Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 8609 0 pikir 15 Qantar, 2015 saghat 10:00

ONTÝSTIKTING BALABAQShASY ORYSShA SÓILEP, ÓZBEKShE KIYINIP JATYR

Songhy kezderi  Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy balabaqshalardyng iydeologiyalyq ústanymyn týsinuden qaldyq. Qazaq balabaqshalaryndaghy ər ertengilik, merekelik is-sharalarda balalar ózbekshe kóilek-shalbar kiyip, oryssha taqpaq jattap əlek bolady. Bastapqyda búl mәselege  mən bermedik. Qazaqy darhan kónil otandas ózge últtardyng biyin biylep, ənin aitu – óskeleng úrpaqtyng patriottyq sezimin nyghaytady, dostyqqa ýiretedi degenge jeteledi. Biraq, búl jaghday tәrbie mekemesining barlyq sharalarynda túraqty týrde qaytalanatynyn bayqap jýrmiz. Tipti,  balalar ózbekting últtyq kiyimimen konserttik baghdarlamany ayaqtaytyn boldy. Osy jaghdaygha baylanysty tərbiyeshilerge aitqan uəjimizge:  -" Qazaqtyng últtyq kiyimin nauryzda kiyemiz" - degen jauap aldyq. Sonda qazaqtyng últtyq kiyimderi men ruhany múrasy esik syghalap 22-nauryz merekesin kýtip túra beretin bolghany ma?

Janalyqtyng soraqysy búl emes. Juyrda balabaqshalardyng janynan jappay orys toptary ashyla bastady. Ata-analar súranysy boyynsha - mys. Odan bólek, tәrbie mekemesine balalaryn jana әkelgen ata-anany qyzmetkerler: - Balanyzdy orys tobyna berseniz, mol mýmindikter ashylady. Balanyng intellektualdyq damuyna, alghyrlyghyna kóp yqpal etedi, – dep týrli syltaular aityp, ýgitteuge kóshken. Balabaqsha qyzmetkerlerining aituyna sensek, bala qazaq tobynda tәrbiyelense, damuy tejelip, tәrbiyeden tarshylyq kórmek. Múny estigen ata-analardyng birqatary ýdere kóship, balalaryn orys toptaryna auystyra bastady. Múnday aqylgha syighysyz amaldyng astarynan biz súmpayy sayasattyng lebin bayqaymyz. Zang boyynsha, eger balabaqshada oryssha tәrbiyelenushilerding ýlesi salmaghy  30 payyzdan assa, ony orys tilinde tәrbie beretin mekemege ainaldyrugha bolady.

Qazaq tilining múnshama sorly kýige týsip, shettetiluining sebebi nede? Isting astarynan tabys kózdegen baqsha bastyqtary ma? Əlde el irgesi sógilip, memlekettik til men qazaqtyng mol múrasy óz elinde ózgening kólenkesinde qalyp bara ma? Elimizding eng qazaqy oblysynda osynday jaghday bolyp jatsa, ózge ónirlerdegi jaghday ne bolmaq? Memleket bolashaghy ýshin manyzdy mәselege  qúzyrly oryndar kónil bólip, mәselening mәn-jayyna qanyqtyrar degen oimen osy maqalany jariyalap otyrmyz.

Redaksiyadan: Hat iyeleri әzirge ózderining aty-jónderin jariyalamay túrudy ótingenin eskertemiz.

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371