Ásili, Resey imperialisteri otarshyldyqqa qarsy birinshi súltan-tórelerding qarsy túratynyn sezip, handyq biylikti joyghanmen, tórelerge agha súltan degen status berip, mansapqa talastyryp, bir-birine aidap salyp, baghyndyryp ústaghysy kelgen. Handyq biylikti joyghan M.M Speranskiy: «Qazaqtar shóleytte ósetin baltamen úryp syndyra almaytyn sekseuil aghashy siyaqty. Sekseuildi tek bir-birine úryp syndyrugha bolady. Qazaqtardy da bir-birine aidap salyp, әlsiretip baryp bastaryna qúldyqtyng qamytyn kiygize alamyz» degen tújyrymgha kelgen bolatyn. Biraq, Qasym súltan men onyng qaysar úldarynyng arman-múraty orys otarshyldarynyng oilaghanynan joghary túrdy. «Sekseuildi bir-birine úryp syndyru» oiynyna onaylyqpen jem bolghysy kelmedi.
1822 jylghy Sibir qazaqtaryna jýrgizilgen reformany moyyndaghysy kelmey, jer jәnnaty Kókshetaudy tastap, Resey búghauyna qarsy qoqandyqtarmen biriguge Syr boyyna kóship keldi. Alayda, arydan oilay almaghan Qoqan biyleushileri Qasym súltan men onyng úldary Sarjan men Esengeldi súltandardan qorqyp, olardyng andausyzda kózin joydy. Áytse de, Qasym súltannyng qaysar úly Kenesary súltan әkesi men aghalarynyng joghyn joqtatqan joq. Az uaqyttyng ishinde ýsh jýzding batyrlarynyng basyn qosyp, Resey men Qoqan ezgisine qarsy kýresuge eldi bastap shyqty.
Alash balasy Abylaydyng aq tuynyng astynda qayta basy birigip, Kenesary hannyng sonynan erip, jauyna býiidey tiydi. Qonyrauly nayza qolgha alyp, qoramsaqqa qol salyp, dúshpanyna qarsy on jyl boyy atoy saldy. Han Kenening tóseginen týnilip, halqynyng tәuelsizdigi jolyndaghy jýrgizgen qasiyetti kýresi týgel qazaqtyng ruhyn kóterip, birtútastandyrdy. Reseyding qazaqty ishkerley otarlau ýshin arqa tósine salghan Qaraótkel bekinisin Kenesarynyng әskeri tastalqan etti. Kóp úzamay ýsh jýzding iygi jaqsylary Kenesaryny aq kiyizge kóterip, han dep jariyalady. Resey imperiyasy Kenesary hannyng kóterilisin janshy almay, әldәrmeni qúrydy. Onyng әskery taktikasyna Europanyng әskery ozyq oqularyn bitirgen orys qolbasylary tanday qaghysty.
Kenesary han Reseydi jalghyz ózi kýresip jene almaytynyn úghynyp, músylman kórshilerimiz Qyrghyz, Qoqan, Búqar, Hiua handyqtaryn kómekke shaqyrdy. Orta Aziya handyqtary Kenesarynyng kýsheyip ketuinen qorqyp, ghazauatqa shaqyrghan Kenesaryny bir-eki zenbirek, birneshe myltyq, oqdәri berip qoldaghan sekildi boldy. Múnyng qúr әnsheyin aldausyratu ekenin úqqan han Kene Qytay qazaqtary jәne Úly jýz ben Alatau qyrghyzdaryn kóteriliske tartu ýshin Arqadan Jetisu jerine oiysty. Alayda, qyrghyzdar orys úlyqtarynyng azghyruyna erip, Han Kenening ghazauatyn jaqtamady. Eki aradaghy qaqtyghystardyng birinde Kenesary han tútqyngha týsip, qayran er sharasyz, shermende kýy keshti...
Kavkazda Reseyge qarsy otyz jyl boyy ymyrasyz kýres jýrgizgen Imam Shәmilding kóterilisten keyin Kalugada aidauda jýrgeninde Patshanyng rúqsat beruimen Mekkege qajylyqqa barghany bizge belgili. Osy saparynda Imam Shәmil Ystambúlgha birneshe kýn ayaldamaq bolghan kórinedi. Ol mingen keme Ystambúlgha kelip toqtaghanda, Osman imperatory «Úly ghazauatshyny» syrnaylatyp, erekshe sәnsaltanatpen kýtip alypty. Biraq, Shәmil kemeden týser kezde qolyn sozyp iltipat jasaghan Osman súltanyna: «Otyz jyl boyy orysqa qarsy ghazauat jasaghanymda sozbaghan qolyndy endi nege sozyp túrsyn?» — dep, uәj aitqan eken.
IYә, Han Kenesarynyng Orta Aziyadaghy músylman biyleushilerine búlay uәj aituyna mýmkindigi bolmady. Dese de Orynbor general-gubernatory Perovskiyding 1842 jyly Han Kenesarydan kóterilisti toqtatudy súrap, ony mәmilege shaqyrghany tarihshy qauymgha mәlim. Osy jerde 1825 jyly Peterborda orystyng kózi ashyq ziyalylarynyng Europa elderinen әldeqayda artta qalyp qoyghan orys últynyng qamy ýshin keritartpa Resey patshasyna qarsy kóterilis jasaghanyn esimizge týsirip kóreyikshi. Olargha shen, ataq, dýnie manyzdy emes edi. Búlardyng bәri dekabristerde bar bolatyn. Olargha orys halqynyng bolashaghy manyzdy-tyn. Osy qasiyetti múrattyng jolynda olar bastaryn bәigege tigip, qaza tapty. Han Kenesarygha da Perovskiymen mәmilege keluine bolatyn edi. Biraq, Han Kenesary Reseyge vassal bolghysy kelmedi. Bodan bolyp ómir sýrgennen, tәuelsiz ómir sýrudi artyq kórdi. Han Kenening qazaq ýshin jasaghan jankeshti ziyalylyghyn sózben aityp jetkizu qiyn. Ony tek tәuelsizdikting ruhyn qasterlep, jan-dýniyemizben tebirensek qana týsine almaqpyz.
Týiin: Kenesary han qan maydan, kýrkireuik soghystyng naghyz qyzghan shaghynda tileui bólek, yaky tireu bolugha jaramaghan aghayynnyng әlsizdiginen qapiyada qaza tapty. Han Kenege qosshy bolghan batyr babalarymyz da aqtyq demi shyqqansha jauynyng aldynda tize býkken joq. Allanyng aldynda aq ólimmen shahid boldy. Han Kenening qaysar ruhy, kýreskerlik ghúmyry – azat elge aibar beretin ruhany kýsh, namystyng jelbiregen bayraghy, jigerimizding múqalmas tatausyz qayraghy desek qatelespeymiz. Óitkeni, ol qara orman halqynyng qamy ýshin janyn sadaqa qylghan, sóitip erlikting qas ýlgisine ainalghan aqberen almas, naghyz alyp-eren!
