Erlan SAYYROV. QAZAQSTANNYNG «GOLLAND AURUY»
«Golland auruy» degen úghym bar. Memleketting shiykizattan týsetin qarjygha tәueldiligin, janashyldyq damudan kenjelep qalghanyn bildiredi. Búl – shiykizattan týsetin qarjyny qanaghat tútyp, qoghamnyng damuyn tyghyryqqa tireytin qauipti dert. Yaghni, onay «oljamen» zeynetaqy sekildi әleumettik tólemderdi, budjettegi «jyrtyqtardy» jamay otyryp, biylik te, qogham da «jatypisherlikke» ýirenip alady. Meninshe, bizding el sonday halge týsken sekildi. «Memleketimiz qaryshtap damyp keledi, endi әlemdegi ýzdik 30-dyng qataryna enemiz» dep dәmelenip otyrghanda, múnaydyng baghasy kýrt qúldyrady da, abyr-sabyr boldyq ta qaldyq.
Naryq qatynastaryna engen 25 jyldyng ishinde bizde ekonomikany, memleketting damuyn algha sýireytin birde-bir janashyl oi, iydeya tumapty. Bank jýiesi, 2008 jylghy daghdarystan keyin, memlekettin, naqtyraq aitsaq, bolashaq úrpaqqa tiyesili Últtyq qordyng «sýtin» emip jatyr. Jaghdaylary jaman bolmasa kerek, endi sol sýtting bizding nemere-shóberelerimizge tiyesili bóligine auyz salypty. Biznes ókilderi de «memleket osy qordan qarjyny qashan bóledi?» dep telmirip otyrghany.
Al ómirdi óz kýshimen, óz enbegimen, óz oiymen ózgertuge, jaqsartugha qabiletti, halyqaralyq dengeyde kórsete biletin birde-bir ónimimiz joq.
«Qazaqtyng Stiv Djobsy, Bill Geytsi, Mark Sukerbergi kim?» degen súraq qoyylsa, júmghan auyzdy ashu mýmkin emes.
Biz múnaydyng baghasyna senip alghanymyz sonsha, býkil jastardyng da, jasamystyng da әngimesi osy taqyryp bolyp ketti. Kezinde Ángýdik degen personaj bolghan, ózinshe oilaugha, qimyl jasaugha qabiletsiz, bireuding aituymen jýredi. Biz múnaydyng «aytuymen» jýretin sonday keyipkerge ainaldyq. Halyqtyn, qazaqtyng toqmeyilsip ketkeni sonshama, últtyng ishinde óz qandastaryna degen «shovinizm» payda boldy. Qytaydan, Mongholiyadan, Ózbekstannan kelgen qazaqtargha jogharydan, mensinbey qaraugha әdettenip baramyz. Endi sol biz mensinbey jýrgen qandastarymyzdyng zamany jaqyndap keledi. Olar múnaysyz ómir sýrip ýirengen, júmys istey alady, ónim shygharady. Erteng solargha telmirip otyryp, úyatqa kalmasaq bolghany.
Á.IYsekeshov myrza basqaratyn «Ýdemeli innovasiyalyq-industriyalyq damu» baghdarlamasynyng taghdyry da tәlkekke ainalyp túr. Ýdemeli degen aty bolmasa, zatynyng ýdep túrghany shamaly. Búl baghdarlamagha jyl sayyn qarjy qúiylyp jatyr, al naqty dayyn ónim shygharu, kerisinshe, azayyp barady. Teledidardaghy zauyttar men fabrikalar eles siyaqty, naqty esepke kelgende kózden ghayyp bolyp ketedi. Bizding eksporttyng 81,9 payyzy – shiykizat. Sonymen birge import (tauardy shetten әkelu) eksporttan (tauardy shetke shygharu) jyldan-jylgha basym týsip jatyr.
«Qazaqstan – agrarly el, biz – et óndirushimiz» deymiz. Keshe ghana belgili bolghanday, Qazaqstannyng etti importtauy, yaghni, ishke kirzigui eksporttan, yaghni, shetke shygharudan 16 ese kóp eken! Ýlken meyramhanalar, kafeler, et óndirushi kombinattar tek qana shetten kelgen etti alady. Bizding bazardaghy otandyq etti kórip, auyz toltyryp jýrgenimiz – aldamshy nәrse. 2013 jyly elimizge 7,9 myng tonna et engizilgen, onyng qúny 15,1 mln dollar bolghan! Qazaq etti AQSh-tan, Polishadan, Paragvaydan, Avstraliyadan, Avstriyadan, Argentinadan... jәne taghy basqa 10 elden satyp alady!
Irimshik mәselesi de et uayymynan ary bolmasa, beri emes.
Osy qarapayym mysaldyng ózi neni kórsetedi? Negizinde, shiykizatty shetke shygharyp, budjetti qarjygha toltyrdyq dep oilap, biz ósu men damudyng ara-jigin shatastyryp aldyq. Ekonomikanyng ósui – ony damuynyng aksiomasy emes. Sandyq ósim, elge kelgen qarjymen qosyla otyryp, kapitalgha ainaluy qajet. Yaghni, sol qarjygha qyzmet kórsetu salasyn damytugha kýsh salyp, naqty ónim shygharatyn, janashyldyqqa qabiletti óndiris oryndary boy kóterui tiyis. Sonda ghana damu payda bolady. Búl – ekonomikanyng búljymas zany.
Ol ýshin elimizde ontayly «startap» jýiesin qalyptastyru qajet. Memleket, qogham dengeyinde búl mәselege kónil audaryp otyrghan eshkim joq. Bәrimiz de budjetten týsetin qarjyny «ýdemeli» týrde iygerip, sonyng jemisin kóruge daghdylanyp alghan tәrizdimiz. Rasionalizatorlyq janalyqtar, ghylymy jetistikter joqtyng qasy.
Sondyqtan Á.IYsekeshov myrza basqaratyn «Ýdemeli janashyldyq-industrialdyq baghdarlamasyna» mynaday ózgertuler engizu qajet:
- Baghdarlamagha joba úsynylghan kezde jana ónim shygharugha basymdyq beriluge tiyis.
- Rasionalizatorlyq oilap tabu jobalaryn is jýzine asyrudyng tetikteri qarastyrylghany jón.
- Innovasiya jasaytyn, Kremniy dalasy tәrizdi, ortalyq ashu iydeyasyn memleket, qogham dengeyinde talqygha salu qajet.
- Elimizde rasionalizatorlyq iydeyalardyng bankin úiymdastyru – kezek kýttirmeytin mәsele.
Abay.kz