Selma Chynar.

JEK KÓREMIN

Jek kóremin

Qiylghan qas,

Moyyl qara kózindi,

Boyyn, qolyn,

Shiyedey qyzyl ernindi

Sýidirtpesten әlek etken tózimdi.

 

Jek kóremin, jek kóre beremin

Árbir basqan izing men

Kózing týsken jandardy da,

Esimindi auyzgha alghandardy da,

Sen ótkende qasynan,

Kórkine tamsana

Kóz salghandardy da.

 

Maghan endi osy ma edi jetpegen,

Tipti saghan ghashyq bolghan múnlyqty da,

Jek kórem.

 

Ózay SAGhLAM.

Áyel әiel-aq edi...

 

Áyel

Talday edi,

Erkek malday.

 

Áyel

Balday edi,

Erkek sorday.

 

Áyel

Su bolsa

Bir jútym

Erkek

Týbi joq qúrdym.

 

Áyel

Zerli oimaqtay

Ádemi bolsa,

Erkek dobal toqpaqtay

Bәle edi.

 

Áyel kóktem

Erkek kýz.

 

Áyel

Jýrekke týsken shoq,

Erkek

Qarnymenen toq.

 

Áyel

Áyel sekildi edi,

Al erkek bolsa

Jýretin-di dýrsinip.

 

Áyel ómirdey ayauly bolsa

Erkek

Qaradýrsin tirshilik.

 

Ahmet KUTSY TEJER

 

QAYDASYN?

 

Týnde bir ýn oyatady úiqymnan,

Jýrekte ýrey, aitshy endi, qaydasyn?

Qanshama jyl izdedim ghoy ózindi,

Ghashyghyng men, ýn iyesi, qaydasyn?

 

Jýrekti órtep mylqau kýnder josylghan,

Jelge sinse ýn, aiyrylarmyn qoshymnan.

Keyde estilip qalady da ol tosynnan,

Keyde aiqaylap shaqyrady, qaydasyn?

 

Sol tylsym ýn, perishtemdey sengesin,

Jandýniyemdi sazdy әuen bop terbesin.

Ózi edi ghoy ómirimning ózegi,

Túnghiyqtan bir kýn maghan kel desin.

 

QYSTAGhY OILAR

 

Jaz ótip ketti, kýnder de ótti tamasha,

Quanghan kezder, shattanghan kezder balasha.

Sondaghy bizding sezimge aisyz týnderde

Qalushy edi-au qaranghylyqta jarasa.

 

Baqytqa bólep dalanyng baghy mәueli,

Shalqytty-au bizdi tenizding shuly әueni.

Tamyzdyng aiy sәulesin tóger tóbeden,

Qyzyqtar qayda jaghajaydaghy әdemi.

 

Ghajap qoy ómir! Qoshtasqyng jazben kelmeydi,

Bizderdi biraq qaharly qys kep tergeydi.

Qayda sol kýlki, qayda sol dauys, sol әuen

Bәri de artta qaldy degenge kónil senbeydi.

 

 

ANAU JAQTA BIR AUYL BAR...

 

Anau jaqta bir auyl bar, alysta,

Ol da bizding óz auylymyz bolady.

Qay kezde de qúshaghy ashyq arysqa,

Qay kezde de ýzilmeytin qonaghy.

 

Anau jaqta ýy bar, bizden jyraqta,

Ol da bizding óz ýiimiz bolady.

Arnap baryp, jatpasaq ta bir apta,

Óz ýiimiz deseng kónil tolady.

 

Anau jaqta bir dauys bar tym alys,

Ol da bizding óz dausymyz estisen.

Syr bólisip, bolmasang da júbanysh,

Sol dauysqa syilap, izet etshi sen.

 

Anau jaqta tau bar, qarly basyna

Búlt qonghan, ol da bizding tauymyz.

Shyqpadym dep shyndaryna jasyma,

Jetpeydi me asa almasa jauymyz.

 

Anau jaqta jol bar bizge beymәlim,

Ol da bizding jol bolady týbinde.

Aspan astyn terbegende keyde әnin,

Saltanatty ýn qosatyn dýbirge.

 

 

Jahit KÝLEBIY

 

ÁNGIME

 

Oymaq erning qyzghaldaqtay alqyzyl,

Sausaqtaryng salaly.

Ústadyng ba qolymnan,

Jýrek ottay janady.

Ústa biraz!

 

Men tuylghan auylda

Aghash joq-ty sayasynda jatatyn,

Kólenke de rahatqa batatyn.

Endi jettim tilekke,

Aymala biraz!

 

Men tuylghan auylda

Egistigi bolghan emes bidaydyn,

Biday týstes shashtaryndy qimaymyn.

Tarqat, janym, búrymyndy,

Tarqat biraz!

 

Mening tughan auylym

Auyl edi

Kesh týsti me qaraqshydan arylmas,

Sodyqtan da jalghyzdyqqa janym qas.

Sóile biraz!

 

Men tuylghan auyldyn

Túrghyndary quanyshty bilmeytin

Jandar edi tomyrayyp kýlmeytin.

Sondyqtan da kónilsizbin,

Kýl biraz!

 

Men tuylghan auylda

Soltýstikten jel esetin toqtamay,

Shyjghyratyn qúiylghanday otqa may.

Sodan ernim tilim-tilim,

Sýy biraz!

 

Týrkiyamday әdemisin, ayaulym,

Hәm ystyqsyng men tuylghan auylday.

Tughan jering jayynda aitshy әngime,

Tyndayyn bir tilegi ortaq bauyrday.

Ayt biraz!

 

ÝMIT

 

Týlen týrtse nәtiyjesiz bolady is,

Sharshatypty-au jútqan shanyn, jol alys.

Tәn boldyryp, ýzilipti-au ýmitin,

Sony oilasang ýhileysing kýni-týn.

 

Dostaryng da ainalypty jauyna,

Qaldyrypty dýniyening bos dauyna.

Tamshy tambas búlttan da joq kómek,

Ózening de qúrghap qapty ókpelep.

 

Saghat syndy synghan qúlap mәngige,

Sala almaysyng jangha jayly әndi de.

Barlyghy endi – ótken kýnder elesi,

Ózek bolar әngimege kelesi.

 

GÝLMEN  ÁNGIME

 

Kóz núrym eng bir qarasam  toyatyn,

Endi seni ýstel de joq qoyatyn.

Sýiiktim de búl qaladan jyraqta,

Gýl! Ótinem, ýz dep meni jylatpa.

 

KÓKORAY

 

Bir perishte su tasydy,

Biri samal әkeldi.

Biri kókke kempirqosaq kóterdi,

Nayzaghayy jarq etkesin aspannyn,

Jer betinde ýnsiz qaulap kók órdi.

 

Sodan keyin ózing keldin,

Jaryq dýnie súluy!

Basqan jering gýlge ainaldy,

Myna әlem araylandy

Kókoraygha sinip kýnning jyluy.

 

Áytsedaghy shóp taghdyry

Mahabbattay qysqa ghoy,

Kóz salyp em birde týrtip úshqary oi,

Az-aq kýnde qúlpyruy toqtalyp,

Jaryq dýnie súluy

Jol jýruge túrghan eken oqtalyp.

 

Jýnis EMRE

 

***

Mahabbatqa alang boldym,

Maghan sen kereksin, sen.

Kýn-týn demey janar boldym

Maghan sen kereksin, sen.

 

Toqshylyqqa quanbaymyn,

Joqshylyqtan qyna almaymyn,

Sensiz әste túra almaymyn,

Maghan sen kereksin, sen.

 

Mahabbatyng ajal syndy,

Ayau bilmes tajal syndy,

Jýregimdi jazar múnly,

Maghan sen kereksin, sen.

 

Sharabynnan ishsem deymin,

Mәjnýn jolgha týssem deymin,

Bolar edi týsse peyilin,

Maghan sen kereksin, sen.

 

Sopy sýier әngimeni,

Emshek sәby bar bileri,

Mәjnýnge qat Lәili edi,

Maghan sen kereksin, sen.

 

Ólsem eger qan maydanda,

Tәnim kýlge ainalghanda,

Ah úrmasqa ailam bar ma,

Maghan sen kereksin, sen.

 

Jәnnat baghy deseng qalay,

Hor qyzy hәm biyik saray.

Alsyn, pende sýiipti qay,

Maghan sen kereksin, sen.

 

Jýnis bolar atym menin

Ór de edim, batyl da edim,

Eki dýniyede shaqyr dedim,

Maghan sen kereksin, sen.

 

KÓRShI, MAGhAN NE ISTEDI MAHABBAT

 

Mahabbatym keyde meni jandyrdy,

Endi birde jýregimdi qan qyldy,

Kýn tynyshta esi auysqan jan qyldy,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

Endi birde jel tәrizdi esemin,

Endi birde sel siyaqty kóshemin.

Birde ózimin shany shyqqan kóshenin,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

Aghyn suday sarqyrarmyn birde endi,

Endi birde terdim qyrdan gýlderdi.

Kóz jasymdy sýrtudi әste bilmen-di,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

Ózing býlin demessing hәm býldirgin,

Qolyndy ber, qasiyetindi bildirgin.

Kóp jylattyn, endi meni kýldirgin,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

Ómir mynau elden-elge sabyldy,

Jat tilde de aitarmyn-au zarymdy.

Bóten elde kim biledi halimdi,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

Jan bolghasyn Mәjnýn bolyp sheger mún,

Ayaulymdy týsimde de kórermin,

Oyanghasyn tilden udy tógermin,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

Bayghús Jýnis atym boldy býginde,

Denem dertti, әl qalmady jýruge,

Dostarym da aqymaq dep kýlude,

Kórshi, maghan ne istedi mahabbat.

 

MYNA ÁLEMNEN KETEMIZ

 

Myna әlemnen ketemiz, sәlem bolsyn qalghangha,

Sәlem bolsyn biz ýshin qayyr dúgha qylghangha.

 

Ajal alyp alqymnan, kýrmelgende til men jaq,

Sәlem bolsyn kónildi kelip súrap túrghangha.

 

Janym úshyp keudeden, tәn qalghanda jalanash,

Sәlem bolsyn tәnimdi taza qylyp jughangha.

 

Tamyrdaghy qan qúrghap, Ázireyil tóngende,

Sәlem bolsyn kebinge orap jayly salghangha.

 

Eng aqyrghy saparym, endi ýnsiz jatamyn,

Sәlem bolsyn qabirge bizdi alyp barghangha.

 

Búl aragha kelgender jolgha týser oralmas,

Sәlem bolsyn halimdi kelip súrap túrghangha.

 

Haqty sýng – ghashyqtyq, daua tabu dertine,

Sәlem bolsyn biz ýshin qayyr dúgha qylghangha.

 

Miskin Jýnis sózi osy, janar toly qandy jas,

Sәlem bolsyn bilgenge, bilmes jýrmes búl manda.

 

 

 

Qayghysyz ABDAL

 

***

Tasbaqa bitken jiylyp,

Úshugha niyet qylypty.

Kesirtke kýlli bas qosyp,

Keshsek bir depti túnyqty.

 

Sadaq alyp kóbelek

Ang aulaugha shyghypty

Donyzdy barlyq qorqytyp,

Batpaqty jerge tyghypty.

 

Myng jyl túrghan nar kópir

Susyz qúrghap qalypty.

Su ishsem dep múnara

Basyn iyip alypty.

 

Jaratqannyng tauynda

Tauypty balyq túraqty.

Susyz jerde qinalyp

Kóshuge arba súrapty.

 

Qodyq tuyp kókqútan

Oynapty sazdy qylyqty.

Ýienki talyn kesuge

Terekke balyq shyghypty.

 

Menmensigen týienin

Sazayyn shybyn beripti.

Júlyp alyp bir bútyn,

Qashpaq bop sosyn kóripti.

 

Ayaghy aqsaq qúmyrsqa

Arqagha pút túz salypty.

Satsam dep sony jayrandap

Qalagha qaray barypty.

 

Donyz ýlken toy jasap,

Úzatypty qyzyn aygha.

Alypty maymyl qayshyny

Kiyim-keshek tigip baiygha.

 

Kiripti týie monshagha,

Siyrdy baptap juypty.

Mazasyn alghan jandardy

Su aighyry quypty.

 

Qayghysyzdyng sózderi

Tiyedi tosyn qúlaqqa.

Ótirikpenen osynday

Baramyn deysing júmaqqa.

 

***

Búl dýniyening mysaly

Ýlken shahar sekildi,

Enshine tiygen ómirin

Tez tarqar bazar sekildi.

 

Shahargha әrkim keledi,

Jazghanyn sosyn kóredi.

Keri qaytyp ketedi,

Kelmes sapar sekildi.

 

Shaharda týrli tirshilik,

Álsizden zorlar túr shyghyp.

Bayghústardy aldaytyn,

Renishti qular sekildi.

 

Alghashynda súrap hal-jaydy,

Súluday seni arbaydy.

Ketedi sosyn ainalyp,

Kәri hayuan sekildi.

 

Basynda dәmi shekerdey,

Tandaydy oiyp keterdey.

Sonynda bolar ashysy,

Jylannyng uy sekildi.

 

Búl shaharda arman kóp,

Armangha senip qalghan kóp.

Bәribir biraq aldanar,

Jayylghan siyr sekildi.

 

Ýsh jol shyghar shahardan,

Júmaq pen tozaq aparghan.

Endi biri Allanyn

Armanynday sekildi.

 

Óz baghasyn bilgendi,

Danyshpan den-di, dýr den-di

Onyng әrbir tynysy

Sýt penen  balday sekildi.

 

Kim bilse әlin, shamasyn,

Súltan dep ony qalasyn.

Ózin-ózi bilmegen

Aqymaq esek sekildi.

 

Qayghysyz Abdal kórdi ghoy,

Jyr qylyp bәrin órdi ghoy.

Mahabbat barda dýniye,

Qúlpyrghan kóktem sekildi.

 

***

Dosym, sening jýzing ystyq

Qúbylany basqa bilmespin.

Sýiem pirding súlulyghyn

Imandy basqa bilmespin.

 

Jaqsy bir jolgha qosylmay,

Shaytandy kórer dosynday,

Qu sopylardan osynday

Basqa sopyny bilmespin.

 

Sopylar solay azady,

Sony oilap kónil azaly,

Nelikten boldy jazaly,

Haqtan men ony bilmespin.

 

Mústafany el maqtaydy,

Múrtazany da jaqtaydy,

Kimder bar taghy jahanda,

Adamdy basqa bilmespin.

 

Ghashyq bop súlu hanshagha,

Tәshpishke týstim qanshama.

Qayghysyz Abdal esimim,

Baylyqty basqa bilmespin.

 

 

 

QARAJAOGhLAN

 

***

Qadirli Allam, saghan sendim sengende

Múqtaj qylyp qaynatpashy sorymdy.

Jannatyndy nәsip etkin ólgende,

Qylkópirde tosa kórme jolymdy.

 

Qaqpamyzgha qara bura shókkenshe,

Shól dalada dauyl qahar tókkenshe,

Qúl basymyz tozaq jaqqa ótkenshe,

Qadirli Allam, sala kórme azapqa.

 

Sala kórme taghdyrdyng syn tezine,

Dýniye-baylyq kórinbeydi kózime.

Qadirli Allam, jol bastayyn ózine,

Tozaghynnyng otymenen kýidirme.

 

Qarajaoghlan, qate ketpes sózinnen,

Qayyr bolmas ólgennen song ózinnen.

Qadirli Allam, aiyrmashy tózimnen

Beydaua jan, jylamashy ah úryp.

 

***

Súludy súlu demeymin,

Meniki týbi bolmasa.

Azabyn onyng kórmeymin

Qolyma kelip qonbasa.

 

Jýrgeni maghan ne kerek,

Jýrekti qayghy torlasa.

Toy toylamay jylayyn

Kónilim shalqyp tolmasa.

 

Solar ghoy biler baghasyn

Bolsynshy deymin el de esen.

Únaghan júrtqa súluym,

Óleyin ony kórmesem.

 

Pendening bәri – qonaq qoy

Búl dýnie kimge qalady?

Ashylmasa uaghynda

Ádemi gýl de solady.

 

Qarajaoghlan sózi ras.

Dúshpan kóp, dos az – boldy esep.

Ayyrylysu joq bizderge

Ne sen, ne men ólmesek.

 

***

Óte ber jalghan dýniye,

Qonghannyng kósher joly bar.

Adam da egin sekildi,

Mezgili jetse orylar.

 

Mandaygha jazghan joqshylyq

Qysqanda kelip shekeni,

Qapastaghy qústay janyng da

Shyrqyrap úshyp ketedi.

 

Ghashyq ta óter jalghannan,

Mәngilik eshkim bolmady-au.

Aspan da qaq-qaq aiyrylyp,

Qosylar bir kýn taugha tau.

 

Oty óship, ol da tynshidy

Qazandaghy sudyng býlkili

Basymdy alyp qúshaqqa

Jylaydy anam bir kýni.

 

Japyraqqa jasyl ýnil de,

Týsingende syryn týnilme.

Sen basqan qara topyraq,

Jastyghyng bolar týbinde.

 

Ómirden bir kýn ótersin,

Mýrdendi saular kótersin.

Baratyn jering sol týbi,

Baqigha sen de ketersin.

 

Qarajaoghlan, bolma kýlkili,

Ajaldyng qoymas qúlqyny.

Mazarynnyng kelip basyna,

Bayghyz qonar bir kýni.

 

***

Bir súlugha kezigip em tanerten,

Sol bop shyqty qylyghy bal janerkem.

Múnday sәtti kórgen joq-au әli ólkem

Omyrauyna júparly qondyrdy meni.

 

Qarshyghaday sharyqtatty aspangha,

Jelpindirip qondyrdy bir asqargha

Ózen tasyp, su ishe almay sasqanda,

Susyz búlaqtay susyndatty meni.

 

Qúsqa ainaldym, baqta sosyn sayradym,

Qúlaq tikti tyndayyn dep aimaghym.

Núrly jýzin kórsem-au dep oiladym,

Aq tamaqtaghy menderi óltirdi meni.

 

Osy eken ghoy jannyng susar búlaghy,

Qansha kórseng kózding qanbas qúmary,

Aq tamaqtyng asty zәmzәm búlaghy,

Sýiip edim, qandyrdy meni.

 

Dedi maghan Qarajaoghlan adaspa,

Belgi taqpa qadiri joq aghashqa,

Jón bilmeytin essizdermen jaraspa,

Qúshaqtady moynymnan, týzedi meni.

 

Erzurumdyq EMRAH

 

***

Erte túryp janqalqamnan súradym,

Qinaldyng ba degen edim, joq dedi.

Sausaghyndy boyap apsyng qynagha

Toy bola ma degen edim, joq dedi.

 

Inju degen ne dep em, tisim dedi taghy da,

Qalam degen ne dep edim, qasym dedi taghy da.

On bes degen ne dep em, jasym dedi taghy da,

Jauabynyng bәri de mayday jaqty janyma.

 

Ne dep edim Erzurum, elim dedi kóriktim,

Ketesing be dep edim, jolym dedi kóriktim.

Kim dep edim Emrah, qúlym dedi kóriktim,

Tóley almas eshkim de qúnyn dedi kóriktim.

 

***

Bir Nazly maghan kel dedi,

Barsam renjiydi, barmasam renjiydi.

Aq tamaghynan, qypsha belinen

Qúshpasam renjiydi, qúshsam renjiydi.

 

Sol qalqam ghoy, әri nazdy, әri óndi,

Kórmepti esh qayghysy joq әlemdi.

Tanerten, keshke berer sәlemdi

Almasam renjiydi, alsam renjiydi.

 

Jónsiz jerde keregi ne siresip,

Mahabbattyng aq samaly túr esip.

Baqshasynda túr ghoy jaryq gýl ósip,

Termesem renjiydi, tersem renjiydi.

 

Sony oilasam jýzim jyly núrlandy,

Salsam dedim ózine arnap әn mәndi,

Emrah aqyn sýidi osylay bir jandy,

Sýimesem renjiydi, sýisem renjiydi.

 

***

Jan qalqam, sen de mendey sýiesing be?

Mahabbattyng otyna kýiesing be?

Maghan mәngi jar bolyp qalasyng ba?

Kónilimde júldyz bop janasyng ba?

 

Sýimesen, kónil shirkin jarasa ma?

Sezimim kuә bolsyn tamashagha,

Ghashyqtyq syryn shertkin onashada,

Susasam, shól qandyrghan kólim bolghyn.

 

Marjanday mendering bar tamaghynda,

Súludyng súluy ghoy jamalyng da.

Sabyrdan endi aiyrylyp qalamyn ba?

Sezimdi úiyqtap jatqan oyatasyn.

 

Emrah aspandaghy alghan ba aidy?

Lәilim dep jyr shyghardym qalqam jayly.

Seni sýidim mәngilik ghashyghym dep,

Ózing bil, ózing andap qalghan jaydy.

 

Ashyq VEYSEL ShATYROGhLY

 

DOSTAR MENI ESKE ALSYN

 

Men ketemin, atym qalar,

Dostar meni eske alsyn.

Úly duman toy ýstinde,

Dostar meni eske alsyn.

 

Tәn qalady, jan úshady,

Oty sónse, kýl úshady.

Jalghyz qalsan, múng qúshady,

Dostar meni eske alsyn.

 

Ashylghan gýl, ol da solmaq,

Kýlki óshedi, qayghy torlap.

Sapar týbi ólim bolmaq,

Dostar meni eske alsyn.

 

Nebir erler qapy qalar,

Et bauyry jaty bolar.

Veysel keter, aty qalar,

Dostar meni eske alsyn.

 

Faruk NAFYZ ChAMLYBEL

 

ÚLYMA

 

Bilem úlym, búl ómirge kelgen joqsyng әli kýn,

Sebebi әli anang da joq aitatúghyn anyghyn.

Kelseng biraq týsinersing sheshkenimdi nelikten

Beybaq úlym kórmesin dep dýniyening jaryghyn.

 

Keshke deyin qoy bagharsyn, oy bagharsyng múnayyp,

Týnde de úiqyng tórt bóliner, túra almassyng tynayyp.

Enbeging esh, soryng qalyng atanarsyng miskin jan,

Myng bir ret aqtalsang da, taghar jәne bir aiyp.

 

Bel qayyspay kim tózedi tókse zaman qahar shyn,

Búl ómirding týsinersing ekendigin qatal syn.

Joqshylyqtyng tenizinen shygha almassyng maltyghyp,

Kóringenge tising qayrap, sosyn jylap jatarsyn.

 

Tozar bir kýn shәrkeying de tigip bergen teriden,

Kóz jasyndy qúrghatarsyng kóileginning jenimen.

Anadolyng anang bolyp sipamaydy mandaydan,

Kezbe qúsap kýn keshersing myna ómirden jerigen.

 

 

PERIShTE

 

Anasy  keshe Zeynepke

«Perishte balapanym» dep edi,

Estisimen búl sózdi

Qyz alandap súrady:

«Perishte balapanym» deysiz,

Týsinbey dalmyn.

Perishtede qanat bolmay ma,

Qayda mening qanatym?

 

Sonda anasy jauap  berdi:

«Taghy ýsh balapanym bar-dy,

Olar qanattanyp úshyp ketti.

Jalghyz qaldyrdy,

Qasiretke batyrdy.

Taghy da múngha batpayyn dep,

Qanatyndy qiyp algham,

Qaraghym».

 

Ibrahym BAShAR

 

SAGhYNYShTAN  ShARShADYM

 

Sen ketkeli zaman ótti,

Álde kýn,

Álde ómir...

Bilmedim.

Mәjnýn bolghan beybaghym dep kýlmegin.

 

Terezeden kýn sәulesi týskende,

Selebedey jýregimdi piskende,

Qorqynyshtan júma berem kózimdi,

... Endi qaytyp kórmesem she ózindi?

 

Osy bolyp keletini bar qoldan,

Tónirekke kóz salamyn balkonnan.

Kóshe boyy nópir adam tasqyny,

Olar ýshin týk emestey jas qúny.

Kóbik shashqan kók tenizde, alysta,

Bizding әndi tentek tolqyn shyrqasa,

Qayyq, keme týsti biyden jarysqa.

Aytshy, ózine osynday hal tanys pa?

 

Este kýnder estelikke ainalghan...

Qasymda sen, dastarhanda shay men nan...

Bas ainalghan kezder ótti-au sayrannan...

Endi býgin kónilime qayghy algham.

Qiyn eken jalghyzdyqty sezingen.

... Janym, qaytyp kezdesem be ózinmen?

 

Maghan qazir ýiir bop túr barsha mún,

Tek seni oilap, saghynudan sharshadym.

Bólmem daghy ainalghanday molagha.

... Qayta kórer ózindi kýn bola ma?

 

 

(Jalghasy bar...)

Abay.kz