Tәuelsizdikting tabaldyryghynan attaghan jyldary Abaygha kir jaghugha úmtyldyq. «Abay araq ishti», «Abay narkoman»... dep sensasiya quyp ketkenderding «imidji» taugha órmelep, birden klassikterding qataryna qosyldy...

Biraq tez óshti. Uaqyttyng tezine shyday almay óshken siyaqty. Adam balasynyng azghyn oiy әr dәuirde bas kóteredi. HHI ghasyrdyng on jyldyghy ótken kezde. Endi «Abay mening qasymda kim?» - dep, tipti, Múhammed payghambargha til tiygizetinder shyqty. Bir birlestik siyaqty úiym  qúryp: «Sender Abaydy syilamaysyndar», «maghan aqsha bermeysinder», «meni kýtip almaysyndar» deytinder de bar qazir. Áldebir mekemening búryshyna jayghasyp alghan jalghyz adamnyng Abaygha ie bola qaluy aqylgha syimaydy. Áriyne, adal niyetin ayaq asty etuge bolmas. Abaygha qatysty sharuanyng bәrin memleket qadaghalap memleket qarjylandyrghany dúrys emes pe?..

Abaydy qorlap sóilegen adamdar «Qazaqtyng qara shaly bop» tanyluda. Olargha eskertu aitqan adam itting etinen jaman bolghany da shyndyq.Tipti ortang qol, qarapayym óleng qúray alatyndar «Abay aqyn ba?» dep keudesin soqsa, aljyghan shaldardyng biri adam úghyp bolmaytyn tirkesterdi, adam úghyp bolmaytyn ólensymaq joldardy kógendegen «týsiniksiz aqyndardy» «Endi búnday aqyn tua ma, tumay ma, búl – Abaydan artyq» dep kópirdi...

Qarapayym adamdar tanday qaghysty.

Abay bir sәtke tasada qalyp, halturshikter kópshilikting aldyna shyqty...

II-qii ómir bastaldy.

Bireuleri Abay dýniyege kelgende tap qasynda jýrgendey, Abay turaly anekdotqa toly kitap jazyp, ghylymy ataq aldy. Bas oqulyq jasaugha úmtyldy. Qayran, Shәkәrim atamyz «Shyn zalymgha berme qúday ghylymdy» degen úlaghatty sózi «koorupsiyanyn» ayaghynyng astynda qaldy.

 Tәuelsizdikting alghashqy jyldary Sherhan Múrtaza aghamyz «Bizde ghylym joq» dep janashyrlyqpen aityp edi, «miny yubka kiygender «aghamyzdyng jaghasyna qoldary jetpesin bilip, balaghyna jarmasty» Óitkeni, olardyng artynda topastar túr edi...

Tang qalasyn: Abaygha atasynyng kegi ketkendey óshteskenúrpaq qalyptasty qazir. Bilim salasynda әsirese kóp. Áytpese, ministr Sәranjipov Abaygha «kýie jaqqysy kelgen oqulyqtyn» ghylymy ataghyn sypyryp alugha shamasy jete me, әriyne, jetedi. Biraq,ony oilap jýrgen Ministr joq siyaqty. Óitkeni, tәuelsizdik alghannan beri bizde oqulyq jónindegi dau-damay kóp. Sóz kóp, nәtiyje joqtyng qasy.

Abay jalghyz.

Árkim Abaydy ózinshe tanuy zandylyq. Óitkeni, ol tas Qúday emes. Ol biz siyaqty et pen sýiekten jaralghan. Qúnanbay qajynyng balasy. Shәkәrimning aghasy. Ol Qazaq halqynyng últtyq brendin qalyptastyrushy. Álemning oishyl Abayy.

«Sen sayasatpen shúghyldanbasan, sayasat senimen shúghyldanady» degen KPSS-ting kekesindi sózi bar edi. Qazir endi «Putindi jaqsy kórmesen, Putin әkendi tanytady» dep aitamyz ba. Biz kóshede it ólip jatsa, «Nazarbaev kókemiz nege alyp tastamaydy?» -degen búldanu sayasatyna jetip qaldyq... Sol itti  ózimiz alyp tastaugha erinemiz. Moynymyz jar bermeydi... Bizde keremet aqsaqaldar, bilimdi aghalar, janashyl jastar kóp... Tipti, koorupsiyanyng atyn ataghysy kelmey «jiyirkenetin» azamattar kóp... Shirkin, solargha jol berse... Joldaryna bóget bolmasa... Osy elin sýigen azamattardyng jolyna bóget bolmasaq qoy...

Bayaghyda 97 jas jasap, ómirden ótken Kenesbay atam qazaqtyng bir sózin ómirining sonynda jii aitatyn edi «Jaqsynyng jolyn kespe, odan jamannyng joly úzarmaydy» dep...

Sayasatta mening sharuam joq... Biraq... Osy «biraq» qoy... Mysaly, tәuelsizdik alghannan beri keremet kadrlar instituty qalyptasyp kele jatyr edi... Damymay qaldy... Halyq arasynda «Aq Berik» atalghan Berik Ábdualiyevti alynyz. Ol qazir qayda? Azat Peruashev degen azamat bar... Azattyng әr sózinen últjandylyghy bilinip túrady... Ózi aqyn eken... Jýregi Alash úrpaghy dep soghady... Olardyng atqaryp jýrgen qyzmetteri partiyalyq mansaptary bar shyghar... Biraq, olardyng «kreativtik» oilaryn qogham paydalanyp jýr me? Joq... Búlar siyaqty jýzdegen azamat bar... Úrpaqtyng oiyn keri tartatyn sózdi qoi kerek. Aydos Sarymdy «demokratiyany damytu uniyversiytetine basshy ghyp qoysaq» útpasaq, útylmaymyz. Qazaqty oilaytyn bir azamat bolsa, osy Aydos bauyrymday-aq bolsyn... Olardyng jolyna bóget jasaytyndar Abaydy oqymaghandar ... Abaydy týsinbeytinder... Bizge zalal Abaydy oqymaghannan, tanymaghannan, bilgisi kelmegennen keledi...

...Bizde «EKSPO» ashylady... Qúptarlyq... Osynyng ayasynda Abaydy Kókbayraqty tuymyzdan keyin nasihattaraugha bola ma? Meninshe, bolady... Álemdik qaghida boyynsha memlekettik Tu eki jaghdayda kóteriledi... Elbasynyng basqa elge memlekettik saparynda...

Sportshylardyng jeniske jetkeninde, Tu kóteriledi... Búl әriyne, maqtanysh... Al, Abay kýnderin ótkizgende Tu kótersek oghan kim qoy deydi? Búnyng esh sókettigi...joq qoy...

...IYә, aita berse sóz kóp...IYdeya odan da kóp... Abay – atam menin, bәrimizding babamyz... Tek, Abaygha abay bolayyq!

SEMEY

14.12.2014. 23:45

 Abai.kz