Talay tarihy kezenning kuәsi bolghan, halqymyzgha qanshama jyl pana bolghan, býgingi Qazaqstan tәjining gýli tәrizdes Balqash kóli ekologiyalyq apat aldynda túr.

           Balqashqa qúiylatyn sudyng 80 payyzy Ile ózeninen keledi. Osy Ile ózenining 70 payyzy kórshi Qytay memleketining territoriyasynan ótedi de, 30 payyzy bizding elge tiyesili. Kólding su kólemi keyingi 2 mynjyldyqta teniz dengeyinen 338-346 metr biyiktikte bolghan. 2012 jyly ortasha dengey 342,8 metrdi qúrady. Balqashtyng ómir sýruine qauip tudyratyn negizgi faktor – kezinde Araldyng týbine jetken jaghday – sudyng baqylausyz alynuy. Sudyng  alapat tútynushysy sanalatyn Qytaydyng antropogendik әseri Balqashqa keri yqpalyn tiygizip otyr.

            Qytaydyng Shynjangha hani últy ókilderin kóshiru sayasatynyng nәtiyjesinde Ile ózeni alabynda túratyn adamdar sany 1 millionnan asty, jaqyn arada 3 milliongha jetui yqtimal. Búl óz kezeginde suarylatyn jerding kólemin kýrt ósirudi talap etedi, yaghni, jana bógetter men toghandar salynady degen sóz.     

        Búl mәseleni sheshuding bir joly – tamshylatyp suaru әdisine kóship, kólge qúyatyn ýlkendi- kishili ózenderding arnasyn Balqashqa búru. Biraq búl tәsil mәseleni tolyghymen sheshuge mýkindik bermeydi. Eng negizgisi – Ilening su resurtaryn elimizge tolyqqandy jetkizu.

          Balqashtaghy su kólemining 4-5 metrge azangy (teniz dengeyinen 337 m tómen) kólding batys jәne shyghys bóligin qosyp túrghan Úzynaral búghazynyng sualyp qaluyna әkeledi. Al – birte-birte Balqash kóli joyyluy mýmkin degen sóz! Bizding sheneuikter osyny bile me?! Mening tang qalatynym: bizding sheneuikterding basym kópshiligi demalys kýnderin Almatyda ótkizedi de, dýisenbide Astanagha qaytyp keledi. Áriyne, Almatygha olar úshaqpen barady. Kóptegen jaghdayda úshaq dәl osy Úzynaral búghazynyng ýstinen úshady. Jogharydan búghazdyng kýnnen-kýnge kishireyip bara jatqany kórinip túr! Kól qazirding ózinde ekige bólinip qaldy dese de bolady!

           Balqashtyn  qúrghap qaluy elimizding býkil ontýstik-shyghysyn ekologiyalyq apatqa úshyratuy yqtimal. Topyraqtyng túzdanuy, oazisterding qúrghauy, Alataudyng múzdyqtarynyng joyyluy – Balqashtyng qúrghauyna alyp keledi. Qanshama әleumettik aurular payda bolady, mal qyrylady, ol óz aldyna! Kele jatqan naubәt jóninde japondyqtar aighay salyp jatyr, bizdikiler, su úrttap alghanday, auyzdaryn ashpaydy!

Bizde ekologiya mәselesi mýlde joqtay ekologiya ministrligi de joq eken! Elimizde búl salada eshqanday mәsele joq bolsa, bir sәri! Ekologiya mәseleleri Energetika ministrligining qúzyryna berilgen Sondyqtan Qazaqstan Respublikasynyng Energetika ministri V. Shkolinikke myna súraqtardy joldaghan jón dep taptym!

1. Elimizdegi ekologiyalyq mәselelerdi zerttep, saraptama jasap, ontayly sheshuding tetikterin qarastyratyn ortalyq qajet;
2. Balqash mәselesin memlekettik dengeyde kóteretin uaqyt jetti. Erteng kesh bolyp qaluy yqtimal;
3. Balqash kólining mәselesin sheshuge baghyttalghan Ókimettik komissiya qúru – kezek kýttirmeytin mәsele;
4. BÚÚ minberinen Qytaydan keletin transshekaralyq su resurstaryn tútynuda Qazaqstan mýddelerining eskerilmey otyrghanyn ashyq mәlimdeytin uaqyt jetti!

Abay.kz