19 mausym kýni Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasy ózining 10 jyldyghyn Astana atap ótpek.

Kommunistterding toyyna Qytay, Kuba, Italiya elderining kommunistteri kelip qatysady eken. Múny az deseniz, Mәjilis deputattary, qoghamdyq túlghalar jәne kompartiyanyng beldi, bedeldi aqsaqaldary onjyldyq mereytoydyng qadirli qonaqtary bolmaq.

Últ sózin sóilegenderding sonyna sham alyp týsip, memleket mýddesin sóz etken jiyndardy jau qol jiyp jatqanday kóretin biylik el men jerding týp iyesi qazaq halqynyng qanyn iship, qynaday qyrghan kommunistterge Mәjilisten oryn berip, 10 jyldyq meretoylaryn Astananyng tórinde atap ótuge zor mýmkindik jasap otyr.

Abai.kz kommunistterding qiyanatyn, zorlyghyn tarihy faktiler negizinde ýnemi jazyp keledi. Tómende byltyrghy jyly jaryq kórgen «Qazaqstan kommunisteri. Kirgen iz bar, shyqqan iz joq» atty materiady qaytara jariya etkendi jón kórdik.

Abai.kz

Álbette, kommunistterding sýiikti kósemderining sýiegi qurap qalghanymen, isin jalghap, izin basqandar әli tiri. Kommunistterding Qazaqstandaghy kózi - Qazaqstannyng Kommunistik Halyq partiyasy.

Tәuelsiz el biyligining bir bútaghy -  Ádilet ministriliginde atalghan partiya 2004 jyly 21 mausym kýni resmy tirkelgen. Sóitip 3 million qazaqty qyryp salghan kommunistterdi qazaq biyligi shimirikpey  qatyryna qaytadan qosyp aldy. Tirkeu bylay túrypty, besinshi shaqyrylymdaghy Mәjiliske sayasy partiya retinde ótkizip jiberdi. Sóitip,  3386 adamdy atyp, 13151 jandy   konslagerlerge aidaghan kommunistter qoldarynan qandary sorghalap biylikke qayta keldi.

Parlament Mәjilisindegi «Halyq Kommunisteri» fraksiyasy

KOSAREV Vladislav Borisovich
Deputattyq fraksiyanyng jetekshisi
Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi

AHMETBEKOV Jambyl Aujanúly
Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesi

BAYMAHANOVA Galina Aleksandrovna
Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetining mýshesi

KENJIN Tólesh Áukebayúly
Ekonomikalyq reforma jәne ónirlik damu komiytetining mýshesi

QONYROV Ayqyn Oiratúly
Agrarlyq mәseleler komiytetining mýshesi

ÓMIRZAQOV Túrsynbek Qazenúly
Qarjy jәne budjet komiytetining mýshesi

SOROKIN Boris Vladimirovich
Ekologiya mәseleleri jәne tabighat paydalanu komiytetining mýshesi

Qazaqstan kommunistteri jyl sayyn proletariat kósemi bolghan V.Leninning tughan kýnin atap ótedi. Endi bәri týsinikti shyghar.

Biylik nege kommunistik partiyanyng qyzmetine tyiym salmady? Sebebi, biylikting ózi ÝLKEN kommunist. 1991 jyly Tәuelsizdik alghan Qazaqstannyng memlekettik biyligi sol tústaghy kommunistterding qolyna ótti. Komsomoldary әkim boldy. Jәne olardyng eshqaysysy әli kýnge deyin kommunistik partiya qatarynan shyqqanyn mәlimdegen emes. «Kommunistik partiya óldi deydi. Biraq onyng mәiitin kórgen jan joq» degendey bizding kommunistik biylikting de partbiyletin qoqysqa laqtyryp, partiya qatarynan resmy týrde shyqqanyn kórgen jan joq.

Sondyqtanda sayasy repressiyagha, asharshylyqqa, tyng iygeruge, jeltoqsan kóterilisine әli kýnge deyin sayasy bagha berilgen joq. Biylikte «kapitalisterdin» kostum-shalbarlaryn kiygen  qyp-qyzyl kommunister otyrghanda ol bagha berilmeydi de. Milliondaghan qazaqtyng qandy kegi de qaytarylmaydy.

Búl az deseniz, Qazaqstandaghy sayasy jýie -  sol kommunisttik rejimning júmsarghan kóshirmesi. Kóshirmesi bolatyny - kәrisi bar, jasy bar - kommunistter «kommunizmnin» sayasy mektebinen ghana ótken. Boldy. Ar jaghyn óziniz kýnde kórip jýrsiz.

Al, kommunistterding qazaqqa jasaghan  qastandyghynyng mynnan birin tarihshy Zardyhan Qinayatúlynyng «Kóshpendi ghúmyr» kitabynan alyp úsynyp otyrmyz.

«Kóshpendi ghúmyr» kitabynan ýzindi

...Al Qazaqstan jaghdayynda  kommunisterding lanyn zerttegen akademik M.Q.Qozybaev, K.N.Núrpeyisov, professor M.Q.Qoygeldiyev, Talas Omarbekov jәne basqalardyng derektemelerine jýginip kórelik.

-         1929-1933 jyldary Qazaqstanda OGPU-ding tizimine 22933 adam iligip, olardyng 3386-sy atylyp, 13151 adam 3 jәne 10 jyl uaqytymen konslagerlerge aidalghan. OGPU janalghyshtary ústalghandargha jazasyn moyyndatu, keleshekte olardy ýrim-bútaqsyz qaldyru ýshin Kenester Odaghy prokuraturasynda úigharylghan «Jazalau ishki erejesi» boyynsha tómendegi jazalau sharalaryn qoldanghan.

-         Manday tisterin qaghyp týsiru

-         Er adamnyng jynys mýshelerine istik jýgirtu

-         Eki ayaghyn salbyratyp ilip qoyyp basyn ystyq bumen, jalynmen qaqtau

-         Jazalylardyng balalaryn ýrim-bútaqsyz qaldyru ýshin yzghar, múz, qyraugha otyrghyzu

-         Ýkim shygharghanda әdeyi tandalyp alynghan iritki salushylar, sóz tasushylar, qúpiya habar berushilerding jalghan kuәligin negizge alu t.b.

Múny kýn kósemderin qyzghyshtay qorghashtap jýrgen kommunister bilmegenimen atylghan, aidalghandardyng úrpaqtary biledi. OGPU-ding búl rekomendasiyalary 1956 jylghy jylymyq bastalar aldynda joyylghan.  Men múnday rekomendasiyalar bolghanyn әzer tiri qalghan atalarymnan ghana emes, búryn Mongholiyanyng NKVD-sinde istegen adamnyng óz auzynan estigem.

-         Bolishevikter kóshpendi halyqty janbaghu tireginen (malynan) aiyrdy. Osynyng saldarynan 1932-33 jyldary oryn alghan jappay ashtyqtan 2,2 million adam (M.Qozybaev), keybir derekterge boyynsha 2,277 mln. qazaq qyrylghan (T.Omarbekov). Búl sol kezdegi Qazaqstan halqynyng 49,8  payyzymen ten.

-         1929 jyly qazaqtyng qolynda 39,294.0 mal bolsa, 1933 jyly 2,428 myng ghana qalghan. Sóitip qazaqtyng malynyng sany 16 esege azayghan. Saldarynan halyq jappay ashtyqqa úshyrady.

-         Ashtyqta qyrylghandardyng sanyn jogharyda aittyq.

-         Ashtyqtyng saldarynan 1, 130 myng halyq shetelderge aua kóshuge mәjbýr boldy. Olardyn  676 myny qaytyp oralmaghan. Qyrghyngha úshyraghandardyng sanyn toltyru ýshin 40 jyl qajet bolghan. Eger ashtyq zúlmaty bolmaghanda 1990 jyldary qazaqtyng sany 32 million bolar edi degen esep bar. Qazaq halqy 1932-33 jyly 2,5 mln-gha azayghan. Jogharydaghy 40 jyldyq ósimin qosqanda biz 16 mln. adamymyzdan aiyryldyq.

1940 jyldary atu, aidau nauqany ayaqtalghannan keyin qyrylghan qazaqtyng jeri men ken baylyghyn iygeru degen syltaumen orys jәne basqa últ ókilderin Qazaqstangha jappay qonystandyru bastaldy. 1897 jyly Resey imperiyasynda jýrgizilgen alghashqy jalpy halyq sanaghynyng qortyndysy boyynsha Qazaqstan territoriyasyndagha qazaqtardyng ýlesi 81 payyz bolghan. Al 1970 jyldary búl kórsetkish 29 punktke tómendep 38 payyzdy qúraghan. Tәnir qoldap, 1991 jyly Kenester Odaghy ydyrady ghoy. Áytpegende búl jaghday endi bir 30-40 jylgha jalghassa, qazaq últ retinde joyylyp, týgelimen qara orysqa ainalar edi.

Qaysy bireuler «Iә onday qyrghyn, zúlmat bolghany ras. Biraq ony bizding kommunister әdeyi jasaghan joq. Bayqausyzda osylay bolyp qaldy» dep aqtalghysy keledi. Tipten solay boldy degenning ózinde kommunister «Biz andausyzda 3 milliongha juyq qazaqty qyryp alyppyz. Biz jazdyq-janyldyq» dep halyqtan keshirim súramay ma?! Joq olay bolmady. «Biz zúlmat jasaghanymyz joq. Eger zúlmat boldy degen kýnning ózinde ol qazaq ýshin jasalghan joq» dep bezbýirektenip otyr. Sonda 3 million halyqtyng tógilgen qany ýshin kim jauap beredi? Kommunistik jýie me, joq әlde ol jýieni qyzghyshtay qoryp jýrgen kommunister me? Ata-babamyzdyng basyn kimnen súrauymyz kerek?

Zardyhan Qinayatúly. «Kóshpendi ghúmyr» kitaby, 242-243-nshi better.

Abai.kz