Foto: vk.com

Qazir әlemdik memleketter arasyndaghy qarym-qatynasta bolsyn, adamdardyng arasynda bolsyn әjeptәuir keleli mәselege ainalghan taqyryp – din. Sonyng ishinde Islam dini de jii atalatyn taqyrypqa ainaldy. Osy din salasyndaghy jandanu tәuelsizdigin ala salysymen Qazaqstangha da jetti. Tipti qazir qoghamynyng jii talqylaytyn taqyrybyna ainaldy. Alghashqy jyldarda tәrbiye, ruhaniyat, imandylyq negizi sanalghan din, keyingi jyldardy kónilde kýdik úyalatyp, kýmәndana qaraytyn, kóp adamdar aulaq jýrudi dúrys sanaytyn qorqynyshty qaranghylyq siyaqty tanyla bastady. Búl әli de bolsa dinning mazmúnyn týsinuge asyqpaytyn, ózderin eshbir qaghidagha tәueldi sanamaytyn adamdardyng ústanymdary. Degenmen, osy kýdikti tudyrghan, sol adamdardaghy kóptegen shýbәli kózqarastardyng shyghuyna negiz bolghan osy din tónireginde jýrgen ne ony betqalqa etkenderding ózderi. Árkimning din turaly aitary bar bolyp shyqty. Sonda qara halyq jalpy dinning mazmúnyn, joghary qúndylyqtaryn taldap jatyr deysiz be?! Joq, dinning keybir talaptary nemese qazaqtyng dәstýrine say ne say emestigi mәselesin talasyp jýr. Búl talasty kim bastady?!

Búghan birinshiden, әrtýrli solaqay sayasattyng kesirinen halyqtyng belgili bir dengeyde diny qúndylyqtardan alystap, din mәselesinde aq-pen qarany ajyrata almas halge jetui bolsa, ekinshisi biz elestetken, ýlkender dәriptegen, qysqasy biz oilaghan formasynan basqasha ústanymdardyng din atynan jaryqqa shyghuy boldy. Osy ótpeli zamanda, diny qúndylyqtar alys, jaqyn shet elderdegi músylmandar tarapynan qatty qoldaumen tarala bastaghandyqtan, mәni de formasy da sol elderdegidey bolyp keldi. Keybiri tipti demek biz búryn islamdy bilmeppiz, dúrys týsinbeppiz dep jar salsa, biri joq biz de músylman bolghamyz biraq, bizdegi músylmandyq búl emes bolatyn dep qarsy shyqty.

Sondaghy dau tudyrghan kóptegen mәselelerding biri qyzdardyng kiyimi, sonyng ishindegi oramaly boldy. Biz, halyq retinde qyz balany qúrmettep, berekening basy sanap, jat júrttyq dep qúrmet tútatyn halyqpyz. Al qyzdargha tauar retinde qaraghan, saudalaghan, adam ba adam emes pe dep talasqan halyqtar da bolghan. Oghan qaraghanda tipti islamnan da búryn, bizde qyz balanyn, ananyng orny aiqyndalghan bolatyn. Sondyqtan qazaq halqynda er men әieldi oqshaulau, kelgen qonaqqa әielin kórsetpeu, as-sudy erkek әkelip beru degen týsinik bolmaghan, tipti qajet bolghan kezde qyz-kelinshekter de er adamdardyng júmysyn istep, atqa minip túrmysqa aralasqan. Al keybir músylman halyqtar, olardyng bet-auzyn býrkep, qoghamdaghy qyzmetten alastatyp, tek ýy túrmysymen shektegen. Arabtar, olarmen ghasyrlar boyy birge ómir sýrgen týrikter osy dәstýrdi qabyldaghan. Búghan qarap osy elderde qylmys, zinaqorlyq, nәpsiqúmarlyq joq desek qatelesken bolamyz. Tek olarda bәri jasyryn. Arab elderinde tipti jezókshelerding ózi býrkenip jýredi. Endi qazirgi kezde qazaq qyzyn qalay qabyldaymyz?

Áriyne búl jerde synarjaq pikir aitudan aulaqpyz. Jalanashtyqtyng da zardabyn az shegip jatqanymyz joq. Alayda, olardy túmshalap qoyyp ta erkekterding nәpsinen arashalap alamyz deuge bolmaydy. Osy býrkengen qyzdargha janashyr, dindar siyaqty bolyp qanshamasyn balasymen zar jylatyp jatqandar kimder?! Sonda dinning qalaghany osy ma?! Demek, tek býrkenu ne syrttay dindar bolyp kórinu adamdy adamgershil ete almaydy. Sonda payghambardyng «Alla senderding týrlerine, kiyimderine qaramaydy, ol senderding jýrekterine jәne amaldaryna qaraydy» degen naqyly eske týsedi.

Jalpy elimizde senim, kiyim erkindigi bar. Oghan Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 14-babynyng 2-tarmaghyna  sәikes,  adamdy tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese kez kelgen ózge jaghdayattary boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaytyndyghy jónindegi zang dәlel.

Foto: newskaz.ru

Endi, osy elimizdegi ýlken talasqa ainalghan «hijap» mәselesin qalay sheshemiz degen súraq tuady. Tipti men búl qajetinen artyq talqylaugha týsti dep oilaymyn. Qayda barsang da aldynnan birinshi orynda osy súraq qoyylady. Maghynasy eki týrli. Biri, búryn hijap kiygen nemese әli kiyip jýrgen qyzdar tarapynan (qoldau súray) qoyylatyn súraqtar. Yaghni, dinde hijap degen (oramal) bar dep aitynyzshy. Myna oqu oryndarynyng basshylary ol mәseleni týsinbeydi degen maghynada. Ekinshisi, oqu orny basshylary tarapynan qoyylady. Hijap kiyip jýrgen qyzdardyng sheshuine, ne kiige yntaly qyzdardyng aldyn alugha yqpal jasaugha baghyttalghan. Osy jerde búl mәselege bir jaqty jauap bersen, ne dinnen bezgen bolasyn, ne dәstýrden, biylikten bezgen bolasyn.

Birinshiden, kóbinese jalpy kez-kelgen dinning ózindik kiyim sharttary, bar. Sonyng ishinde dinimiz islamda da belgili bir dengeyde adamnyng kiyimine kónil bólinedi. Búl әuret jerlerding jabyluy. Ol әr halyqtyng saltymen, dýniyetanymymen ózgerui de mýmkin. Biraq dinning sharttaryna say kelgen jaghdayda esh kedergi joq. Sondyqtan hijap mәselesi (formasy) alghashqy kezde shet eldegi músylmandardan ýlgi alynghandyqtan ol halyq arasynda qabyldana qoymady deuge bolady.

Ekinshiden, islamnyng kelu kezeninen mysal beremiz. Din kele salyp kiyim mәselesin kótergen joq. Aldymen iman mәselesi uaghyzdaldy. Bizding elimizde de әli iman sharttary tolyq oryndalyp jatqan joq. Sondyqtan aldymen iman mәselesin tolyqtyru kerek.

Ýshinshiden, mektep ne oqu oryndarynda qanday da diny erekshelikterge rúqsat berilmegendikten sol oqu ornynyng ishki shartyna baylanysty kiyinu mindet. Sondyqtan kiyinu mindeti men bilim alu paryzy qatar kelgen kezde qay paryzdy tandaymyz? degen mәsele arqyly basshygha baghynu túrghysynan bekitilgen kiyimdi kiidi úsynamyz. Sonyng ishinde qap-qara kiyinu de bizding dýniyetanym men saltqa jat. Búl bizding adamdardy qorqytyp jatyr. Al dinning missiyasy sýiinshileu, jenildetu.

Jalpy múnday tújyrym jasauymyzdyng sebebi ne? Qazaq qyzyn orap, ýiden shygharmay otyrghyzyp qoysaq el týzele me? Mýmkin bala tәrbiyesinde belgili jetistikterge jetemiz. Biraq ol ýshin ýide otyrghan ananyng sauatty boluy shart. Óitkeni sauatsyzdyq, halyqty odan beter adastyrady. Qazirgi arab әlemindegi qayshylyqtardyng eng basty sebepterining biri, halyqtyng sauatsyzdyghy, artta qalghandyghy deuge bolady.

Sondyqtan kim qalay dese de nikap, ne qara jamylu, әiel zatyn oqshaulau tek keybir halyqtardyng dәstýrine negizdelgen. Oghan ol jerdegi klimattyq erekshelik, búrynnan jalghasyp kele jatqan dәstýr sebep bolghan. Mysaly, kóptegen sýnnetterding biri sәlde taghu. Osy halyq nege sәlde mәselesin daugha ainaldyrmaydy. Álgi dindarsymaqtar nege jappay sәlde taqpaydy?! Demek, sәldeni hindular da, islamnan búrynghy araptar da kiygenin olar jaqsy biledi. Soghan qaraghanda әrbir halyqtyng dinning jalpylama talaptarynan shyqpay kiyinuge mýmkindigi bar.

Kenshilik Tyshqan, dintanushy ghalym

L.N. Gumiylev atyndaghy

 Euraziya últtyq uniyversiytetining dosenti

Abai.kz