Tólegen Jýkeev Núrlan Erimbetov basqaratyn «Ayt-PARK»  klubynda qonaqta boldy. Bir kezdegi azuyn aigha bilegen, sózi mirding oghynday dep jýretin sayasatkerding pikirin estuge kelgender az bolmady.

Ekeuara әngime 1 saghat 46 minutqa sozyldy. Sayasatker naghyz óz kәsibining bilgir mamany bop shyqty. Kóp sóiledi, biraq eshtene aitqan joq. Pikiri de júmsaryp qalypty

Núrlan Erimbetov: Sizge súraqty tótesinen qoyghym kelip túr. Jýkeev myrza, nege joghalyp kettiniz?
Tólegen Jýkeev: Men ózimning sayasy missiyamdy atqardym. Mening iydeyam eki partiyany qosu boldy. Búl jobany jýzege asyru onaygha soqpady. Bir jyldan asa uaqytymdy sarp ettim. Biraq sayasattan ketken joqpyn. Kýsh-qayratym jetkenshe, ainalysa beremin. Al qazir janyma jaqyn júmyspen ainalysyp jýrmin.   

Tólegen Jýkeev Núrlan Erimbetov basqaratyn «Ayt-PARK»  klubynda qonaqta boldy. Bir kezdegi azuyn aigha bilegen, sózi mirding oghynday dep jýretin sayasatkerding pikirin estuge kelgender az bolmady.

Ekeuara әngime 1 saghat 46 minutqa sozyldy. Sayasatker naghyz óz kәsibining bilgir mamany bop shyqty. Kóp sóiledi, biraq eshtene aitqan joq. Pikiri de júmsaryp qalypty

Núrlan Erimbetov: Sizge súraqty tótesinen qoyghym kelip túr. Jýkeev myrza, nege joghalyp kettiniz?
Tólegen Jýkeev: Men ózimning sayasy missiyamdy atqardym. Mening iydeyam eki partiyany qosu boldy. Búl jobany jýzege asyru onaygha soqpady. Bir jyldan asa uaqytymdy sarp ettim. Biraq sayasattan ketken joqpyn. Kýsh-qayratym jetkenshe, ainalysa beremin. Al qazir janyma jaqyn júmyspen ainalysyp jýrmin.   

Núrlan Erimbetov: Men sizben kelispeymin. Jassyz, tәjiriybeniz de mol. Nege partiyanyng júmysyn dóngeletpeysiz? Siz oryndaghan missiya mýmkin, óz mejesine jetpegen shyghar?  
Tólegen Jýkeev: Joq. Men ózimning kózdegen maqsatyma qanday jolmen jetudi biletin adammyn.   
Núrlan Erimbetov: Oppozisiyalyq partiyanyng qadamy nyq dep aita alasyz ba? Erteng sizge: «Tóke, biz «ajyrasyp» jatyrmyz, ne isteymiz?» - dep jýrmey me?    
Tólegen Jýkeev: «Azattyqtardan» onday sóz shyghady dep oilamaymyn. Sebebi, múnday mәseleler aldyn ala qarastyrylghan. Taraptardyng talaptary da kónilden shyqqan.    

Núrlan Erimbetov: Jaqynda bir top Mәjilis deputattary Elbasy mәrtebesin zandastyrudy úsyndy. Búl úpay jinaudyng bir týri me, әlde qoldan jasalghan joba ma? Siz búghan qalay qaraysyz? 
Tólegen Jýkeev: Mýmkin, búl býgingi qazaqstandyqtar ýshin manyzdy mәsele shyghar. Bireuler ýshin búl taqyryp qyzyqty boluy da mýmkin.    
Núrlan Erimbetov: Ony Preziydent qabylday ma?
Tólegen Jýkeev: ...Bir bedeldi basylym «qazaq últy - imperiyalyq últ» dep jazypty. Búl - óte qauipti sóz. Biz últtyq memleket qúru jaghdayynda emespiz qazir. Men múny songhy jyldary kóp aityp jýrmiz. Imperiyalyq memleket bayaghyda kelmeske ketken. Imperiyalyq memleket qúru iydeyasyn úsynyp jýrgender - últ aldynda jauapkershilikten júrday adamdar. Taghy qaytalaymyn, múnday iydeya bizding damuymyzgha, kórshilermen bolatyn qarym-qatynasymyzgha qayau týsiredi. Búl bizge jaraspaydy.        

Núrlan Erimbetov: Meninshe, sheginu shaldardyng әdeti. Al tek algha jýru jastargha tәn minez. Bizding jigitter shaldar sekildi kóshege shyqpay qoydy. Nege sonyna deyin kýrespedi?
Tólegen Jýkeev: Kóshege shyqpaudy bir ghana Janbolat Mamaydyng ózi sheshpegen shyghar. Studentter de bar ghoy. Áriyne, búl kópshilikting narazylyghyn tudyrdy. Joq degende kóshege 40-50 adam shyghyp, nege qarsylyq aksiyasyn úiymdastyrmaghanyn týsindiru kerek edi. Qazir biz shu shygharatyn jaghdayda emespiz. Biylik sizding әreketinizge tyiym salghangha deyin ózinizding júmysynyzdy istey beriniz. Kim sizge kedergi keltirude?    

Núrlan Erimbetov: Doktrinanyng songhy núsqasy kimning paydasyna qabyldandy?
Tólegen Jýkeev: Doktrinanyng alghashqy núsqasynyng әlsiz ekenin uaqyt dәleldep berdi. Al songhysy jan-jaqty qamtylghan qújat boldy. Jaman boldy dep aita almaymyn. Sebebi, onyng basy-qasynda bolghan jigitter óte sauatty.    
Núrlan Erimbetov: Osy qújatty talqylau kimge kerek boldy? Dóngelek ýstel úiymdastyru, qonaq ýy jaldau, múnyng bәri shyghyn ghoy. Halyq doktrinagha deyin ómir sýrip keldi. Odan keyin de ómir sýre beredi. Bireuge ózge últ ókilimen sóilesu kerek bolsa, onyn: «Toqtap túr, doktrinany qarap alayyn, ne jazylypty, qalay qarym-qatynas ornatu kerek?» - deytinine kýmәnim bar. 
Tólegen Jýkeev: Joq. Men sizben kelispeymin. Ziyaly qauym osy qújat arqyly ózining talabyn biylikke oryndatqyzdy.        

Núrlan Erimbetov: Qys - bos uaqyttyng mezgili. Ne isterin bilmey otyrghan halyqtyng nazaryn audartu ýshin talqylanugha әdeyi úsynylghan qújat emes pe búl?  
Tólegen Jýkeev: Osy otyrghan jurnalisterding júmysyn alayyq. Jazady, aitady. Biraq onsyz da halyq bәrin biledi. Ol halyqqa qyzyq emes. Bәri bir nәrseni aitady. Qay gazet qaytip jazatynyn da biledi. Biraq -mәsele onda emes. Búl - shygharmashylyq júmys. Bireu búl kәsippen nan tauyp jatyr, bireu jazushy bolyp jatyr. Nobeli syilyghynyng iyegerleri júmysyn jurnalistikadan bastaghan. Búl jaman ba? Sol sekildi, bireu doktrina turaly azamattyq kózqarasyn bildirip jatsa, kim múny jamandyqqa balaydy?       
Núrlan Erimbetov: Siz biylikte biraz qyzmet etken adamsyz. Qazir de olarmen aralasyp túratyn shygharsyz. Biz bilmeytin býgingi biyliktegi adamdar turaly ne aitasyz?
Tólegen Jýkeev: Olardyng kózqarasy aiqyn. Mening de kózqarasym aiqyn. Bir-eki jigitter bar. Halyqqa paydam tiysin deytin. Biraq olar eshtene istey almaydy. Azamattyq kózqarasyn da bildire almaydy. Ózderi de múny moyyndaydy. Búrynghy әriptesterime: «Ey, sender ne istep otyrsyndar, eng bolmasa ózderine esep bersendershi», - deymin. Olardyng jauaby dayyn: bizding qolymyzdan ne keler deysin.

Jurnalist saualy: Jaqynda qazaq últshyldarynyng qúryltayy ótti. Biraq basqosuda biz «Azat» partiyasynyng ókilin kórmedik. Nege?
Tólegen Jýkeev: Búl qúryltaydy úiymdastyrghandardyng kemshiliginen. Múhannyng (Múhtar Shahanov - red.) atýsti әreketinen. Múhtar Shahanov -   sezimning adamy. Aqyndar osynday qyzba keledi. Ol shalt minezdi. Biraq sayasy túlgha emes. Bizge múnday adamdar da kerek shyghar. Biraq әr nәrsege shynayy kózqaraspen qarau kerek qoy.
Jurnalist saualy: Býgingi qazaq qanday joldy tandauy kerek?
Tólegen Jýkeev: Qytay órkeniyeti mýldem basqa әlem. Týrikterden ýlgi aluymyz kerek. Týrikter Batyspen baylanysyn arttyryp, jaqsy tandau jasady. Qazir Europamen iyq tiresip ketti. Sebebi, úzaqty kózdedi, qadamyn nyq basty. Reseyding qatyp qalghan sayasaty bar. Europagha moyyn búrghysy kelmeydi. Biraq búl bizge sabaq emes. Oreke, keshir, bizding tandaghan óz jolymyz bar. Mýddemiz bar. Bolashaghymyz basqa. Qazaqstan Kaspiy arqyly Europagha jol tartuy tiyis. Batys basymyzdy sipay qoymas. Biraq búl ótpeli kedergi. Mening oiymsha, bolashaq - Batysta.     

«Jas qazaqtyn» saualy

Jas qazaq: Demokratiya úshpaghyna shyqqan elderde biylikten dәmesi barlar aldymen oppozisiyagha barady. Odan song biylik... Al bizde aldymen biylik, odan «jerise» ghana barar jeri - oppozisiya. Osy erekshelik bizding sayasy jýiemizge ghana tәn patologiya ma, әlde basqa da bir sebepteri bar ma? 
Tólegen Jýkeev: Búl - qate pikir. Ómir bolghan son, biz kýtpegen әrtýrli jaghdaydar bolady. Mysaly, men jas kezimde birlesken kәsiporyndardyng bas injeneri, sosyn diyrektor boldym. Biraz dәrejege jetkennen keyin oppozisiyagha keldim. Kerisinshe, keybireuler ózining sayasy ómirin oppozisiyadan bastaydy. Sosyn biylikke keledi. Búl - ómirding zandylyghy.       
Jas qazaq: Biylikting ózgermeytinin syn sadaghyna jii alatyn oppozisiyalyq partiya basshylary óz oryndaryn nege jas jigitterge bosatyp bermeydi?
Tólegen Jýkeev: Ony ózderinen súraghanynyz dúrys bolady. Olar ýshin jauap bermey-aq qoyayyn. Men ózimdi mysalgha keltirgim kelmeydi (kýledi). Mening oiymsha, olar ózderin manyzdy adammyn dep sezinetin shyghar. Biraq bәri halyqqa belgili ghoy. Bastaryn kishireytkisi kelmeytin adamdardyng jaman әdeti ghoy búl.

Aghabek QONARBAYÚLY

«Jas qazaq» , 14.05.2010