Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4606 0 pikir 10 Mausym, 2014 saghat 10:07

VATIKANDA ALGhASh RET QÚRAN OQYLDY

IRNA aqparat agenttigining jeksenbi kýngi habaryna say, "Tayau Shyghystyng beybitshiligi ýshin ortaq dúgha oqu" rәsimi alghash ret Vatikangha Rim papasy Fransiskting shaqyruymen kelgen Palestina avtonomdy qúrylymynyng tóraghasy Mahmúd Abbastyn, sionistik rejimning basshysy Shimon Peres jәne Konstantin patriarhy delegasiyalarynyng qatysuymen qasiyetti Qúran ayattary jәne yahudiyler men mәsihiylerding qasiyetti kitaptarynan dúghalar oqyldy.  Búl turaly Iran qazaq radiosy jazdy. "Beybitshilik ýshin dúgha oqu" rәsimi Rim papasynyng Peres jәne Mahmúd Abbaspen jeke kezdesuinen keyin Vatikanda ótti. Búl rәsim sionistik rejimning isti búzushylyghyna baylanysty taraptar arasyndaghy shiyelenis Iordan ózenining batys jaghalauynda jana qalashyqtardy salugha rúqsat berilgennen keyin artqan jaghdayda oryn alyp túr. Vatikannyng joghary lauazymdy qayratkerleri: "Búl rәsimning eshqanday sayasy astary jәne tyghyryqqa tirelgen kelissózderge qatysy joq", -dep mәlimdedi.

Ayta ketetin bolsaq, Vatikan Europada ornalysqan, bir qaladan túratyn әlemdegi eng kishkentay el. Rim katolik shirkeuining ortalyghy bolyp tabylady.  Vatikan qala-memleketi – katolik shirkeuining ortalyghy ghana emes Rim papasy ornalasqan meken. Vatikan azamattyghyn tek jeti jýzdey adam ghana alghan. Resmy tilderi: latyn jәne italiyan tilderi. Vatikan – absolutti teokratiyalyq monarhiya. Memleket basshysy – Rim papasy. Onyng qolynda barlyq biylik (zang shygharu, atqaru, sot tóreligi) shoghyrlanghan. Búghan qosa Rim papasy syrtqy eldermen qarym-qatynasty da jeke ózi sheshedi. Vatikan tarihy 756 jyly Papa oblysy qúrylghan kezden bastalady. 1870 jyly Italiya әskerleri Papa oblysyn basyp alyp, astanany Rimge kóshirdi. 1929 jyly jasalghan Luteran kelisimi (konkordat) boyynsha, Italiya jaghy Vatikan memleketining tәuelsizdigin moyyndady. Vatikan basshylyghy әlemdegi sheshui asa kýrdeli mәselelerge (qaruly qaqtyghystar, júmyssyzdyq, kedeyshilikpen, ashtyqpen kýres, taghyda basqa) ýnemi aralasyp otyrady. Búl qyzmetterine ketetin shyghyndy olar óz esepterinen tóleydi. Vatikan dýnie jýzindegi asa bay memleketterding biri (altyn qory – 13 milliard dollar).

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396