Núrsúltan Nazarbaevtyng jana sayasy qadamdary orystardy oilandyryp, týrkilerdi dýbirletip túr.  Týrkiyanyng Bodrum qalasynda ótken týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining tórtinshi sammiytinde Núrekenning sóilegen sózi  orystardy taghy da seskendirip tastady.  Núrsúltan Ábishúly Týrkiyany da Euroaziya Ekonomikalyq Odaghyna kiruge shaqyrdy.  Búl ýlken sayasy oiynnyng jana satygha ótkenin kórsetip otyrghan sekildi. Oghan Ázerbayjan, Týrkimen, Qyrghyz syndy týp maqsaty bir tuysqan elderdi qosynyz.  

Ázirge Reseyding búghan qarsy eshtene aita almauy da týsinikti jaghday. Óitkeni Reseydi AQSh bastaghan Batys elderining ekonomikalyq sanksiyalary men sayasy qysymy esengiretip, barghan sayyn tyghyryqqa tirep barady. Oghan óz ishinen býlinip jatqan әleumettik әlsizdigin, últaralyq óshpendilikter men tәuelsizdikke talpynghan halyqtardy qosynyz. Dәl osy kezde Reseyding janynan tabylghan jalghyz el bolsa, ol – Qazaqstan. Tipti Reseydi Qytay da samarqau qabyldady. Oligrahtar Putinnen aralaryn ajyrata bastady, shetelding qarjy kózderi Reseyden bas tartty. Qysqasyn aitqanda, RF-nyng basyna «toghyz qatynnyng tolghaghy qatar kelip túr».

Al, Núrsúltan myrza Kremliding aldyn orap ketti. Reseyding kýshi men mol baylyghyn, sayasy quatyn paydalana otyryp, týrki júrtyna tiyimdi sayasy odaqty ómirge әkeldi. Endi osy odaqtyng bolashaghy men sayasi-ekonomikalyq arenada útylmaudyng jalghyz joly – týrki júrty birigip,  odaq qúramyndaghy týrki halqynyng salmaghyn arttyru. Sol arqyly geosayasattyng kontroldyq paketin qolgha alu. Ázirshe búl paketti Putin men Nazarbaev qatar ústap otyr. Alda kimning jenip, kimning jeniletindigin ómir kórsetpek. Alayda, Putinge qaraghanda Nazarbaevtyng mýmkindigi óte joghary.  Sebebi:

1.  Núrekenning artynda jýz miliondaghan týrki júrty, yqylasy men azamattyghy artyqsha qalyng eli qazaghy túr.  Yaghni, Núrekeng óz jenisine kepil bolatyn mýmkindikti әldeqashan dayyndap qoyghan. Endi sol mýmkindikti jýzege asyrudyng songhy basqyshyna ótti deuge negiz bar.
2. Reseyding arty da, aldy da jar. Búl qazaq preziydenti ýshin ong roli atqaratyny belgili.  Búghan dәlel retinde Núrekenning Armeniyagha jasaghan eskertuin ataugha bolady. EEO-gha kiruge ótinish bildirgen Armeniyagha: «Taulyqarabaq mәselesin sheshpey, EEO-gha kiruden ýmittenbe!» - degen bolatyn.
3. Núrsúltannyng sayasatkerligi әlemge tanymal, bedeli joghary. Qazaqstan orystildi halyqtar men týrki tildi halyqtardy biriktiretin kópirge ainalyp otyr. Búlardyng ishinde orystildi týrkiler de bar ekeni belgili. Búl jerde orys tilin sayasatta paydalanu arqyly Reseydi de paydalanugha bolatyn synayly.
4. Qazaqstannyng geosayasy jaqtan, strategiyalyq ornalasuy jaghynan manyzy óte zor. Qazaqstan qytay, orys, arab, Batys elderi, týrki júrtynyng dәl ortasyna ornalasqan. Qytaydyng da, orystyng da, týrki elderining de Qazaqstangha kiriptarlyq jaqtary bar. Mysaly, Qytay múnay-gazgha, orys әriptestikke, týrki elderi aumaqtyq kiriptarlyqqa tәueldi...

Búl jerde aitylyp otyrghan kepildik – týrki kenesin Euroaziya Ekonomikalyq Odaghymen biriktiru nemese Euroaziya Ekonomikalyq Odaghyn týrkilerding odaghyna ainaldyru. Búl óte úly da, útymdy joba.

Bizding Núrekeng Euroaziya Ekonomikalyq Odaghyn ózi bastap, ózi bas bop, óz Astanasynda qúrylghanyn jaryalady. Búl otanshyl agha-әpkelerimizding renishin tudyrghany da belgili. Desede songhy 5 jyldan bergi sayasy oiyndar kestesinen alyp qaraghanda, Núrekeng orystardy óz aitqanymen jýrgizuge tyrysqany, tipten ýlken jetistikterge jetkeni de aqiqat.

2012 jyl, qazan. Nazarbaev: «Týgel týrki, biriginder!»

Osydan eki jyl búryn, 2012 jyly qazanda Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Týrkiya astanasynda týrki júrtyna jasaghan ýndeui  orystardyng zәresin alghanyn bilesizder. Sebebi,  Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev kýlli Týrkini bir arnagha búratyn qaghanat jobasyn bir qadam algha jyljytyp, týrki kenesining Tuyn kóterip, til men dilin biriktirdi. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev  200 millionnan astam Týrki júrtyn biriguge ýndedi. Osy joly qazaq basshynyng atyna kóshe berilgeni óz aldyna. Al búdan da manyzdysy - Týrki Kenesi resmy Tuyn bekitip jelbiretti. Soghan say Halyqaralyq Týrki Akademiyasy qúryldy.

Esterinizge sala keteyik, Resey halqynyng 25 payyzy týrkiler. Olardyng tabighy ósimi orystardan әldeqayda alda. Orystyng jan sany tez qarqynmen azangda. Osy  tabighy ósim 1,37 degen koefisiyentpen jalghasa berse, Reseyding  endi 50 jyldan keyin  naghyz týrkiler eline ainalary haq. Sebebi, biz - Týrki halqy, toptasyp, týgeldenip, kórkeidemiz. Osy boyynsha damy bersek, sanymyz tayau uaqytta 200 millionnan asyp, Orta Aziya men Kishi Aziya týbegin, Euraziyany qamtyghan alyp qauymdastyqqa ainalatynymyz shyndyq.  Búl endi bir jaghynan alghanda, strategiyalyq mindet. Búl mindetting manyzdy bólimderining oryndala bastauy  - biz ýshin ýlken jenis.

«Biz býkil týrki halqynyng ata júrtynda túryp jatyrmyz. 1861 jyly qazaqtyng songhy hany óltirilgennen keyin, biz Resey patshalyghynyn, odan Kenes Odaghynyng bodany boldyq. 150 jyldyng ishinde qazaq degen halyq ózining últtyq salt dәstýrin, tilin, dinin, dәstýrin úmytugha az qaldy. Jaratqannyng qoldauymen 1991 jyly biz ózimizding tәuelsizdigimizdi jariyaladyq. Sizderding babalarynyz atajúrttan beri qaray jyljyghan kezde Týrki qaghanatynyng ishinen týrik degen atty ózderimen alyp ketti. Qazirge deyin týrkining ishinde jigitting súltany, eng jaqsy jigit qanday degende «qazaq» deydi. Sol qazaq - bizbiz», - dedi preziydent Nazarbaev 2012jylghy Týrkiyadaghy sóilegen sózinde.

2014 jyl, mausym: Euroaziya Ekonomikalyq Odaghy týrkiler ýshin

2012 jyldan beri qaray týrki júrtynyng sayasi-ekonomikalyq baylanysy men mýmkindikteri barghan sayyn ósip keledi. Mine, búl osy, 2014 jylghy týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining tórtinshi sammiytinde taghy da dәleldendi.

Qazaqstan, Belarusi, Resey arasyndaghy Keden Odaghy songhy uaqytta elimizding ekonomikasyna kedergisin naqty kórsetti. Biz milliondaghan qarjydan qaghyldyq.  KO qúrylghaly Belarustyng eksporty - 22 payyzgha, Reseydiki 28-ge ósken. Al, QR kerisinshe, 30 payyzgha kemigen!  KO deyin de, Reseymen saudada  nól payyzdyq kedendik stavka bolatyn. KO ayasynda 92 payyz kedendik tarif sayasaty Reseydiki bolghandyqtan, shetel tauarlarynyng baghalary kýrt ósti. Kedendik salyqtardan týsken qarjynyng 88 payyzy Resey budjetin, 7 payyzy ghana Qazaqstan budjetin tolyqtyrady (http://old.abai.kz/content/ashyk-khat-kedendik-odaktan-shyguymyz-kerek ). Al orystar osy jaghdaydy kóre túryp, naqty qadamgha barmady, sebebi olar naghyz sayasatty týsinse de, bolashaqtaryna emes, býginmen ghana shekteligen shovinistik sayasat ústanuda.

Tarihta Qazaqqa opa qylmaghan Resey óz qúqaylaryn qarumen kórsetemiz dep jýrip, «kelgen baqty kergen baq qaytaradynyn» kebin kiydi. Tәkappar sayasattyng kesirinen  qazaq syndy órkeniyetting túqymyn shoshytyp aldy. Orystardyng ukrainagha qarata jasaghan qiyanaty da osyny týsindirip otyr. Endi «orysqa senu - ózinnen ózing jeru» ekenin júrt týsindi. Elbasy da osyny baghamdady, sol ýshin odan da keremet, naghyz janashyr tuysqan halyqtardyng basyn qosqan Týrki Kenesining qúryluyna múryndyq boldy.  Aty әlemdi jaulaghan Húndar men Týrkilerding túqymdary osylaysha úiysa bastady.

Putin Euroaziya Ekonomikalyq Odaghyn – óz elin ekonomikalyq-sayasy tyghyryqtan shygharatyn biregey sayasat retinde qabyldady әri belsendi týrde iske asyruda. Alayda, búl sayasat orystardan góri qazaqtar bastaghan týrki júrtyna paydalyraq bolatyny barghan sayyn aiqyndalyp keledi.

Euroaziya Ekonomikalyq Odaghy dәl sol týrki halyqtarynyng basyn biriktiretin biregey sayasy joba. Keshe, Týrkiyanyng Bodrum qalasynda ótken týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining tórtinshi sammiyti osyny taghy bir ret dәleldedi.

Altay  Búqarbaev

Abai.kz