«Qyzyqpay ataqqa da, mansapqa  da,

        Ótsem dedim ómirden әn sap qana»-, dep tógilte jyrlaghan aqyn Áben Danabekúly Dәurenbekov aghamyz «qanymyzgha qaghazsyz singen» bekzat óner poeziyanyng qasiyetine qylau týsirmey, kerisinshe ony barynsha qazaqy qalyppen kestelep, jýregining tereng týbinde túnytyp, tau búlaghynday móldir qalpy oqyrmanyna qayta úsynyp, jyr sýier júrtshylyqtyng meyirin meylinshe qandyra bilgen qarymdy qalamger.

Asqaraly qazaq әdebiyetin alyp tenizge balasaq, sol tenizge qúyatyn bastauyn túnyq qaynarlardan alatyn Jetisu óniri әdebiyetinde qazaqtyng kórnekti qalamgeri, sóz zergeri  Júmatay  Jaqypbaev   aibynyn asyrghan  asyl ýrdisti Áben Dәurenbekov ózine tәn qazaqy ólshem, kórkem keste, shymyr shumaq, útqyr oi, payymdy pәlsapa, últtyq úghymmen astastyrsa, Áben әlemin ózine shygharmashylyqta  ýlgi tútqan inileri: Jamau Búqarbaev, Ordash Kendirbaev, Ahmet Kendirbekúly, Ámire Árin, Quat Qayranbaev, Jomart IYgimandar salghan sara sol joldy keyingi tolqyn Qalmahanbet Múhametqali, Júmatay Ospanúly,  Saghynysh Namazshamova, Gýlbaqyt Qasenova,  Jangeldi Nemerebaylar  ózindik ýnimen uaqyt legine jalghap keledi.

         «Áben Dәurenbekov» degende jyr sýier júrtshylyqtyng esine әdemi ghana jymiyp, jyly úshyrap túratyn bipaz jan kóz aldyna elesteytin bolar. Áben esimi býginde ólenning bólshektenbes bir parasyna ainalyp ýlgerdi.  Sonyna   ólmeytúghyn múra qaldyrghan aqyn qanday ghúmyr keshti?  Nendey is tyndyrdy?  Búl súraq bәrimizding de kókeyimizdi mazalary anyq.

         Fәniyden baqigha ozghanyna kóp uaqyt bola qoymasa da onyng túlghasy uaqyt aghymymen birge  catylay jayghasqan tau órkeshteri sekildi birtindep biyiktep bara jatqany shyndyq. Al endi osy  kórkem kesteli aqynnyng ómirbayanyna bir sәt ýnilip kórsek...

         Ol 1939 jyly 17 qazanda QHR Shyghys Týrkistan  ólkesi, Jarsu eldi mekeninde dýniyege kelgen.  1967 jyly Abay atyndaghy qazaq pedagogikalyq institutyn qazaq tili men әdebiyeti mamandyghy boyynsha tәmamdaghan. Enbek jolyn múghalimdikten  bastaghan ol aragha az uaqyt salyp,  tilshilik qyzmetke auysady. 1970 jyldan  bastap Taldyqorghan oblystyq «Oktyabri tuy», «Jerúiyq» gazetterinde bólim mengerushisi,  Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng «Aqqús» qauymdastyghynyng tóraghasy qyzmetterin atqardy.     Áben Dәurenbekov ýrkinshilik jyldary shekara asyp, keyinnen tughan jerine qaytyp oralghan qarapayym otbasynyng ýshinshi úly eken. Ákesi Danabek elding jiyn, saylaularyn úiymdastyryp, ýnemi attyng ýstinde jýrgen adam bolypty. Kishkene kezinen jazu-syzugha beyim bolyp, zerek ósken Áben-Ábubәkirden әkesi kóp ýmit kýtse kerek. Aldymen auyl mektebinde, sonynan Sýidindegi orta mektepti óte jaqsy tәmamdaghan ol aqyry Qúljadaghy múghalimder dayarlaytyn uchiliyshede oqyp, ústaz mamandyghyn mengerip shyghady.

-  Qayjan, men Qayypjamaldy solay ataytynmyn, naghyz aqynnyng jary deytin jan edi ghoy. Sәken, Seken Imanasov siyaqty aqyn-jazushylardyng janynda ósken ol tabighatynan ken, qonaqjay, keshirimdi bolatyn. Mening әlgi: «Ishindegi eng sauy menmin!» deytin әngimem bar emes pe edi. Qatty keyigende: «Taghy da eng sauy bolyp kelip jýr me»,- deytin de qoyatyn. Bir kýni «Oktyabri tuynyn» barlyq jigitteri әldebir quanyshty bizding ýiding janyndaghy baqqa kelip judyq. Ýide Qayjan: «Bir aghayyndardy qonaqqa shaqyramyz»,- dep dayyndalyp jatqan. Araq ta, tamaq ta bar ekenin bilemin. Áben qyzghannan keyin jigitterding birin qaldyrmay ýige shaqyrmaymyn ba. Alakeuim uaqytta Tәken, Beybitjan, Seyitqali, Jayyrbek, Amangeldiler sau etip ýige kirip kelgende, jengeng mynalar Ábenning jamanatyn estirtuge kelgen eken dep qatty sasypty. Sóitse, jigitterding eng sonyn ala tәltirek basyp men kirip kele jatpaymyn ba. Qayjan quanghanynan qonaqqa dep әzirlegen barlyq dәmin dastarhangha jayyp jiberip, kelgenderdi tórge shaqyrghanda kól-kósir dastarhandy kórip endi búlar tanghalypty. Jalpy, Qayjan óte kópshil, kónildi jan bolatyn. Onymen birge mening yrys-baqytym da ketkendey», -deydi Áben aqyn  jary Qayypjamal turaly Quat Qayranbaevtyng «Ardaq aqyn» atty súhbatynda.

         Aqynnyng Sveta, Gýlzada,  Ásiya, Jazerke, Aydyn atty úl-qazdary bar. Býginde barlyghy da ýili-barandy. Jarynan  jas kezinde airylghan aqyn osy balalarynyng qanatynyng qatangyna erekshe enbek sinirdi. Áke ornyna әke, sheshe ornyna sheshe bola bildi. Mine, osynday taghdyrdyn  tartuyna moyymaghan aqyn, Almaty syndy ýlken әdeby ortadan jyraqta jýrip-aq, qazaq sózining boyyna qonghan kiyesin ardaqtay bilgen sóz sheberin әdeby qauym da erte tanyp,  talant-talayynyng ashyluyna barynsha jaghday jasaghany anyq. Sondyqtan da,   onyng « Móldir tamshy», «Sayahat», «Balkonnan úshqan kógershin», «Mamyr aiy» «Tamshybúlaq» , «Beljaylau», «Qús tilinen tamghan jyr»  atty  jyr jinaqtary birinen  song biri aragha kóp uaqyt salmay jaryq kórip jatty.

     Ardaq aqynnyng әnge ainalghan, «Beljaylau sazy», «Shopan atagha hat», «Toyyng toygha úlascyn» ólenderi elimizdin  ýlken sahnalarynan bastap,  әr qiyrdaghy qazaqy  toy-tomalaqtardyn  týndigin jelpildetip, quanysh kórigin qyzdyrghan ýstine qyzdyra  týsui,  az jazsa da saz jazghan talghampaz aqynnyn  júrt kónilindegi  quanysh pernelerin  dóp basyp,  halqynyn  sezim seterine  ainalghanyn aighaqtamay ma?!

    Áben agha turaly әngime bola qalsa, ony júrt ólenning ólshemi retinde ghana qarap,  sóz zergerin   óneshti, ózekti  jangha tәn  pendelik, túrmystyq  hal-ahualdan tys perishte keyipte qarastyratyny bar.  IYә, shyndyghynda  da onyng pendelikten biyik túrghan bolmysy aqyn túlghasyn kózi tirisinde-aq  anyzgha ainaldyryp, әr týrli әngimelerge jeleu bolghany ras-ty.

        Taghdyrdyng talayyna jazghan san aluan  qyl kópirden jyr kemesin jargha jyqpay   ótkizgen aqyn shygharmalarynda  kýireuik, taghdyryna, ainalasyna, biylikke, jaratqangha degen ókpe, nazdy bildiretin ólenderding bolmauy da onyng taghy bir azamattyq qyryn asha týskendey. Pendelikten biyik túra bilgen aqyn halyqtyng qúrmetine bólengen tól perzenti retinde sol elge qatysty әrbir iste ózindik azamattyq ústanymdaryn bildirip, últ pen úrpaq qamy ýshin  ot pen sudan tayynbaytynyn talay dәleldegenin tústastarynan, sol oqighalargha kuә bolghandardan talay estip, bildik. Biraq әr isin mindet qylmaytyn aqyn onysyn eshkimge búldamaghan. 

        Jarnamagha elitpeytin, qyzmetin búldamaytyn qalamgerding tәuelsizdigimizdin  dýmpui bilinip, kenes odaghynyn  temir perdesi syryla bastaghan tústa  búghaudaghy  últ ruhyn oyatugha orasan enbek sinirgenin  esten shygharmaghanymyz abzal.  Ol ózi ghúmyr keshken Taldyqorghan qalasyndaghy túnghysh qazaq mektebin ashugha jan ayamay kirisip, «Qazaq mektebine bala jinalmaydy», degen syltaumen  bilim oshaghyn ashugha tosqauyl qoymaq bolghan әkimshilik jýiening jýikesin jýn týtkendey ete jýrip, әr qazaqtyng esigin erinbey qaghyp, bala jinap, bala jinap qana qoymay kóptegen otbasynyng últtyq ruhyn tiriltip, enseli qazaq orta mektebinin  shanyraghyn tik kótergenin beybit kýndegi eren erlik, asqaq azamattyq dep baghalamasqa  bola  ma?

         Sonday-aq, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng janynan qúrylghan qazaqtyng kórnekti  qalamgeri  Oralhan Bókey jetekshilik etken  «Aqqústyn» yaghni, auyldaghy qazaq qalamgerlerining úiym seriktestigining Taldyqorghan ónirindegi bólimshesin basqarghan tústa  qazaq mәdeniyetinin, әdebiyetining damuyna ólsheusiz ýles qosqanyn qalam ústaghan qauym jaqsy biledi.  Oghan sol kezdegi  auqymdy týrde ótkizilgen týrli mәdeniy-ruhany sharalar legi men osy seriktestiktin  atynan shyghyp túrghan «Shabyt» jurnaly dәlel.    

           Aqynnyng býkil minezi, ishki ruhtyq quaty, qayraty, jigeri, ústanymy, dýniyetanymy óleninde bolady emes pe?- dep  syrlasugha den qoydym.

         Adam bir sәt te oisyz ómir sýre almaydy. «Qaryn toydyru»  turaly    qarabayyr oidan bastap, irili-úsaqty, maqsatty-maqsatsyz oilar qu janyndy kýnine qyryq ret quyrdaq qylyp, mazandy alady emes pe? Búdan keyin sóz ónerin serik etken adamdardyng oishyldyghy turaly aityp jatudyng ózi artyq. Sonymen qatar aqyn – sezimning ordasy. Oy men sezim qosylghanda, «minut sayyn my qabyghyn myng qajap» qalamgerge qansha azap tartqyzady eken, ólshep kórse ghoy, shirkin! Sonday bir azapty kýidi sózimizge arqau bolyp otyrghan daryn iyesi: 

                   Qashqan oidy qaumalap qúryqty sap,

                   Bir qoragha qamadym úryp, túsap.

                   Birikpegen bastary bәtshagharlar,

                   Bir-birimen, sonda da, qyryq  pyshaq, – dep beynelepti.

  Sokrat degen danyshpan aitypty degen sóz bar: «Pendening bәri filosof, mening olardan aiyrmashylyghym oilarymdy qaghazgha týsirip jaza alamyn». Shyndyghynda da, aqynnyng basqadan aiyrmashylyghy – adamdardyng ishki dilindegi tanym tetikterin tap basuynda bolar. Oghan bir ghana oidy ghajap ólenge ainaldyrghan sóz zergerining qúdireti dәlәl. «Basymda neshe týrli oy bar», dep әrkim aitady. Onysy este qalmaydy, әser de etpeydi. Al, sol óli sózge jan bitirip, asau oigha qúryqty sap, úryp, túsap túrghan shayyr qúdiretine qalay bas iymeysin. Osy bir shumaq ólende auylda ósken qazaq balasyna tanys qanshama sóz bar.     

         Aqyndardyng halyq arasynda  orasan zor bedelge ie boluy onyng shynayy shyndyqtyng sólin sorghalatqan qalpy, nayzaday týirep, aitatyn jerde aita alatyn qasiyeti bolsa, ekinshi jaghynan olardyng quanysh pen qayghyny, shattyq pen múndy, izgilik pen parasatty jyrlap, ayarlyq pen aramdyqtyn, jamandyq pen jaqsylyqtyng qayshylyqqa toly shayqasyn óz jýreginen ótkizip baryp, oqyrmanyna nәri men әrin, tanymy men talghamyn úsynatyndyghynda bolsa kerek. Áben Dәurenbekov jyrlarynyng deni izgilikti tu etip, etnopedagogikalyq, etnopoetikalyq quatty barynsha mol sinirgendiginen  bolar shayyr shygharmalaryna zeyin salsanyz, shym-shymdap terenine tartyla beresiz. Onyng osynday orasan quatpen jazylghan erekshe qalamgerlik arynyn tanytqan, keng tynysty  anyz-dastandary «Aqqu ana», «Anshynyng zary», «Kisi kiyik», «Maraldyng qozyqasy», «Aqqútan jәne ýirekting balapany» syndy kólemdi sujetti tolghaulary. Búl tolghamdy tuyndylardyng shymyrlyghy men kórkemdigi turaly tandy tangha úryp aitugha bolady. Al, bizding aitpaghymyz shyryndy shygharmalardyng últtyq sana men sezimdi arqau etken taghylymdy týiinderi,  oqyrmanyn  asqaq adamgershilikting shynyna jetelep otyratyn ghalamat quaty.  Al, múnday óshpes órnek salghan aqyn uaqyt ótken sayyn zeri aiqyndalyp, kórkemdigi kóz tartar jauharday jarqyray bermek.

         Balang kezde shayyr shygharmalaryn jatsynbay oqyp, janyma tez sinirip aluymnyng sebebi, onyng sózdik qorynyng meyilinshe qazaqylylyghynda, últtyq naqyshqa tolylyghynda eken ghoy. Myna bir óleni esinde jattamaymyn desende jattalyp qalady. Áben aqyn atauyn alty alashqa alaulatyp ala jónelgende osy qazaqy sóz qaynaryn meyilinshe móldektetip paydalanatyn qasiyeti ghoy.

       Múnday qazaqy túrmysqa qatysty beyneli sózderdi aqyn shygharmashylyghynan kóptep kezdestiruge bolady. Mysaly: «Kәri emen» turaly óleninde:

                   Ýndemegen qalpynda qarsy alady,

                   Jabaghyday  jalbyrap  әr   sabaghy.

                   Aq boranmen alysyp, aq dauylmen,

                   Kórinip túr qaljyrap, sharshaghany, –dep tógiltedi. Osy bir shumaq ólenning ón boyynan kәri emenning býkil tarihyn tanugha bolady emes pe? Kóz aldynyzgha kórinisi de kólbendep túra qalady. Ásirese, kәri emenning “jabyghyday jalbyraghan әr sabaghy” degen teneui óte sәtti tabylghan kórkemdik kestesi. Jabyghynyng ne ekenin jaqsy biletin jan, qanday sheberlik dep sýisinerine men kepil.

         Shalqar shabyt iyesining kez kelgen ólenin oqysanyz, qazaqy minezdin, últtyq bolmysymyzdyng boyauyna qanyghyp shygha kelesiz. Tanday qaghasyz. Sýisinip túryp qalamger zerdeligine zeyin qoyasyz. Dәlel kerek pe? «Ata qonys» degen ólenin algha tartayyq. Búl ózi sujetti ólen. Qysqasha mazmúny bylay: Tanqurayly, býldirgendi Taldyesik betkeyining bauyryn búrghylap,  bir top kenshi ken izdep jýr. Kezekti bir qoparylys kezinde qaydaghy bir qanghyghan tas osy jaylauda mal baghyp otyrghan Ormanbaydyng siyryn mert etedi. Kinәsin sezgen kenshi jigit keshirim súray keledi:

                   ... Bayqalmaydy renish aghada kóp,

                   Siyr jatqan entigip jaghagha kep.

                   Soyyp, etin taratty taudaghy elge:

                   «Ayaqty mal janymnan sadagha», dep.

                   Qyzyq-duman tabylsa, jeter tamaq,

                   Mal ashuy lezde keter tarap.

                   Keshirim súray kelgen kenshi jigit,

                   Bara jatty jarty qap et arqalap, – dep ayaqtalady.

     Osy bir ólenning ón-boyynda qazaqqa ghana tәn mәrttik, jomarttyq, asqaq adamgershilik, ýlken jýrekti jylylyq jatqan joq pa? Bayaghy kenestik kesimmen aitar bolsaq, oqymaghan, qaranghy, mal baghudy ghana biletin bizding Ormanbaylarymyzdyng ózi osynday kesek túlghalar ghoy. Onyng ornynda basqa bireu bolsynshy kenshi jigit on ese aiyppúl tólep, júmysynan sógis alyp, sotqa deyin baryp, sandalyp qaytar edi. Múnyng barlyghy sayyp kelgende aqyn tanymynyng tamyry terende jatqandyghyn, ózining shynayy bolmysty túlgha ekendigin, óz últyn, onyng әrbir salt–dәstýrin erekshe qadir tútatyndyghynyng belgisi emes pe?

Biraq osy sol kezge jat dýnie qazir biz ýshin qap týbindegi altyn sekildi. Aynalamyz ghalamdanyp, neshe týrli mәdeniyet miday aralasyp, kójedey bite qaynasyp jatqan tústa, Áben Dәurenbekov syndy últtyq boyauy qalyng qalamgerlerding taghylymdy tuyndylary ghana qazaqylyghymyzdy qaqpaqyldan qorghap qala alady. Endigi bizding mindet tolayym túlghasymen últshyl, biraq әldekimderdey jalt etpe ataq izdep úrandamaytyn, aqyryn jýrip, anyq basatyn enbegi dalagha ketpes shalqar shabyt, daraboz daryn iyelerining shyryndy shygharmalaryn keninen nasihattap, jas úrpaqty tәrbiyeleude basty qúral etip paydalanu.  

       Áspetti aqynnyng kez kelgen shygharmasynda eldik múrat pen últtyq mýdde jalauy jelbirep túrady. Óitkeni ol qashanda tughanda dýnie esigin ólenmen ashatyn jany jomart, yrysy júghysty, adaldyqty temirqazyq etken júrttyng ózine degen ystyq yqylasyna arqa sýiep, emin-erkin tildesip otyrghan.

                            Jýregi – jýzge jekjat, myngha bauyr,

                            Esimnen bir ketpeysing tughan auyl.

         Nemese:

                            Manghazym, maqtanyshym, maqúldarym,

                            Aghalar shetterinen aqyl-daryn.

                            Jýrmising aman-esen auyl-aymaq,

                            Et bauyr, etenedey jaqyndarym.

         Áben aqyn  poeziyasy — qazaqy quatty boyyna barynsha sinirgen kenistikting kesteli de desteli,  qúdiretti sóz nәrimen suarylghan shygharmalar jiyntyghy. Sodan da bolar bir qaraghanda jatyq, qarapayym kórinetin onyng ólenderi jan-jýregine shym-shymdap engen sayyn kórkemdik pen  teren  tanymnyn  túnbasyna bayqatpay tarta jóneledi. Sebebi aqyn jyrlary arqyly biz kirlenkirep qalghan kónilimizding búlaq kózin tazalap, aqiqat әleminde seruen qúramyz. Al qyzaryp, súrlanghan yntyq jandar aqyn jyrlary arqyly gýlzar sezimning tenizine boylap, móldir inkәrliktin  patshalyghynda dәuren keshedi. Seziminizding quatyn tekserip kórginiz kele me? Endeshe “Mәdinany” oqiyq:

                   Sausaghyndy sausaghym sipap edi, Mәdina,

                   Sausaqtaryng ne degen shipaly edi, Mәdina.

                   Kýlimdegen kózinnen kýn kóringen, Mәdina,

                   Kóre almaydy ol kýndi kim kóringen, Mәdina.

         Búl móldir peyilding órisimen shyrmalghan tәtti jyrdyng bir ýzigi ghana. Tamsanyp qaldynyz ba?   Áben aqyn jyrlary kil osynday tamsantulardan túrady. Sheberlik shetindigi degeniniz osy bolar. Osynshama qaymaqty qasiyet, minsiz móldirlik, kirshiksiz kónil, aqjarqyn arman, pәlsapashyl parasat, órnekti óre, zerli zeyin aqyn boyynda qalaysha toqaylasty eken? Múnshalyq asyl qazynany jinau ýshin qanshama  qajyr-qayrat teri tógildi eken? Asyldy jasyqtan aiyryp, torta qaynatqanday tozanynan tazalap, tal boyyna talghammen jinauda izdenimpaz jangha kimder kómekke keldi eken?

Sóitsek múnyng jauabyn shalymdy shayyr әldeqashan «Úlytaugha shyqtyng ba?» óleninde aityp qoyypty:

                   …Úlar etin jegem joq, Úlytaudy kórmedim,

                   Óleng boldy jasymnan, kestelegen, órgenim.

                   Qyzyl tilding shesheni, qara sózding kósemi,

                  Bolmaghanmen, әzirge namysymdy bermedim.

                   Aghayynnyng aldynda jasyrmaymyn minimdi:

                   Bola almadym, әriyne, júrttan asqan bilimdi.

                   Sýtpen singen sýiekke, qangha singen qaghazsyz,

                   Asylyndy ardaqtap, kesteledim  tilindi,

                   Joghaltpadym tilimdi.

                   Osy tilmen kelemin ózderindi ókshelep,

                   Jighanymdy beremin osy tilmen kestelep.

                   Oilanamyn kýnimen, tolghanamyn týnimen,

                   Júmyr basty pendening jýregine jetsem dep.

         Sýtpen sýiekke, qangha qaghazsyz singen babalar múrasynyng mirasqory Áben Dәurenbekovtin: «Júmyr basty pendening jýregine jetsem»,- degen armany  býginde sanalar tórinde saltanat qúryp, uaqyt leginde jónkilip barady.

           Aqyn múrasyn qadirleytin jyr sýier qauym  jeterlik.  Qazaqtyng belgili aqyny Áben Dәurenbekovpen jezde, baldyz bolyp әzili jarasyp jýretin, «sóz qadiri –óz  qadirim» dep biletin, jezdesine kezekti bir retki әzilde  sózden tosylyp, aiybyna «óti joq mal» tólep jýretin  Ahmet Kendirbekúly ózining baspadan shyghyp bara jatqan kitabynyng ornyna Áben Dәurenbekovtyng «Tandamaly  jinaghyn» ózi qúrastyryp, jәne bir baspagha taghy tapsyrys berip  estelik jinaghyn   shygharugha atsalysqandyghy Áben múrasynyng qadirin taghy bir asyrghanday. Oblys әkimining kenesshisi, belgili aqyn Ahmet Kendirbekúly aghamyzgha Jarkent júrtshylyghy jәne qalamgerler qauymy atynan ýlken alghysymyzdy bildiremiz.

          Al dýnie janaryndaghy aqyn kemesi asqaq poeziyanyng mәiegin betke alyp, jelkenin jelmen jelbiretip jýitkiydi. Ol sonda mәngi mekendep qalmaq.

Erghazy MANAPÚLY,

aqyn, «Ábdirashtyn   Jarasqany»

 atyndaghy syilyqtyng laureaty, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi.

Taldyqorghan qalasy.

Abai.kz