shoqaydyng birli-jarym múrasyn nazarlarynyzgha úsynamyz.

Ábilhan ÁBILASAN, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

* * *

№ 12. Múrtaza Shoqayúly - M. Shoqaygha
2 qyrkýiek, 1923 jyl.
Mústafa aghaygha.
Sizding 29-mamyrda Súlutóbege Myrzekening atyna jazghan ashyq hatynyz hәm sonymen barabar Berlin arqyly jibergen zakaznoy hatynyzdy da aldym. Mening óz atyma jibergen bir hatynyz bar eken, 16-mamyrda. O da kelgen eken. Ol hatty alugha Aqmeshitke kelip em, auylgha berip jibergen eken. Ol mening qolyma tiygen joq. Biraq sózining jónin estidim. Bizding aman-jamanymyzdan habar alypsyz ghoy. Taghdyrdyng isi de, osylay boldyq.
Sydyq agham da zәmmәtti 19-jyly jeltoqsan aiynda asfi (týpnúsqada osylay. Asfi - ospa bolu kerek. - Qúrast.) degen keselden 9 kýn jatyp qaytty. Maqash ta 21-jyly sol keselden 7 kýnnen song ketken. Áshim beyshara Maqashtyng aldynda kýzdi kýni eki aiday bezgek keselinen ólgen. Ospan marqúm 21-jyly Sarysuda kókirek auruynan ketti. Aptabashy 18-jylynda obadan óldi. Púsyrmanqúl 21-jylynda az auyryp ólgen. Aytqanday, 18-jylghy obadan Áshirkýl, Seyitjapparlar da ólgen. Múny aitpaghan shygharmyn.
Basqa daladaghy, auyldaghy tughandar aman. Jer-su, qystau, mekenimiz - búrynghy jeri. Mende búl kýnde ayaqty mal azaydy. Sauyn siyr, júmsarlyq ógiz, basqa mal túqymy joq. Onan ózge maldardy ólgenderding ózderine әlinshe jaratqanmyn. Tirshiligim - diqanshylyq. Múnan da mazany arttyryp jýrgenim kem. Sóitse de, ainaldyrghanym - osy. Shýkir, sonda da bireuden ilgeri, bireuden keyin bolyp jýrmiz. Onsha tym aitqan jýdeushilikke bara qoyghan joqpyn.
Búl kýnde eki ýidi biriktirip, ýlken ýige kirip otyrmyz, simaytúghyn búrynghyday kóp bas bolmaghan son. Jazudan boldy ma, bir-eki istegen bir týrli júmystarym bar. Estigenmen, keyime. Sebepsiz qamkónil bolghan bala, jan-maldarmen shyghysa almaghan sebepti rúqsat berip, Biybisúltandy qoya bergenmin. Aytugha da auzym barmaydy. Barmaghanmen amal bar ma, aitayyn. Ospannyng әieli búl kýnde bizding ýige kirgen.
Sydyq agham ólgende bir jasar bir bala qalghan. Aty Ábilbashar. Búl kýnde azamat bop ketti. Qúdaydyng qúdireti, auzynan týskendey, qaralyghy, domalaqtyghy beysharanyng naq ózi. Kórgender aitpay tanidy.
Búrynghylar aitqan ghoy: "Ózinnen ilgergini kórseng - pikir qylasyn, keyingini kórseng - shýkir qylasyn" dep. Búrynghylar eske týsse pikir qylyp, zamangha qaray oilanyp, shýkirlik qylyp jýrgen jayymyz bar, Mú-aghay.
Byltyrdan beri shegirtke shyghyp, júrttyng tym-aq jayyn ketirip túr. Biyl da birsypyra eginderdi jep ketti. Búrynghydan júrttyng mal sharuasy tómendegen. Qoy-eshkisi qotyrdan qyrylghan. Mysal ýshin bizding 3-auyldyng ortasynda 35 týie qalypty. Bylayghy júrttar da sol siyaqty. Qay mal bolsa da tómendegen. Aghayyn arasynyng bayaghy minezderi. Birde olay, birde búlay. Osy kezde el arasynda týrli aurular bar. Bezgek, adam qotyr bolghan eki ýiding biri. Qúday saqtasyn, búl keselderden әzir amanbyz. Bizden basqa ózimizge qaraghan tegis bezgek - erkek, әiel demey.
Fazyldyng uaqyty jýdә jaqsy dep estidim. Bir baryp qaytsam dep jýrmin. Hat jaza qoysanyz, búl jaqtyng mәnisin aitarsyz.
Hat jazyp túrarmyn. Endigi jazghan hatynyzdy Tartoghaygha jazynyz. Tartoghay stansasy bazar bolghan. Sәrsenbi, beysenbi kýni - bazar. Soghan kóp qatynap túramyz.
Hayyr, sau bolynyz. Qúday kýlip-oynap kórisuge jazsyn.
Tilektespin, Múrtaza.
1923 jyl, 12 shilde. Shahar Aqmeshit.
Sizding hatynyzdy alghanda qypshaq, nayman jaqsylary tegis edi. Bәri de Sizge sәlem aityp jatyr. Ayryqsha Jorabek aghan.
CARTON I. Dossier 8 - b2. P. 1-4 . Týpnúsqa. Qoljazba. Qazaq tili. Arab әrpi.
№ 214. V. Kanm - M. Shoqaygha
24 mamyr, 1939 jyl.
Qúrmetti Shoqay myrza!
Shyn jýrekten sәlem.
Qaysy kýni Sizge úzaq hat jazyp, uaqytynyzdy alghan edim. Endi býgin jәne bir ótinishpen nazarynyzdy audarugha mәjbýr boldym. Mening osynda ornalasqanym Sizge mәlim bolsa kerek. Áytkenmen jana túrmysqa kirigu ýshin de qolda birqatar qaghazdar boluy qajet eken. Mәselen: ózimizding jynysymyzgha sәikes qaghaz, óz atamyzdyn, anamyzdyng jәne babamyzdyng tughan, ýilengen, onan song dýniyeden ótken uaqyttaryna baylanysty qaghazdar kerek. Múnday qaghazdar әrbir almannyng qolynda bolady eken. Ólgendi, tughandy, ýilengendi nemese jynysyn kuәlandyratyn qaghazdar bar. Múnday nәrselerding bizde joq ekendigin búlar bilmeydi. Biz ólsek te, tusaq ta, ýilensek te qolymyzgha eshqanday qaghaz berilmeydi. Onday kepildeme joq. Men ýshin qiyn bolyp otyrghan jeri - múnday qaghazy joqtargha janadan otbasyn qúrugha rúqsat etpeydi eken.
Bir jarym jyldan beri osy jóninde әreket etip kelemin. Biraq әlige deyin eshteme shyqpady. Osydan 1,5 jyl búryn aghamnan bir hat alghan bolatynmyn. Sovetter birer qaghaz jiberuge rúqsat bermegenin jazghan edi. Endi kópten beri tughandarymnan esh derek joq. Ne bolghanyn bilmey, qayran bolyp jýrmin. Ótken kýni Standsamt-qa - ýilenu ýshin aldyn ala jazylatyn mekemege barghan edim. Býgin búl mәselemen taghy bir ret sóilesip qayttym. Maghan jәne bir kenes berdi. "Tipti bolmasa (eger búl jerde ýkimettik ókiletti oryndarynyz da bolmasa) "Týrkistan Últtyq komiytetinen", "Yashlyghynyzdan" Óziniz jóninde birer qaghaz әkelseniz, taghy bir ret әreket jasap kóremiz" dedi. Sol ýshin Sizden kópten-kóp qiylyp ótinerim - "Týrkistan Últtyq birliginen" nemese "Yash Týrkistan" atynan maghan tómendegidey mazmúnda bir qaghaz jiberseniz eken. "Valy Kaym Alimhan-oghly - Tashkentte (1904-shi jyly 15-shi shildede) tughan, týrkistandyq bir týrik. Býtin әuleti (anasy, atasy, babasy) týrkistandyq taza qandy týrikter jәne islam dinindegiler...".
Janym týrkistandyq ekeni, Tashkentte tughanym, týriktigim, býtin әuletimiz týrkistandyq týrikter ekendigi, olardyng ústanatyny islam dini bolatyny Sizge jәne býkil týrkistandyqtargha mәlim ghoy. Tuysym (agham) Oqtaydyng aghasymen birge ósken, әri mening әuletim de Týrkistan saudageri әuletinen bolghandyqtan, Tahir da, basqa joldastar da jaqsy biledi. Búl jóninde múnan әri jaza beruimning qajettigi bola qoymas.
Qúrmetti myrza! Búl hatty ýlken bir mәjbýrlik qyspaghynda qalghandyqtan jazdym. Ghafu etersiz. Eger maghan osy jolda jәrdem berip, jogharyda aitylghan qaghazdardy jiberseniz, Sizge sheksiz riza bolar edim. Úmytylmas kómekterinizding taghy biri bolar edi. Europada, әsirese Almaniyada әrbir nәrse jóninde qolda bir-bir qaghaz (kepildik) bolu kerektigi barshamyzgha mәlim ghoy. Múnday bir qaghaz tabu, ony elden aldyru mýmkin emestigi jóninde, búl turasynda jasaghan әreketterim nәtiyjesiz qalghany jayly jogharyda jazdym. Sizden asygha jauap kýtushi, qolynyzdy qysyp, Ózinizge әrqashan saulyq tileushi - Valiy.
Qosymsha: Tughan kýnim men jylym turaly qolymdaghy pasportta jazylghan.
CARTON III. Dossier 1. P. 135, 136. Týpnúsqa. Qoljazba. Shaghatay tili. Arab әrpi.
Shaghatay tilinen audarghan Ábilhan Ábilasan.

<!--pagebreak-->
№ 275. M. Shoqay - V. Qaymgha
Qazan, 1941 jyl.
Men búl hatty tek ózinizge ghana arnap jazyp otyrmyn, múny óte qúpiya ústauynyzdy ótinemin. Búl hattyng mazmúnyn senimdi qarym-qatynasta bolyp jýrgen jaqyn dostarymyzgha ghana aituynyzgha bolady, onda da әskery tútqyndar lagerilerindegi syrt kózden tys "qúpiyalar" turaly bilgisi kep, ynta bildirip jatsa ghana. Ózge qanday jaghdayda da múnda aitylghandardyng bәri asa qúpiya qalpynda qaluy kerek.
Qazir bizding әskery tútqyn bolghan otandastarymyzdyng hal-jayy óte auyr ekeni barshagha mәlim. Olar barlyq jerde tamaqtyng nasharlyghyn, kiyim-keshekting joqtyghyn aityp shaghynady. Bas saughalar baspana bolmaghandyqtan, qyruar adam jartylay jalanash kýii qayda bararyn bilmey tenselip jýr (mine, qazir qazan aiy - jaghdaylary әli solay). Kóp jerlerde adamdar kýndiz ashyq aspan astyn, al týnde ózderi qazyp alghan "inderin" panalaydy. Eng bir qasiretti jayt sol, lageri әkimshiligi olardy adam qúrly kórmeydi. Bolmashy nәrsege atyp tastay salady. Lageri tәrtibinen sәl ghana auytqushylyq, әldebir nәrsening oryndalmauy - "qylmys". Al búl "qylmystyn" arty qayghyly jaghdaygha úlasady. Ol әdettegi kóriniske ainalghan. Súmdyq.
Týrkistandyq alghashqy kóptegen tútqyndardy evreylermen syrttay úqsastyqtaryna qarap... tabanda atyp tastay bergen. Múny men ózim aralaghan barlyq lageriden estidim. Týrkistandyqtardyng әlemdegi kýlli músylmandar siyaqty sýndetke otyrghyzylatyny da, olardy evrey dep tanugha sebepshi bolghan. Óz erikterimen, qoldaryna nemisterding "shaqyru" paraqtaryn ústap kelgen týrkistandyqtar da әlgi bir "belgilerine" bola, sol nemisterding qolynan týgel oqqa úshqan. Búl - maydanda bolghan qayghyly jaghday. Oq pen ottyng arasynda qan keship jýrgen qay jaqtyng әskeri bolsyn, adamgershilik qaghidalaryn, gumanizm erejelerin saqtay bermesi anyq. Ókinishke oray, múnday jaghday endi maydannan alystaghy lagerilerde de oryn alyp otyr...
Tútqyndardy ata beruge ózge de sebepter tabylyp jatyr eken. Ol - otandastardyng kommunistik partiyagha, komsomolgha qatysy jәne óte siyrek bolsa da bizding týrkistandyqtardyng qaysybirining sayasy jetekshi bolghandyghy (bolypty-mysy).
Suvalkadaghy jaghday esinizde me, birge bolyp edik qoy. Ondaghy týrkistandyqtar tobynyng (olardyng qatary 2000 adamnan asatyn) bastyghy orys ofiyseri-tin. Ony sovettik tútqyn general Bogdanov taghayyndaghan. Sol Bogdanov "tap býgin" (nemese ertennen qaldyrmay) týrkistandyq 5 belsendi kommunist tabugha tapsyrma bergen. Áriyne, ondaylar "tabylghan". Biz sol kezde sovet generalynyng búl sekildi әreketine ara túrdyq. Esinizde bolar, lageri kýzetushi ofiyserler bizding sózimizdi tyndap, ajal kýtken eki jas týrkistandyqty bosatty. Sóitip, bizding qolymyzgha berdi. Búl jas ofiyserlerding meyirbandyq әreketterin eshqashan úmytpaymyn. Birining aty - Shrader bolatyn. Olar mening әrqashan esimde jýredi.
Ebenrodta әskery tútqyndardyng arasynan bólip alynyp, derbes tútqyndalghan 40 týrkistandyqty kórdim. Beysharalar qasap qolyna týsken januardyng ajal aldyndaghy miskin halin elestetkendey. "Sizderdi ne ýshin múnda bólek ornalastyrghan?" - dep súradym men olardan. Bәri bir auyzdan "bilmeymiz" dep jauap berdi. Birazynyng ýni kóz jastaryna túnshyqqanday, dauystary qúmyghyp shyghady. Olardy múnda ne ýshin otyrghyzghandaryn ózgeler de bilmeydi. Lageri әkimshiligi búl jóninde eshqanday týsinik bermey qoydy. Eger olar kommunistik belsendilikteri ýshin otyrghan bolsa, lageri әkimshiligi ony jasyrmas edi, birden-aq aitar edi... Basqa tútqyndar olardy evreyler me eken dep otyrghyzghan boluy mýmkin deydi. Biraq olar evrey nәsiline eshqanday da úqsamaydy. Naghyz "aziyattyq tiyp". Tipti olardyng ishindegi de úsqynsyzdaulary. Men búlardy nemister "mine, "bolisheviktik júqpaly dertti" tasymaldaushylar - osylar" dep kórsetu ýshin bólektedi me eken dep oiladym. Germaniyada әr kesh sayyn kino bastalar aldynda ekrannan osynday nәrseler kórsetiledi. Ony kýn sayyn san milliondaghan adam kórip jatyr... Myna jayttyng mәnisi ne ekenin bile almadym. Kónilime lageri әkimshiligining "qorqynyshty eshtene de bolmaydy" degenin medeu tútamyn. Soghan sengim keledi.
Barlyq lagerilerden kórgenderimdi tize bersem, úzaq-sonar әngime bolar edi. Jalpy, kórinis bir: shaghym, shaghym, shaghymdar.
Áskery tútqyndargha arnalghan tagham turaly birer sóz. Olargha beriletin rasion, ashtan óltiretindey emes, adam tirshiligin kýndelikti demep otyrugha jeterliktey dәrejede. Eger әskery tútqyndardyng jyly kiyimi, bas saughalar orny bolsa, olar ashtan ólmes edi. Olar tútqyngha "sovettik júmaqtan" әbden tityqtap kelip týsip otyr ghoy. Týrkistandyq tútqyndar maghan sovettik kazarmalar tamaghynyng adamgha azyq bolyp jarytpaytynyn aityp bergen bolatyn. Ásirese әskerge soghys bastalghannan keyin alynghandardyng jaghdayy qiyn eken. Olardy eshbir dayyndyqsyz birden maydangha, aldynghy shepke jiberip jatqan kórinedi. Alys Týrkistannan maydan dalasyna jetkenshe, jolda eshbir ystyq tamaqsyz kelgen. Shoshqanyng etin bergenmen, olar ony jemeydi. Konserviler bolsa búzylyp ketken. Maydangha kelgen son, qatqan nan da tiymey qalghan... Arnauly "suhariylerge" 5 kýnge deyin eshkimning qol tiygizuge qúqy bolmapty. Dalalyq ashana olardyng sonynan ilese almaghan. "Zapasqa" ("suhariylerge") qol sozugha eshkimning batyly barmaydy. Óitkeni azyqty merziminen búryn tauysqangha atu jazasy búiyrylady. Jattyghu kezinde de týrkistandyqtar dúrys tamaqtandyrylmaghan. Óitkeni olar әli naghyz qyzyl әskerler emes, vintovkany qoldanu tәsilderin jóndi bilmeydi deydi eken. Osylay jattyghuda ashqúrsaq bop kóp jýrgendikten, boylarynan әl-quaty ketip qalghan. Sondyqtan olar kóbirek tamaqtanudy talap etedi. Áskery tútqyndargha arnalghan rasionnyng olargha jetkiliksiz boluy sodan. Maydangha kelgen alghashqy kýnderden-aq tútqyngha týskenderding jaghdayy múnan basqasha.
Prostoktaghy orys tútqyndary arasynda "adam jegishtik" oqighasy oryn alghany jayly dәrigerler aitqan әngime esinizde bolar. Bizding bauyrlar ondaygha bara qoyghan joq, oghan eshqashan barmaytynyna senemin...
Songhy uaqytta men bolghan lageriler ishinde Yaroslau men Debadaghy jaghday salystyrmaly týrde alghanda - dúrystau. Deba lageri "júmysshy komandasy" dep atalady eken. Múnda bizding otandastar jayly lageri әkimshiligi qay jerde de maqtau sózder aityp jatyr. Olardyng moralidyq kelbetin, minez-qúlqyn maqtaydy. "Lageri tirshiligine qatysty erejeler men talaptardy dúrys saqtaydy, búlar tarapynan óreskel tәrtip búzushylyq bolghan emes", - deydi. Qashugha әreket etu tirkelmegen. Kóptegen lagerilerde, jogharyda aitqanymyzday, qit etse atyp tastay salu degeniniz әdettegi kóriniske ainalghan. Biraq olardyng eshqaysysy da jauapqa tartylghan emes. Ózge lagerilerde aurudan ólu deregi de jii kezdesedi. Lageri tirshiligi, degenmen, múnda da auyr.
Eng súmdyq kórinisti men Debis lagerinde kórdim. Múnda tek kavkazdyqtar, týrkistandyqtar jәne edil-oraldyqtar, yaghny nemis kinoteatrlarynda "vohenshaulyq" ýgit-nasihat kýnde qaqsap aitatyn "bolisheviktik júqpaly dertti" tasushy jabayylar túrady eken. Men múny beker aityp otyrghan joqpyn. Tómende isting mәn-jayyna kóz jetkizesiz.
Men Debiske 19 qazan, júma kýni tanerteng komissiyanyng ózge mýshelerinen erterek keldim. Olardyng keluin kýtpey-aq, Geybelimen jәne lageri әkimshiligining shendilerimen birge tútqyndar ornalasqan jaqqa qaray kettik. Áskery tútqyndardyng bәri kolonnalargha bólinip, jinalyp túr eken. Biz olardyng arasymen jýrdik. Jol-jónekey keybireulerimen әngimelesip qoyamyz. Týrkistandyqtar meni birden tanydy. Olardyng eshqaysysy, әriyne, meni ómirinde kórgen emes. Áytse de, bәri men ekenin bildi. Kóbi-aq kózderine jas alyp jatyr. "Bizdi qútqara kóriniz. Búl jerde biz bәrimiz de qúrimyz. Bizdi atyp tastaydy..." degen dauystar estiledi. Men olargha "qoryqpandar, sender Germaniyamen aradaghy dostyq kópiri ýstinde túrsyndar" degendey әngime aityp júbatamyn. Bayqaymyn, biraq búl sózderim olardy tynyshtandyra alar emes. Toptan birneshe adam maghan әldenendey bir qaghazdardy úsynyp jatty. Sóitsem, búl almandardyng qyzyl әskerlerdi tútqyngha berilu turaly ýndegen paraqtary eken. Múnda Germaniya olargha jaqsy qaraytynyna, jarylqaytynyna uәde beripti...
Búl týske deyingi bolghan jayt edi. Týsten keyin lagerige men bir ózim qaytyp keldim. Lageri mengerushisi maghan bauyrlarymyzdyng minez-qúlqyna әbden riza ekenin, júmysqa tek týrkistandyqtardy ghana alatyndyghyn aityp jatty. Olar naghyz júmyskerler, jaqsy adamdar deydi...
Mening bauyrlarmen betpe-bet kezdesip, tikeley әngimelesuim aldymnan lageri ómirining naghyz shyndyghyn, súmdyq kórinisin ashyp berdi. Qyrghyn atu eken.
Bauyrlar ózderining hal-ahualy jayly jasyrmay ashyq aityp, búl jerdegi jaghdaylary tirshilikten kýder ýzdirip otyrghandyqtaryn bildirdi.
- Bizdi qaytadan Yaroslaugha jiberuin súrasanyz eken, ol jaqtan alyp kelgenine ýsh-tórt-aq apta bolyp edi, - deydi.
Bauyrlarymyzdyn, tútqyndaghy tatar, kavkaz halyqtary ókilderining әngimelerine qaraghanda, múnda kelgen 40 myng adamnyng 25 myny ghana qalghan. Basqasy týgel óltirilgen.
Eshqanday dәrigerlik kómek joq. Basqa barlyq lagerilerde, mysaly Suvalkada, Pagegende, Lembergte, Ebenrodta әskery tútqyndargha dәrigerlik kómek kórsetiledi. Olardyng arasynda dәrigerler júmys isteydi. Felidsherler týgel júmyldyrylghan. Al múnda, Dembiste dәrigerler kópshilik әskery tútqyndar sekildi alba-júlba kýii jýre beredi. Múnda bauyrlarymyzdyng arasyndaghy dәrigerlerden eki-ýsheui ghana jәne bir sanitar "medpersonal" bolyp sanalady, biraq olardyng mindeti ólgenderdi sheshindirip, kiyim-keshekterin kýzetu ghana bolsa kerek. Áriyne, olar ólgenge deyin sheshindirilip qoymasa...
Áskery tútqyndardyng ózderin adam ghúrly kórmey, súrausyz atyp tastay beretindigi turaly shaghymdaryn estip, men olardy mynaday maghynadaghy sózderdi aityp júbatqan boldym: "Sovet ýkimeti әskery tútqyndar turaly halyqaralyq kelisimge kezinde qol qoydan bas tartqan bolatyn. Sol arqyly tútqyn degen úghymnyng ózin zannan tys qaldyrdy. Sovettik Reseyden jetken mәlimetterge qaraghanda, bolishevikter tútqyn nemisterdi aiuandyqpen zәbirlep, qol terilerinen "qolghap" alyp (qol terilerin sypyryp) jatqan kórinedi. Germaniya bolsa, múnday kólemde (2,3 million adam) tútqyn bolatynyn oilamaghan, olargha aldyn ala tym bolmasa baraqtar da dayyndalmaghan..." degen sekildi dereksymaqtardy keltirip jatyrmyn.
Biraq, bayqaymyn, mening sózderimdi olar "diplomatiya" sipatynda ghana qabyldaghan siyaqty. Sóitip maghan óz renishterin bildirgendey bylay dedi:
- Biz Sizdi әkemizdey, qúdaydan keyingi jalghyz qorghanyshymyzday kóremiz. Sondyqtan da biz Sizben ashyq әngimeleskimiz keledi.
Sondaghy olardyng maghan aitqan narazylyq sózderining úzyn-yrghasy mynaday edi:
- Iya, nemis soldattaryn bolishevikterding aiuandyqpen zәbirleytini ras bolsa, ras shyghar. Biraq búl arada bizdin, týrkistandyqtardyng kinәsi qansha? Biz orys emespiz ghoy, bolishevik te emespiz, tipti olardyng qarsylastarymyz ghoy... Bizding kópshiligimiz - tipti qolymyzgha vintovka ústap kórmegen adamdarmyz. Talayymyz-aq búl jaqqa óz erkimen ótkendermiz. Birqatarymyz ýndeu-paraqtardy alghannan keyin, nemisterding uәdelerine senip, ony qolyna ústap kelgendermiz. Biz ózimizge búlay qaraydy dep tipti oilamadyq. Adamsha sóileser dep edik.
Stalindik ýkimetting әskery tútqyndar turaly halyqaralyq konvensiyagha qol qoymauy Germaniyany búl túrghyda adamgershilikten attay bersin degen sóz emes qoy.
Siz bizding halqymyzdyng bolishevikterdi qalay jek kóretinin bizden góri terenirek bilesiz. Nemisterge aitsanyzshy. Týsindiriniz. Bizdi múnda qit etkenge ata bermesin.
Osy әngime ýstindegi olardyng jýzine qarasanyz, janynyz týrshigedi. Bәrining de týrinde qorqynysh pen súmdyqtyng izi bar.
Men lageriden shyqqanda saghat 6-nyng shamasy edi. Áskery tútqyndar menimen "ertenge" deyin qoshtasyp jatyp: "Oghan deyin ólip qalmasaq, atyp tastamasa..." degendi qosyp qoyady.
Qaqpadan shygha berer auyzda týrkistandyqtardyng birneshe mәiiti jatqanyn kórdim. Olardyng bas sýiekterinen milary shashylyp jatyr. Birining mandayynan, endi birining jelkesinen atqan. Ózimning ne bolghanymdy bilmey qaldym. Auyr oilar ensemdi basyp, baraqqa oraldym. Yaroslaudan komissiyanyng ózge mýsheleri de kelip otyr eken. Olargha ózimning alghashqy tym auyr әserlerimdi aityp berdim.
Barlyq lageride de tәrtip qatal. Ol solay bolu da kerek. Biraq myna Dembiste qataldyq qatygezdikting shegine jetken. Mening lageri әkimshiligi әreketterin synaugha qúqym joq. Biraq óz pikirimdi aita alamyn.
Barlyq lageride de әskery tútqyndardyng sym qorshaugha jaqyndauyna rúqsat joq. Búl ýshin qatang jaza alady. Al Dembiste birden atyp tastaydy. Eshqanday eskertusiz. Birde men kelgende, әskery tútqyndardyng birin atyp óltirip, ekinshisin auyr jaralady. Oq mening qúlaghymnyng týbinen ysqyryp ótti. Men týrkistandyqtardan júmys ýstinde bauyrlarymyzdyng qalay, qanday jaghdayda atyp óltirilgeni turaly súrastyrdym. Olardyng aitqany mynau boldy.
Kýrekpen jer qazyp jatqan bir ózbek múghalimning әl-dәrmeni qúryp, qimyly bayaulay bergen eken. Kýzetshi múny "sabotaj" dep úqqan da, ony әueli bir oqpen "jazalaghan". Ózbek ayaghynan jaraly bolghan. "O, Alla!" dep júmysyn әri qaray jalghastyra beredi. Qimyly әli de únamay, ekinshi ret atqan. Búl joly oq iyghynan tiyip, jerge qúlaghan kezde ýshinshi oqpen ony jayratyp salghan...
Endi birde júmystan qaytyp kele jatqan týrkistandyq bir student jýruge kedergi bolghan baltyr oraghyshyn baylaugha enkeye bergende, "stroy" tәrtibin búzdyn" dep, sol jerde atyp tastaghan...
Dembisadaghy súrausyz atu oqighalaryn aityp jetkizu mýmkin emes. Miy shashylyp jatqan birneshelegen mәiitterdi lagerige әr baryp shyqqan sayyn kórip jýrdim.
Kavkazdyqtar arasynan atylghandar ishinde әsirese gruzinder óte kóp. Qazannyng 20-synan 21-ne qaraghan bir týnning ishinde lageridegi kavkazdyqtardyng 50-in pulemetpen atyp óltirip, sonshasyn jaralaghan.
Bir jaghday mening esimnen ketpeydi. Maghan bauyrlarymyzdyng bireui jaqyn keldi. Bir ayaghy qatty aqsaydy eken. Lageride jaralanypty. Oq ayaqta qalghan. Ol maghan jylap túryp, qútqaruymdy ótindi. Áytpese erteng atyp tastaytynyn aitty.
"Erteng atatynyn qaydan bildin?" - deymin men.
Ol bylay dedi: "Erteng bizding top monshagha barady. Mening de baruym kerek. Al mening halim mynau, aqsaymyn ghoy, "stroyda" júrtpen qatar jýre almaymyn, olardan qalsam, jolda atyp tastaydy... eger monshagha barmay qalsam, "izolyatorgha" jiberedi, onda da - ólim. Qútqara góriniz"...
Endi men Sizge ózime qatysty bolghan jaytty aityp bereyin.
20-qazan kýni tanertengi saghat 8-der shamasynda biz ofiyserler kazinosy baghytyna qaray kele jattyq. Biz túratyn baraq pen kazino arasy bir shaqyrymday jer. Jol orman ishimen ótedi. Bizdi әrqashan bir unter-ofiyser qorghap jýrdi. Ádettegidey soqpaq jolmen qazday tizilip jýrip kelemiz. Men Ahmed Temirmen birge songhy jaqta edim. Kenet aldymyzdan velosiyped mingen bir soldat (Es-Es-Man) shygha keldi. Ol da bizding soqpaqpen jýrip keledi eken, qarama-qarsy kezdesip qaldyq. Onyng búrylmay tura tartatynyn bayqaghan son, bir jaghyma qaray yghysa berdim. Áytse de ol meni velosiypedining rulimen jenil qaghyp ótti. Sosyn birneshe qadamday jerge ótip baryp velosiypedinen týsti de, maghan kelip aty-jóni joq aiqaylay bastady. Men qaryma baylanghan shýberekti kórsettim, ol mening jýzime baghjiya qarap, júdyryghyn kótergen boyy bar pәrmenimen betimnen perip kep qaldy. Taghy da úrmaq bop oqtalyp baryp, jynyn shashqan kýii әri ketti. Men ornymnan túryp, qorghaushy unter-ofiyserdi shaqyrdym. Sóitip, onymen birge әlgi soldatty izdeuge shyqtyq. Mening jolserigim, qaqtyghystyng kuәsi Ahmed Temir qorqyp, algha jýgirip ketti. Baraqtardyng birinen biz ol soldatty taptyq. Qorghaushy "unterimiz" ben taghy bir ofiyser maghan qol júmsap, balaghattaghan soldatty sybay bastady, arasynda mening komissiya mýshesi t.b. ekenimdi aityp jatyr. Soldat oghan qaraytyn emes, ózining qúqyghyn bildirip bet baqtyrmaydy. Bolmaghan son, ony kezekshi ofiyserge jiberdi. Bir saghattan keyin ony maghan jiberipti. Kelip keshirim súrady. "Men sizdi evrey eken dep qalyp edim", - degendi aitty.
"Evreyliktin" búl jerde eshqanday qatysy joq. Ol menen evrey "povyazkasyn" kórgen joq qoy. Mening kim ekenimdi aitqanda da, qateligin moyyndamaghan bolatyn. Evreymen shatystyryp, sol ýshin ghana úrghan bolsa, olay emes ekenin bilisimen tabanda keshirim súramay ma? Joq, ol olay etken joq. Mening beyne bir "evreyge úqsauymnyn" búl jaytpen eshbir baylanysy bayqalmaydy. Mәsele búl jerde-basqada. Ókinishke oray, ahual tym qiyndap barady (әriyne, bizder ýshin). Osy oqighadan bir kýn búryn biz jergilikti kinogha bardyq. Seanstyng aldynda Germaniyanyng barlyq kinolaryndaghyday dybys kýsheytkish arqyly jabayy aziattar turaly, Batystyng tynyshtyghyn búzyp, mәdeniyetine qauip tóndirip otyrghan bolisheviktik júqpaly dert iyeleri turaly aityp jatty. Osy kirispeden keyin ekranda "aziattar" arasynan әdeyi tandap alynghan keskin-keyipteri kelispeytin ash-jalanashtar, tobyrlar kórsetile bastaydy... - Mineki, qaranyzdar, - deydi dybys kýsheytkishtegi dauys, - bolishevizm men sovet ókimetining tirekteri, "plutokratiyanyn" odaqtastary osyndaylar...
Mynaday radiohabarlamany tyndaghannan keyin lagerilerde bizding bauyrlarymyzgha degen teris kózqarastyng sebebi "týsinikti" bola bastady. Eger orys bolishevizmning súmdyq dertin taratyp jýrgender osylar bolsa, әriyne nemis soldaty kez kelgen jerde olardan batys órkeniyeti men ózin arashalaugha mindetti...
Men bolsam, mine, osy "ortaaziyalyqtyn" ókilimin. Debisada kýn sayyn ekrannan әlgindey nasihatty tyndap jýrgen Es-Es-Mannyng qaydaghy bir "aziat" ózin alystan kórgen boyda-aq taq túryp qúrmet kórsetip, joldan tez shyghyp ketpegenine narazylyghy oryndy da boluy yqtimal. Ashuynyng shekten shyghuy, bәlkim, sodan. Sondyqtan da men Es-Es-Mannyng búl jerde eshqanday kinәsi joq dep oilaymyn. Debisada búl jóninde aittym da, bәrinen, sonyng ishinde shtab bastyghynan da búl soldatty jazalamaularyn súradym...
Osy bir kishkentay oqigha bizding әskery tútqyndar qasireti neden shyghyp jatqanyn úqtyryp túrghanday. Olardyng qayghy-qasiretin, lageri qaqpasy aldynda atyp tastalghandardyng mәiitterin kórgende, men ózime tiygen soqqyny úmytugha tyrystym...
Bizding әskery tútqyndar qolyndaghy jaqsy uәdelerge toly ýndeu-paraqtardyn, shyntuaytyna kelgende, eshbir mәni joq bolyp shyqty. Dembisada men bir ofiyserge osy ýndeudi kórsetip edim, ol eshbir oilanbastan qysqa ghana jauap berdi: "Áskery tútqyn bolghan әrbir evreyding derlik qolynda tap osynday ýndeu bar, sondyqtan oghan mәn beruding qajeti joq...".
Biz búl ýndeulerge olay qaray almaymyz.
Mine, Dembisadaghy jaghday osynday. Ózge lagerilerde kórgenderimiz de onyp túrghan joq, biraq búnymen salystyrugha bolmaydy. Dembisadaghy әskery tútqyndardyng jalghyz ghana ótinishi "ózge lagerige auystyrsa" deydi. Basqa eshtene de súramaydy. "Atyp tastaydy" degen qorqynysh boylaryn biylep alghan. "Bizdi Yaroslaugha aparsa eken" dep jalynady olar.
Búlar Yaroslaugha jetkizildi me, joq pa, bilmedim. Lageri komendanty mayor Zahs týsinigi bar adam sekildi kórinip edi. Dembisanyng әskery tútqyndarynan qanshasy tiri qaldy eken...

* * *

Qymbatty Vali, biz súmdyq auyr jaghdaydamyz. Áskery tútqyn bolghan bauyrlarymyz halqymyzdyng bolishevikter biyligi qol astynda qúryp bara jatqanyn, últ retinde joyylyp bara jatqanyn jetkizip jatyr. Biz búl turaly búryn da bilgenbiz, 20 jyldan astam uaqyt boyy bolishevizmge, onyng bir qaruy orys bolishevizmine qarsy tynbay kýres jýrgizip kelemiz.
Biz múndaghy lagerilerden óz halqymyzdyn, qúldyq búghauynan arylmaghan bayghús Otanymyzdyng úldaryn kórip otyrmyz...
Týrkistandyq әskery tútqyndar, mening oiymsha, Germaniya qolyndaghy asa manyzdy kapital bolyp tabylady.
Myndaghan týrkistandyqtardy olargha taghdyrdyng ózi jetkizip otyr. Búl әskery tútqyndar arasynda bolishevizmning bitispes qarsylastary jetkilikti. Olardan jana demokratiyalyq әlemdik tәrtip jolyndaghy tamasha kýresker-nasihatshy mamandardy dayarlaugha bolar edi. Eger jaghday ózgermese, kino ekrandarynan "ortaziyalyq jabayylargha" qarsy ýgit jalghasa berse, onyng nәtiyjeleri Dembisadaghyday oqighalargha әkelip soqtyryp otyrsa, onda men múnyng saldary biz ýshin ghana emes, bizding halqymyz - bizding elimiz ýshin de qaterli me dep qorqamyn...
Bizde ózimiz jýrip kele jatqan joldan basqa jol joq. Biz oghan óz halqymyzdy әrqashan ýndeumen kelemiz. Aytpaqshy, Pagegende jәne Dembisada "Yash Týrkistandy" oqyghandar da kezdesti. Olardyng ekeui (biri - jazushy, ekinshisi - ústaz) maghan bylay dedi:
- Siz bizdi ýnemi Europagha bet búrugha ýndep kelesiz. Mine, - Europanyz. Biz sonda túrmyz. Kóriniz endi, olar bizge qalay qaraytynyn...
Iya, bizde antisovetizmnen basqa jol joq. Sovettik Reseydi, orys bolishevizmin jenuden artyq tilek joq. Búl jol bizding erkimizden tys Germaniya arqyly salyndy. Ol jәne - Dembisada atylghandar mәiitine toly.
Bizding mindetterimiz auyr, qymbatty Vali. Biraq biz alghan jolymyzdan qaytpaymyz, óz mindetterimizdi jýzege asyrudy odan әri jalghastyra beremiz.
Dembisadaghy súmdyq oqighalardan keyin basqasynyng bәrin úmytu kerek dep bilemin. Óitkeni búl súmdyqtyng qasynda ózgesi oiynshyq bop qaldy. Ukraindyq dindarlardyng Lembergte ashtyqtan zardap shekken týrkistandyqtardy "tamaqtaryng jaqsarady" dep sendirip, moyyndaryna krest taqqandary da endi múnyng qasynda týkke túrghysyz nәrse sekildenip kórinedi.
Beyshara týrkistandyqtar sony taghyp jýrdi ghoy...
Adamdardyng baqytsyz, sharasyz jaghdaylaryn jaldaptyqpen paydalanu - adamgershilikting eng bir úsaqtaghan týri búl. Múny jәne "batys mәdeniyetin qorghau әri ortaziyalyq jabayylardy adam qylu" dep otyr... Múnysyn bilmesek, búl jaydy tipti elemeuge de bolar edi.
Esinizden shygharmanyz, Vali, búlardyng bәri tek ózinizge ghana arnalyp jazylyp otyr.
CARTON II. Dossier 4. R. 1-11. Tólnúsqa. Mashinkalyq jazba. Orys tili.

«Týrkistan» gazeti. №17 (823) 29 sәuir