15 qazan kýni  Mәjiliste Palata Spiykeri Qabibolla Jaqypovtyng tóraghalyghymen ótken jalpy otyrysta deputat Jambyl Ahmetbekov Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Mәsimovke deputattyq saual joldady.

Osy deputattyq saualdy joldaugha mening atyma kelip týsken újymdyq aryz sebep bolyp otyr. Újymdyq aryzdy joldaushylar – Aqmola oblysy, Selinograd audanyna qarasty Qoyandy jәne Iliinka eldi mekenderinde túratyn 500-den astam otbasy.

Negizgi kónil audaratyn mәsele múnda túratyndardyng kóbi Qytaydan, Mongholiyadan kelgen qazaqtar. Olardyng orys tilin bilmeui, zandy jete týsinbeui, qújattardy jetik mengermeui búl azamattardyng kóbin alayaqtar men óz qamyn kózdegen toghysharlarlardyng qúrbany bolyp, aldaugha týsuine әkelip otyr. Oralmandar әkimning rúqsatymen alghan jerlerine túrghyzghan ýlkendi-kishili ýileri men qora-jaylarynan airylyp, endi «Jer kodeksining sharttaryna qayshy keledi», «Memlekettik aktilering joq», t.b. týrli jeleulermen dalada qalmaqshy. Osy eki eldi mekende osylaysha aldanyp, qújatsyz ýy salghan 500-dey otbasy bar.

Bizge aryz joldaushy aghayyndardyng aitularyna qarasaq olardyng kóbining jeri zandy túrghyda alynghan, yaghny әkimning jer bólu turaly sheshimi, kelisimsharttary, toposyzbalary bar. Biraq kópshiligi jer telimining jeke menshikke rәsimdegen memlekettik aktilerin әli almaghan. Memleket tarapynan mýlikke raqymshylyq jasalyp, mýlik jariya etu nauqanynda osy aghayyndargha kómektesip, qújatsyz jerlerdi zandastyrugha bolar edi. Alayda olargha kómektesip jatqan eshkim joq. Olargha jerin, ýi-jayyn zandastyru ýshin qayda, kimge baru kerek, qanday qújattar jinaqtau qajet, ony týsindirip jatqan biylik ókilderi kórinbeydi. Kerisinshe, jergilikti әkimdik kenes súrap barghan til bilmeytin, kirill әrpin tanymaytyn qarapayym halyqty «qara tizimge» kirgizip, olardy endi otyrghan ýiinen, jerinen aiyrugha asyghyp túrady.

Búl aghayyndar qajetti qújattaryn rәsimdep ýlgirmese kýzding qara suyghy men qystyng qaharly ayazynda jýzdegen otbasy dalada qalghaly túr. Ýkimet tarapynan kónil audaryp, osy oralmandardyng jaghdayy sheshilmese onyng ýlken әleumettik zardaby bolady, bar tirnektep jighan dýniyesi men talshyqtap túrghyzghan baspana-úyalarynan airylghan óz atamekeninde qoldau tappaghan oralman qazaq búrynghy kelgen memleketine kóshuden basqa amaly bolmaydy. Ol jaqtaghy atajúrtqa baghyt alyp, kósh basyn búrghaly otyrghan sondaghy el rayynan qaytady. Býkil qazaqtyng bir tudyng astyna jinaluyna kedergi bolady, dýnie jýzindegi qazaqtardyng tarihy otanyna degen senimi joghalady. Ekinshiden, búl býkil qazaqty atamekenge qaytarudy maqsat etken Elbasynyng sayasatyn teriske shygharyp, elimizding halyqaralyq bedeline núsqan keledi. Ýshinshiden, osylaysha qoldan úiymdastyrylghan arandatushylyq halyqtyng biylikke degen narazylyghyn tughyzady, senimin joghaltady.

«Shanyraq», «Baqay» oqighalary sekildi әleumettik shiyelenis tughyzbas ýshin Sizding nazarynyzgha Qoyandy jәne Iliinka eldi mekenderindegi osy óte kýrdeli jaghdaydy jetkize otyryp, Qarjy ministrligi men Aqmola oblystyq әkimdigine arnayy top qúryp, mýlikti jariya etu nauqany ayasynda halyqqa týsinik júmystaryn jýrgizip, olardyng qújattaryn jinastyrugha, mýlikterin jariya etuge, ýi-jaylaryn zandastyrugha kómektesu turaly tapsyrma beruinizdi súraymyz.

Abai.kz