Aldaghy jylymyzdyng alghashqy kýni qazaqstandyqtardy, onyng ishinde әsirese qazaqtardy әjeptәuir әure-sarsangha saludan bastalayyn dep túr. NEGE?

Nege deseniz, qantardyng birinen bastap «Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» Kodeksting jap-jana núsqasy kýshine enetin bolady. Jap-jana kodeksting jap-jana núsqasy boyynsha endi qazaq elining azamattary «qalay    bolsa solay qanghyra» bermey, qalay bolsa solay – ayaghy jetken jerge týney bermey...tek qana resmy týrde tirkelgen meken-jayy boyynsha ghana TÚRUGhA mindetti. Búlay bolmaghan jaghdayda... túryp jatqan pәterleri men ýilerinde on kýnnen ýsh aida deyin tirkelmegen «kvartiranttar» on myng tenge kóleminde aiyppúl tóleydi. Ágәrәki, tirkelmegen uaqyty ýsh aidan asyp jatsa, aiyppúl kólemi de әlbette, kóbeye beretin bolady. Jasyratyny joq, býgingi kýni elimizdegi ýlkendi-kishili qalalar ghana emes, sonymen birge Astana jәne Almaty siyaqty MÝLDE ýlken qalalarda qyzmet etip, «qara júmystyng qabyrghasyn qaqyratyp» jatqan qazaqstandyqtardyng (negizi qazaqtardyng desek dúrys bolatyn siyaqty) kópshiligi resmy tirkelgen meken-jaylary boyynsha túryp jatqan joq. Atalmysh qalalarda auyldan kelgender, onyng ishinde auyldan kelip, pәter jaldap túryp jatqandardyng kópshiligining resmy týrde tirkelgen jerleri negizinen auyldar men... basqa da «júmysy joq úsaq-týiek» qalalar. Búlardyng deni negizinen «eki qolgha bir kýrek» izdegender. Sonda búl qalay bolmaq? Mine, osynday resmy aqparatty estigen qazaqstandyqtar birneshe kýnnen beri әrki-tәrki bolyp, jap-jana KODEKSti «jerden alyp, jerge saluda». Bireu aitady - «men janadan ýilenip, jas kelinshegimmen pәter jaldap túramyn, al «propiskam» әke-sheshemning ýiinde, sonda men ne ýshin aiyppúl tóleuim kerek» dep. Jany bar sóz be? Jany bar sóz. Al bireu aitady - «mening eki ýiim bar, ýsh ay bir ýiimde túrsam, taghy bir ýsh ay ekinshi ýiimde túram, sonda men qayta-qayta «propiskagha» bir otyryp, bir shyghyp jýruim kerek pe?» dep. Taghy bireu aitady - «әi, dәu de bolsa EKSPOgha aqsha jetpey jatqan shyghar, soghan qarjy qarastyrudyng kezekti bir amaly shyghar búl da...» dep. Jany bar sóz be? Álbette, múnyng da jany bar. Al endi әzilimizge nýkte qoyatyn bolsaq, aitylyp jatqan ókpe-renishterding bәrining de orny bar. Atalmysh Kodeks turaly elimizge belgili zangerlerding biri Sergey UTKIN degen myrza bylay deydi: «...mesto jiytelistvo – eto odin iz iydensifisiruishih priznakov, kotoryy vajen na samom dele. Ne toliko v Kazahstane, no y vo vsem miyre. Y gosudarstvo vsegda stremitsya znati mesto jiytelistvo cheloveka...!

Mine, myqtynyng myqtysy degen zangerlerding birinen sanalatyn Sergey UTKIN osylay deydi, alayda Utkin myrza bile me eken – alpauyt Amerikada, tipti órkeniyeti óte qatty damyp ketken Europa elderining kópshiliginde «PROPISKA» degeninizding mýlde joq ekenin. Búl elderde ózinning naqty qay meken-jay boyynsha túratynyndy dәleldeu ýshin tiyisti oryndargha ózinning aty-jóning tolyq jazylghan birneshe resmy qaghazdardy kórsetsen, (mәselen, kommunaldyq qyzmet tólemining týbirtekterin degen siyaqty) jetip jatyr. Olar azamattarynan «propiska» degeninizdi talap etpeydi, óitkeni olarda bir meken-jayda resmy týrde tirkelu degen týsinik mýlde joq. Sonda deymiz-au, qantardyng birinen bastap kýshine enetin «Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» jana Kodeksting kózdegeni ne nәrse? Ras, ashyghyn aitu kerek, ýlken de ýlken qalalarymyzda túrghylyqty jeri boyynsha tirkelmegen qazaqstandyqtardyng kópshiligi... QAZAQTAR. Sonda atalmysh Kodeksting terenining terenine ýnilip qaraytyn bolsaq, kýshine enbek bolyp otyrghan «shala jansar» janalyq eng aldymen... qazaqtargha tiyedi eken – toqpaq bolyp. Aytyp-aytpay ne kerek, qaladaghy qazaqtardy qaytadan auyldargha qaray yghystyrugha «danghyl jol» ashatyn atalmysh Kodeksting astarynda qarapayym qazaq miynyng mýmkindigi jete bermeytin  taghy da bir jymysqy sayasattyng salqyny jatqan siyaqty.

Au, auylgha qaytamyz ba taghy da (qaladaghy qazaqtardyng kópshiligining tirkeui auylda emes pe?), ne isteymiz endi?

Marat MADALIMOV.

Abay.kz