Deputat Gýlnәr Seytmaghanbetova Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Mәsimovke deputattyq saual joldady. Onda bylay delingen:

          – Ruhany mәdeny múra halqymyzdyng mәdeniyetin qalyptastyruda basty ról atqaratyn, últtyq mәdeniyetting asa  manyzdy qúramdas bóligi ekendigi belgili.

         2004-2011 jyldar aralyghynda elimizde Elbasynyng tapsyrmasymen «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy jemisti jýzege asyrylyp, mәdeniyetimiz aitarlyqtay jetistikterge qol jetkizdi. Baghdarlama ayasynda Qazaqstannyng tarihy, arheologiyasy, etnografiyasy men mәdeniyeti boyynsha 600-ge juyq kitap týrleri basyp shygharyldy. Olardyng ishinen «Babalar sózi», «Álemdik filosofiyalyq múra» jәne taghy basqa enbekterdi aitugha bolady. Osy uaqytta «Qazaqtyng dәstýrli 1000 kýii» jәne «Qazaqtyng dәstýrli 1000 әni» antologiyalary jaryq kórdi. Qytay, Týrkiya,                 Mongholiya, Resey, Japoniya, Egiypet, Ózbekstan, Armeniya, AQSh  pen Batys Europa memleketterine ghylymiy-izdestiru ekspedisiyalary úiymdastyrylyp, sonyng arqasynda eldegi ghylymy ortagha búryn beymәlim bolyp kelgen 5 myngha juyq qoljazba men baspa basylymdary tabyldy jәne satyp alyndy.

         Alayda, osy kezende bastalghan júmystar odan әri qaray toqtap túrghandyghyn basa aita ketken jón. Mysaly, muzyka zertteushi mamandardyng pikirinshe, halqymyzdyng 1000 emes, jaryq kórmegen birneshe myndaghan kýileri bar. Olay bolsa, nege sol múralardy jinaqtap, «Qazaqtyng dәstýrli 1000 kýiinin» jalghasy retinde shygharmasqa?

         Kýy degenimiz - últtyng tili. Batys elderi әl-Farabiyding zamanynda-aq týriktin, onyng ishinde qypshaq júrtynyng muzykasynyng biyik ekenin tanyghan, moyyndap qoyghan. Endeshe, qazaqtyng әlemdik órkeniyetke qosqan birden-bir ýlesi – tól muzykasy deuge әbden qúqyghymyz bar.

         Olay bolsa, qanshama ghasyrdan atadan balagha jetip, tamyry ýzilmey kele jatqan tól múralarymyzdy nege tórimizge shygharmasqa?

         Kýi, terme, jyr janrlary Ýkimetting nazarynan  tys qalyp qoyghandyghyn, olardy zertteu, nasihattau mәselesi toqtap túrghandyghyn qalay týsinuge bolady?

         Ony aitpaghannyng ózinde, biz әli kýnge deyin Europanyng jazba notalyq muzykasyn klassikalyq degen qatang qaghidadan shygha almay, europasentristik kózqarastyng jeteginde ketip baramyz. Qazaqtyng tól muzykasy atauynyng klassikalyq dep ataluy elding mәdeny sayasaty ýshin kerek dep esepteymin.

         Sondyqtan, qazaqtyng tól muzykalyq múrasyna baylanysty tuyndap otyrghan ózekti problemalardy sheshu maqsatynda respublikalyq dәrejedegi dәstýrli ónerdi zertteytin ortalyq ashu qajet degen úsynys engizemin.

         Mysaly, Ázirbayjanda osy halyqtyng tól muzykalyq múrasy bolyp tabylatyn mugamgha (ngNESKO tizimine engizilgen) óz Ýkimeti 2008 jyly «Halyqaralyq mugam ortalyghyn» ashyp berdi. Búl ortalyqta konserttik zal, dybys jazu studiyasy, kóne muzykalyq aspaptar jinaqtalyp, mugamdy oryndaushylardyng busttteri ornatylghan. Jyl sayyn múnda Halyqaralyq «mugam әlemi» festivali ótkizilip túrady. Sol siyaqty kórshiles Reseyde mәdeniyet pen ónerdi zertteytin birneshe institut júmys jasaydy. Onyng ishinde Orys folikloryn zertteuge baghyttalghan respublikalyq ortalyqtyng orny bólek. Múnday últtyq múralaryn zertteytin ortalyqtardy kez kelgen elderden tabugha bolady. Qazaqstanda osynday respublikalyq ortalyqty atalghan elderding tәjiriybesine sýiene otyryp ashu – júmystyng tiyimdiligin arttyra týseri sózsiz.

         Sonymen qatar, qazirgi uaqytta qazaqtyng bay qolóner kәsibin damytugha da qoldau qajet-aq. Elimizdegi birde-bir qolóner sheberleri memleketten kómek alyp otyrghan joq. Kóne múralarymyzdy jalghastyrushylar sausaqpen sanarlyq qana qaldy. Olargha memleket tarapynan qoldau kórsetip, qolónerdi damytu ýshin arnayy memlekettik baghdarlama qabyldau qajet siyaqty.

         Mysaly, Ózbekstanda jaqyn jyldary materialdyq emes mәdeny múrany qorghau jónindegi Memlekettik baghdarlama qabyldaudyng nәtiyjesinde Namanganda kóne keramika jasau mektebi, Samarqanda qaghaz jasau mektebi qalpyna keltirilgen, Ándijanda Babyr dәuirine jatatyn muzykalyq aspaptardy jasau júmystary qolgha alynghan.

         Sol siyaqty Iran, Týrikmenstan kilem jasau dәstýrin qanday joghary dәrejege qoyghandyghyn әlem biledi. Qytayda jibek toqu dәstýri osy kýnge deyin ýzilmey kele jatyr.

         Jogharyda atalghandargha oray, qazaq últtyq mәdeniyetining biregey bóligi bolyp tabylatyn, joghalyp bara jatqan qolóner búiymdary ortalyghyn da ashudyng uaqyty keldi dep esepteymin. Múnday ortalyqqa elimizding týkpir-týkpirinen kónening kózindey bolghan biregey qazaqy kilemder, alasha, tekemet jәne ózge de halqymyzdyng ghajayyp qolóner búiymdaryn toqyp, jasap jәne jinap, saqtau qajet. Osy kýnge jetken  siyrek kezdesetin qolóner búiymdary әri qaray jalghastyrushy bolmasa, joghalyp, tausylyp, olardan da aiyrylyp qaluymyz mýmkin. Sonymen qatar, atalghan ortalyqta últtyq qolóner búiymdaryn jasaudy ýirenem deushiler ýirenip, óz ónimderin naryqqa shygharugha, qazaq halqynyng mәdeniy-túrmystyq ereksheligin kórsetetin últtyq búiymdar kórmesin úiymdastyru júmystaryn jýrgizuge bolar edi.

         Eger biz Mәngilik el bolu jolynda әlemning damyghan myqty 30 elderining qataryna qosylamyz desek jәne Qazaqstannyng mәdeny sayasaty Tújyrymdamasyn óz dengeyinde jýzege asyrghymyz kelse, onda jogharyda atalghan eki mәdeny jobany memleket esebinen qoldap, damytu qajet dep esepteymin.