Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Ádebiyet 14578 0 pikir 18 Mausym, 2014 saghat 14:58

Lәzzat Qapysheva. Kónil qymbat

(novellalar)

Almatydaghy emdeushi dәrigerim qyzmet auystyryp ketken son, amal joq sol emdeushi dәrigerimdi izdep, Astanagha kelip kezekti dәrigerlik tekseruden ótip jýrgenime 1 apta boldy. «Ómirime auru kirdi – әlek kirdi», - degendey keyde janym syzdap tәnim auyrghanda ózimdi qoyargha jer tappay ketemin. Osynday jaghdayda jýrgenimde búryn Almatyda birge esikpe-esik kórshi bolghan әri qúrbym Saltanatpen kezdesip janymdy auyrtyp jýrgen jaylardy aityp syrlaspaq bolyp oghan telefon (qonyrau) shaldym.

– Allo, Saltanat qaldaryng qalay? Men ghoy Zeynep.

– Jaqsy. Qaydan jýrsin?

– Men osynda, emhanada, emdelip jýrmin, býgin qolym bos edi, saghyndyq qoy, kezdessek qaytedi.

–Jaraydy kel. VIP gorodokta kottedjde túramyz, jaqyndaghanda úyaly telefongha qonyrau shal.

Men quanyp kettim. Asyghys taksy ústap, әne-mine degenshe tez jetip te keldim, qonyrau shalyp edim, esik aldynan meni Saltanattyng ózi emes, kýzet qyzmetkeri qarsy aldy. Oghanda mәn bermeppin, ýige kirdim, qazir Saltanat kózime

kórinse bas salyp qúshaqtaghym kelip túrghan. Biraq ishke kirgen menimen, onyng isi de bolghan joq. Qoldarynda 2-3 telefon auzy jabylmay sóilep otyr. Men sostiyp esik auzynda túr edim: «Oy, kirseyshi, bir kerek adamdar zvondap jatyr», - dep  otyra berdi. Men ishke kirdim. Sәn-saltanaty jarasqan keremet ýi, dastarhany jaynap túr. Qolynan telefony týspegen Saltanat, arasynda kelip shәy ishshey dep qoyady. Biraq, amandyq-saulyq, qal-jayymdy súrau degen oiynda joq. Men otyrmyn. Ornymnan sәl qozghalsam, altynmen aptalghan, kýmispen kýptelgen shyny ydystardy syndyryp alam ba dep, ýrke qaraymyn. Bir sәt esik qaghylyp, ýige ýldemen býldege oranghan bir kelinshek kirip edi, ony ainalyp, tolghanyp, qúshaqtap qarsy alghan  Saltanat: «Kire ber, Almatyda kórshi bolghan, bir kisi kelip otyr, qazir ketedi ghoy, kel janym, joghary shyq», -dep әlgi kelinshekke bәiek bolyp qaldy. «Men qate estigen joqpyn ba?», « Almatyda kórshi bolghan bir kisi dedi me?» - onsyzda auyryp túrghan janym syzdap ketti. Saltanat, sen aitqanday biz jay ghana kórshi boldyq pa? Sonau 90-jyldary ekeumiz jarty nandy bólip jep tughan bauyrday bolyp edik qoy. Men júmystan kelgenshe terezeden qarap, taghatsyzdana kýtip, mensiz shәida ishpeytin edin. Balalar jas bolatyn,  pәterge qolymyz jetkenshe Almatynyng búrysh-búryshyn kezip, pәter jaldap túrghan kezderimizdi, qojayynymyzdan kórgen qúqayymyzdy aityp, birde jylap, birde kýlip bizderdi

kórshi qylghan bir Allagha riza bolatyn edik qoy. Sen balalarmen júmys istemey ýide otyrdyn, qysqartu degen bәlege úshyramay túryp men de qyzmet atqardym. Bir kóilekti ózime alsam saghanda qosa alatynmyn. Birde tanerteng sen qarajat qajet dep, qinalyp keldin, kórshing ýshin namazyndy búz degen ghoy, qúlaghym men qolymdaghy gauharlarymdy sheship berdim emes pe, endi bayqaymyn túrmysyng týzelgende men kereksiz jandardyng qataryna qosylyppyn. Men ýnsiz ornymnan túryp, auyr esikti әreng ashyp auladaghy 5-6 itti shulatyp, qarulanghan kýzet qyzmetkerlerding arasynan, temir qaqpadan kónilim qúlazyp shyqtym. Tas qorghanmen qorshalghan keremet sәndi ýilerding arasymen selsoq jýrip kelem. Qúlazyp kele jatqan kónilimdi kýzding qara suyq jeli odan sayyn qaltyratyp jiberdi. Bir ýiding qaqpasynan óte bergenimde:

–Zeynep, seni de kóretin kýn bar eken ghoy, sen osy jerde túrasyng ba? – dep jýgire kelip kópten kezdespegen Jәnigha meni qúshaqtay aldy, - ón-týsing qashyp ketipti ghoy, auyryp túrsyng ba? Jýrshi ýige.

Ol meni qolymnan jetektep ýlken ýige qaray emes, onyng qasyndaghy alasa 2 bólmelik shaghyn ýige alyp keldi. Ishi jylylyqqa toly ýige kirip, Jәnighanyng shyn quanyp túrghanyn kórip men de jaylanyp, jón súray bastadym.

– Oi, Zeynep, ózinmen qatar qyzmet atqarghan kýnder  artta qaldy ghoy, otaghasy ekeumiz júmystan qysqartugha týsken son, Almatydaghy 2 bólmelik pәterdi satyp, Astanagha kóship kelgenbiz. Sodan ýlesker bolyp, salynyp jatqan qúrylysqa aqshamyzdy bergenbiz, endi qazir ýy de joq, aqsha da joq, pәter jaldap jýrgen jayymyz bar. Biraz jaydy bastan ótkerdik, keyde ýidi sen sattyn, joq sen sattyng dep bir-birimizben aiqaylasyp qalamyz. Eng bastysy basymyz aman, bauyrymyz býtin soghan shýkirshilik deymiz. Taghy bir aitarym, bir jamandyq, bir jaqsylyqty jasaydy eken. Biz túryp jatqan myna ýiding qojayyndary óte jaqsy jandar. Bizding júmysqa aralasyp, balalardyng oquyna da osy kisiler kómektesti. Qazir birge tughan aghayyn-bauyr siyaqtymyz.

Jәnigha maghan shyn yqylasymen shәy berip, ótken-ketkendi eske alyp kónilimdi kóterip tastady.

– Zeynep, esinde me, mening tughan kýnime sen aq marjan monshaq silap eding ghoy, keyingi uaqyt ýzilip qalsa da men olardy jinap boy túmarday saqtap qoydym. Qalay úmytayyn, sol kezde eshkimde joq asyl tasty sen silap edin. «Arpa, biday as eken, altyn, kýmis tas eken» desek te sol kezdegi sening darhan kóniline riza bolyp edim. Sen auyrdym dep uayymdama, biz qasynda bolamyz, dәrigerlermen sóilesemiz. Bizding ýiding qojayyny Jaras agha osyndaghy bir auruhananyng bas dәrigeri.

Mening kónilim bir demdelgende teledidar kórip jatyp, kózim ilinip ketipti. Oyansam Jәnigha qazannan qazy-qarta, jal-jayanyng buyn búrqyratyp, týsirip jatyr eken. Men onyng shyn peyil-niyetine riza boldym, tipti auruymnan sauyghyp ketkendey ón-boyymdy jenildilik pen kónildilik jaylay bastady. Dalagha shyqtym, aspanda sansyz júldyzdar jymyndap, dala da mamyr aiynday jylynyp ketkendey sezildi. Bir auyz sózden suynyp, bir auyz sózden jylynyp qalatyn, qayran kónil-ay! Kónilimning quanyshqa tolghany sonshalyq: «Búl fәniyde qashanda ómir qymbat, Ómir qymbat, adamdyq senim qymbat. Baylyghyng da, dýnie bәrinen de, Kónil qymbat, adamdyq sezim qymbat», –dep әn aitqym keldi.

Ókinbe sen

Songhy uaqyt ensem kóterilmey, ózimdi «qylmysker» janday, aiypty sezinip jýrmin. «Basqa bәle tilden» degen ras eken. Óz-ózimdi kinәli sezinuimning de reti bar. Týsinikti bolsyn, bәrin basynan bastayyn.

Men joghary oqu ornyn bitirgen son, júmysqa ornalaspaq bop, barmaghan mekemem, ashpaghan esigim qalmady. Barlyq jerde qysqartu jýrip jatyr eken, tauym shaghylyp, sharshap ta kettim. Arqa sýier aghamnyn, kómek berer kókemning joqtyghyna nalyp, kóshe boyynda jylap ta kelemin. Almatyda janbyr qúiyp túr. Kók tәnirining kóz jasymen jarysqanday, mening de janarym seldep keledi. Qol shatyrym da joq, tonyp ta kelem. Osy sәt qolshatyr ústaghan bir apay:

– Qalqam, tonyp túrsyng ghoy, jýr, mening kóligime barayyq,– dedi. Men oghan yzgharlana qarap, yzalana:

– Tonghan joqpyn, – dep, dýrs ete qaldym.

– Jýr, qalqam, jylama, tildeseyik.

Solay biz tanystyq, sóilestik, ol meni kóligimen júmys ornyna alyp kelip, shәy berdi. Qúday jarylqaymyn dese, әp sәtte eken. Ajar Ahatqyzy osy mekemening bastyghynyng orynbasary bolyp shyqty. Sol mekemede is- tәjiriybeden ótuime kenes berdi. Oghan da shýkir dedim. Arada birshama ailar ótken son, bastyqqa aita jýrip, mening júmysqa qabyldanuyma kómektesti. Men baqytty edim, adam balasy jamandyqqa da, jaqsylyqqa da tez ýirenedi ghoy. Shynyn aitsam, dandaysyp kettim, ol kisining tilin birde alsam, birde almay, bergen tapsyrmalaryna jýrdim-bardym qaradym. «Mal alasy syrtynda, adam alasy ishinde» degen, men qaydan bileyin, Ajar Ahatqyzyna qyzghanyshpen qaraytyn adamdar da bar eken.

– Bastyq seni júmysqa alghanyn búldap, saghan bar aitqan әmirin jýrgizip, ýstin-ýstin tapsyrma bere beredi, ózing jýdep te kettin. Sen sonyng aitqanyna kóne beresing be? – dep, aramyzgha ot salyp jýrgenderin men sezbeppin. Nege ekenin bilmeymin, songhy uaqytta Ajar Ahatqyzy mazasyzdanyp, múnayyp, sel-soq jýrdi. Onyng kónil-kýiin súrap, qal-jayyn biluding ornyna, ol kisining әr isine kóre almaushylyqpen, ishtarlyqpen qaraytyn, kózinshe kýlimdep, adal janday kórinip, al syrtynan sóz aityp jýretin qyz-kelinshektermen qosylap alyp, ózime janashyr bolghan jan turaly ósek-sóz aityp, maghan sabaq bolsyn dep, ózining de basynan ótkergen ómiri jayly aitqan syrlaryn syrtqa jayyp, jamandaugha әues boldym.

– Qyzdar, sender Ajar Ahatqyzynyng ýii bar, kýii bar, jaghdayy bar dep tang qalasyndar ghoy, mening bir bayqaghanym:

– búl kisi keshki tamaghyn ishken son, tang atqansha ýiinen ketip qalady. Kýieui qaydan keldi, qayda barady, tipti sharuasy joq, ekeui bir-birinen bólek jandar sekildi, týsinbedim. Tang atqansha qayda jýredi?

– Qayda barushy edi, qonaq ýige baratyn shyghar?

Qyzdar syqylyqtap kýlsin. Masqara, esik jaqqa qarasam, Ajar Ahatqyzy shyghyp barady, bizding bar әngimemizdi estidi, endi kiretin tesik tappay sasyp qaldyq. Sol kýni júma edi, erteninde, senbi kýni ol bólimdegi tórteumizdi tanghy toghyzgha júmysqa shaqyrdy. Áriyne, tórteumiz de endi ne bolar dep, tang atqansha kóz ilmedik. Tang da atty, júmysqa keldik. Kónilsiz kýy tanytqan bastyq apamyz mashinagha otyruymyzdy súrady, biz ýnsiz kelistik. Jýrip kelemiz, bir kezde qalanyng shetindegi shaghyn auylgha keldik. Bizdi ýiden shyqqan apa men ata quanyp qarsy alyp jatyr.

– Oi, Ajar qalqam, densaulyghyng qalay? Sen auyrdym degennen beri, osy auyldyng bәri uayymdap jýr, ózine aitar janalyqtar kóp. Sen kelip qala ma dep, balalar da qúlpynay terip, tauyqtyng júmyrtqalaryn da kóptep jinap qoydy.

– Apa, jaraydy, shay qoyyp jiberseniz keyin sóilesermiz. Biz eshtene týsinbey, abdyrap túrmyz. Bizdi shaghyn ózen jaqqa bastap aparyp, tereng kýrsingen Ajar Ahatqyzy әngime bastady.

– Men sender aitqanday, týnde erigip, zerigip qonaq ýide týngi kóbelek bop jýrgen joqpyn... Árkimning aityla bermeytin qateligi men syry bolady. «Júbaylar bar әngimesi tausylghan» degendey, mening de júbayymmen syrymdy bólisip, aitylar әngimem erterek tausyldy. Jalghyzsyrap qaldym. Biraq, men ómirde ólimnen emes, ajyrasu degen sózden qorqatynmyn. Onyng da ózindik sebebi bar. Jas kezimde ketip qaluyma da bolar edi, biraq, bir jaghday sebep boldy. Kórshining kelini ýnemi múnayyp, kónilsiz jýretin. Birde qal-jaghdayyn súrasam, múnyn shaghyp ketti:

– Ajar apa, mening ata-anam ajyrasyp, әkem ózge jangha ýilenip, anam basqa jangha túrmysqa shyqty. Ár balada bir sheshe, bir әke bolu kerek qoy, mening toyymda eki әke, eki sheshe bolyp, tórt adam qatar jýrdi. Osy kýni enem sol jaghdaydy betime basyp, qyr sonymnan qalmay aitatyn boldy. Joldasym ýide joqta «sening qay әke-sheshendi qúrmettep, qúda-qúdaghy dep tórge otyrghyzyp syilaymyz» dep janymdy jey beredi. Onsyz da әke-sheshemning ajyrasuy maghan az soqqy bolmap edi.

Men kórshim Aygýlmen arada bolghan osy әngimeden son, kóp oilandym. Úlym men qyzym bolashaqta osynday kýide bolmau ýshin kónip, tózdim. Al ekinshi jaghday, men kýndiz qyzmetkermin, týnde kәsipkermin. Bir jyldary bankten ýlkeeeen nesie alyp, jer satyp alyp, ýy salmaqshy boldym. Birneshe jer aldym, ýiding de qúrylysyn bastap kettim. Biraq, mening satyp alghan jerimning qújattary zansyz bolyp shyqty. Sotqa baryp, daulasyp, әdildik izdegenimmen, esh nәtiyje shyghara almadym. Aqyr sonynda nesiyelerdi óteu ýshin men kýndiz sendermen birge qyzmette bolsam, týnde gýl bazaryna baryp, tang atqansha gýl sattym. Keyde, túshpara jasaytyn sehtarda týngi mausymda júmys istedim. Tipti, týnde jol jýrip, Taldyqorghan qalasyna baryp, sol jaqtan aranyng balyn tasyp, tang ata olardy ýsteme baghamen bazarshygha ótkizetinmin. Auyl-auyldy jaghalap, qymyz, shúbat tasyghan da kýnderim boldy. Men múny tis jaryp, eshkimge aitpadym. Eshkimnen qaryz súramadym, eshkimge qol jayyp jylamadym. Al sender ailyghymyz az dep, «anda tartsan anda, múnda tartsang múnda jetpeydi» dep qaryz súraghanda, qaltamnan tabylatyn aqsha – mening ailyghymnyng kóptiginen emes, osy týngi enbekterding arqasy edi. Ózderine shet jaghalatyp, aityp kórsem, odan góri senderge týrikting kinolaryn kórip, bireuing Ferhundege, bireuing Banu ma, Shehrezat pa, kim edi, solargha eliktep, әngime aitqan tiyimdirek kórinedi. Al senbi, jeksenbi demalu kerek dep, jiyn toygha, qonaqqa barudan qoldaryng bosamaydy. Mende senbi, jeksenbi degen joq. Qysy-jazy osy auylgha kelemin. 

Ajar Ahatqyzy әngimesin ayaqtay almay, bayau basyp, algha qaray jýrip ketti. Biz ne isterimizdi bilmey, ýnsiz túr edik, qasymyzgha kelgen apa sambyrlap sóilep ketti.

– Qaraqtarym, jýrinder, samauryngha shay qoyyp, taba nan pisirip qoydym, qazir sary maygha bylghap «byjyma» degen tagham beremin. Ayran da, qaymaq ta bәri bar, jýrinder ýige. Ózdering Ajar qalqamnyng kimi bolasyndar? Biz osy jerde 5-6 jyl túramyz. Ylghy da jalghyz keledi, ashylyp, bizge әngimesin de aita bermeydi. Biz apamen ilesip, ýy janyndaghy sәkige jayghasyp, keyuananyng әngimesin tyndap otyrmyz.

– Bizdi júrt oralman deydi. Osy ýiding qojayyny qalada túrady, keyin osy ýiin Ajargha satyp jiberdi. Endi dalada ýisiz qaldyq qoy dep jýrgende, Ajar: «Bizding ýide túra berinizder, pәter aqy súramaymyn. Tek, manaygha bau-baqsha egip, tauyq ústap, sharuashylyqpen ainalysayyq»,– dep kenes berdi. Biz kelistik. Býginde Ajargha biz ghana emes, auyl adamdary da dәn riza. Bizdi qaladaghy teatrgha, konsertterge jii aparyp, balalardy da jaz ailarynda demaltyp, olardyng oqularyna da kómegin berip túrady. Ajardyng qaladan keluin bәrimiz de taghatsyz kýtemiz. Ol kelgen kýn biz ýshin meyram, toy. Ózi sonday aqyldy, janashyr jan. Songhy uaqyt kóp auyryp jýr. Tez jazylyp ketse eken dep, bәrimiz tileymiz. Apamyz әngimesin aita jýrip, dastarhan ýstin jaynatyp qoydy. Bizde asqa degen tәbet joq. Kýndelikti qasymyzda jýrgen jannyng qadir-qasiyetin, endi týsingendeymiz. Bizdi sol kýni qalagha әkelgennen keyin, Ajar Ahatqyzynyng demalysqa ketkenin bildik. Biz ony taghatsyzdana kýtip, qashan júmysqa keledi dep saghynyp jýrgenimizde, ol kisi júmys auystyryp, basqa qalagha kóship ketipti, keyin bildik. Búl kýnde bizding birimiz týnde laghman sozyp, ony dýken, ashanagha ótkizip, birimiz gýl satyp, birimiz kópten qolgha ústamaghan tigin mashinasymen is tigip, әjeptәuir isker, ismer jan bolyp aldyq. Kóp nәrseni kókeyge toqyp, kónilge týiip, ózge әlemnen kelgendey kýy keship jýrmiz. Búrynghyday ósek әngime aityp, korey, týrik kinolarynyng keyipkerlerining is-әreketin talqylap, taldaytyn uaqytymyz da, tipti zauqymyz da joq. Erinbey enbek etken jangha qarajat ta tabylady eken. Biraq, biz ózimizge anaday qamqorshy, apaday aqylshy, ústazday tәlim-tәrbie bergen janashyr jan – Ajar Ahatqyzynyng jýregine ósekpen jazylmas jara salghanymyzgha ókinip jýrgen jayymyz bar. Bizge qazir jana bastyq kelgen, key-keyde jaghdayymyzdy aityp, aldyna barugha da batylymyz jetpeydi. Bir ózi bar әlemning mәselesin sheship otyrghanday, bizben tildesuge de uaqyty joq, qabaghynan qar jauyp: «vashy problemy menya ne interesuet», dep qatqyldanady da otyrady. Osyndayda Ajar Ahatqyzyn qalaysha eske alyp saghynbaysyn?.. Búryn ol kisi jayly kýbir-sybyr әngime aitatyndardyng da ishtey saghynyp jýrgenin sezemin. Bәrin ait ta birin ait, maghan ne joq? Ajar Ahatqyzy sәl qoly qalt etse, qal-jayymdy súrap, qamqorlyq kórsetip, shashymnan sipaghanda, men anamnyng joqtyghyna nalyp, jastayymnan jetimdikting zaryn tartyp óskenimdi aityp, múnymdy shaghatynmyn. Alghashqy mahabbatymnan da jolym bolmay, qatelik qadam da jasadym dep qinalghanymda, Ajar Ahatqyzy qúshaghyna basyp, «bolashaghyng aldynda, әli baqytty bolasyn, ótken iske ókinbe» deytin edi-au... Birde osynday kýide jýrgenimde Ajar Ahatqyzy týsime kirdi. Biz, júmystaghy qyzdar – bәrimiz bir dastarhannyng basynda otyr ekenbiz, biraq bizge betin búrmay, ózi ghana әn salyp túr eken. Bir kezde bәrimiz sol әnge qosylyp, «Ómirge kelgenine ókinbe sen» dep jylap otyrmyz. Sodan oyanyp kettim.

Osy әnning bir shumaghyn qayta-qayta qaytaladym, sol bir ayauly da adal jangha degen saghynyshym ýdep, jol jýruge asyghys dayyndala bastadym... Qymbatty zamandas, ózine jaqsylyq jasaghan jannyng senip aitqan syrynyng paraqtaryn ózgelerge aqtaryp, janyn jaralap, kóniline qayau týsiruden abay bolsaq deymin. Ómirde qanday qiyndyq bolsa da, moyymaudy, әrbir isti qayyrlygha jorudy, ótkenge ókinbeudi men sol kisiden ýirenippin...

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1248
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2958
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3377