Zerendi qaraghaylary
Núr qúiyp erek janyma
Alysta qalghan ailary,
Shaqyrdy meni taghy da
Zerendi qaraghaylary.
Avtor.
Elbasynyng yqylym zamandardan bergi últ ruhynyng úlyq Qaghbasynday Úlytau tórindegi tolghanys-tebirenisi býkil qazaq qoghamyn dýr silkindirgendey boldy. Sonymen birge, әrbir qazaqtyng jýregin bir-bir Áuliyebúlaq syldyrymen oyatqanday. Árkimning ózining kindik qany tamghan kishi Úlytauyn eske týsirip, qasterlep qadirleuge, ayalaugha shaqyrghanday. Sәbeng jaryqtyq, Sәbit Múqanov «Botagóz» romanynyng ayaqtalar túsynda Kókshening keudesinde túryp qazaq dalasynyng úly taularyn jipke tizip shyghatyny bar ghoy: «Azat – ayaq astynda, Syrymbet – syryq silter jerde, Jylandy – janynda, Búqpa – bauyrynda, Ayyrtau – ayasynda, Imantau – iyghynda, Sandyqtau – saghasynda, Aqan – aghayyny, Zerendi – zamandasy, Shortan – shóberesi, Toryayghyr – tústasy, Kóksengir – kórshisi, Ereymen – erulesi, Bayan – bauyry, Qarqaraly – qúdasy, Aqtau – andasy, Ortau – odaqtasy, Úlytau – úiymdasy, Qaratau – qayyny, Alatau – aghasy, Altay – atasy» dep osy atalghan taulardyng birazyn kózimen, kóz jetpegenin aspanda sharyqtap úshqan súnqar qanatty sezimmen kórgenin aitady emes pe. Men de sonday kýy keshtim. Baytaq Úlytauymmen qosa barqyt Zerendimdi, kórkem Kókshetauymdy qausyryp qúshaghyma alghym keldi, perzenttik paryzdy mahabbatymdy alqagha salghym keldi.
Kókshe desem –
Týsedi eske kóktemim.
Kókshe desem –
Meyirlener kókte Kýn.
Bir keremet jalyn kernep keudemdi,
Sezinemin shapaghat núr ópkenin.
Óitkeni…
Jyrymda auylymnyng alauy bar,
Tughan jer –
Taghdyrymda tarauy bar.
Zergerding zerlep soqqan zerenindey,
Zerdemde Zerendining jalauy bar.
IYә, osylay deppiz. Aqtyq demdi alghansha osydan tanbaymyz. «Tughan jer degen iyenin, Bolghan-dy sonday kiyesi. Zerendim, seni sýiemin, Úlyndy sen de sýieshi!» dep әrqashan tәnirimizdey tabyna beruden jazbaymyz. Óitkeni, Otan degen qasterli de qasiyetti úghymdy әueli tughan auylymyzdan, tughan jerimizden, otbasy oshaghymyzdan, meshitti ghalam ýiimizden tanyghanbyz. Sol ýshin de Qaqpastasty dýniyedegi eng biyik tau dep sanaghanbyz, bauyryndaghy kishkentay Kókterekti bar әlemge balaghanbyz.
Al endi: «Qazaghymnyng kóp tarihy Kókshede, Qalanyp túr Oqjetpestey tekshege», desek, ol da ras. Oghan da eshkim dau aitpas. Sol tarihtyng kópten kóbi, qysy men jazy, kýzi men kóktemi Zerendining eli-jerimen, jasanghan barqyt belimen baylanysty bolyp keledi. Zamanynda alyptar tobynyng erkesi bolghan aituly aqyn Jaqan Syzdyqov: «Arghy atam batyr Qanay tu baylaghan, Bauyryn Zerendining en jaylaghan» dep jyrlauynyng da mәnzel-mәnisi sol qatparly tarihta jatyr. Býgingi baquatty da bostan zamanda Zerendining barqyt belin jaylaghan qalyng elding bir babasy Qanay by jonghar shapqynshylyghynan tiytyqtap, el basyna ekitalay kýn tughan talqyly shaqta tarih biyiginen tabylyp, kóregen kósemdikpen el bastaydy, sardar batyrlyqpen qol bastaydy, dilmәr sheshendikpen sóz bastaydy. Qara til men qayqy qylyshty qos-qatar qaruy etip, dalanyng dana jýrek sayypqyrany azattyq dabylyna ýn qosady. Sonyna atyghay-qarauyldyng qosynyn ertip, IYtishpes, Anyraqay, Búlantyda, qalmaqtay qyrghyn salyp búralqygha, qazaqtyng qasiyetin úran qyla, til bezep, nayza kezep, Bógenbay, Qabanbaylarmen qatar shabady.
Úlytau tórindegi tolghanysynda Elbasy aitqanday, qazaqtyng en dalasyndaghy kóp qasiyetti jerlerding keremet alqasynan Zerendi de kórikti inju-monshaqtay kóz tartady desek, qatelespespiz. Sebebi, Zerendining tarihy da qazaqtyng elinin, eldiginin, azattyq jolyndaghy qiyapatqa toly kýresining tarihymen bir qara qazanda qaynap, astasyp aralasyp jatyr. Jogharydaghy Qanay by qazaq memlekettigining asa kýrdeli kezeninde Tóle bi, Shaqshaqúly Jәnibek tarhandarmen aqyldas-qoldas bolyp, setinegen el irgesin bekituge, keteui ketinkiregen birlikti nyghaytugha, biylikti berik qolgha beruge zor ýles qosyp, osy orayda taghdyrly ról atqarghan talayly túlgha. Búghan aqiqatshyl aqyn Maghjannyn: «Tu basta Abylaydy han kótergen Qamqory Qarauyldyng sheshen Qanay» degen jyr joldary da kuәlik etip, aighaq bolghanday. Qasiyetti Úlytaudyng úlan tóbesining qasyndaghy jazyqqa eldi bastap әkelip ýiirushilerding de, Abylaydy ardaqtap han kótergen aq kiyizding bir búryshyn ústaushylardyng da biri emes, biregeyi osy Qanay. Jas bahadýrdi ertip aparyp әulie Tóle by men aibyndy Shaqshaq Jәnibekting batasyn alghyzatyn aqjoltay mәmileger de Qanay bolghangha úqsaydy. Sóitip, altyn taq, ata miras adastyrmay, Abylayday kemengerge búiyrady.
Kókshetauda qyryq segiz jyl handyq qúrghan, atyghay-qarauyl jasaulap alty qyzyn bergen halqymyzdyng azattyghynyng aldaspany Abylay hannyng ong tizesin basqan biyi, bylaysha aitqanda, bas uәziri Qanay by bolghanyn el auzyndaghy әngimeler rastay týsedi. Osy rette Úlytau tórindegi súhbatta Núrsúltan Ábishúly: «Qazaqtyng kóp dýniyeleri atadan balagha auyzeki týrde berilip kelgen» dep óte oryndy aitty. Qúlaghymyzgha bala kezimizden sinisti, babalary Abylayhangha, odan Qasym men Kenesarygha tóle bolghan Babasúly Esenghalash degen qariyanyng 1926 jyly aitqan bir әngimesin este saqtap, keyingige jazyp qaldyrghan Asqar Núghymanúly deytin oyau kókirek kisining eski dәpteri Qanay sheshen men Músaqúl baluannyng Tashkentke barghan saparynan shejireli syr shertedi. On eki qaqpa Tashkentting qúshbegisin Qanay by sózde jenip, qyrghyz ben ózbekting de dauyn sheship, toqtamdy tórelik aityp, ýlken abyroy-ataqqa jetken. Sol úly jiyn toyda arqasynda jaly bar, jýreginde jalyn úitqyghan jiyrmanyng ýsheuindegi jas Músaqúl kýreste sarttyng qonyrauly Qara-Qapylan baluanyn jenip, jamby atysta jebesimen tay túyaqty týsirip, al qúiryghy sholaq, qúlaghy shúnaq Kerbestisi ýsh jýz attyng aldynda kelip, ózining batyr degen aty shyghyp, oghan qosa qazaqtyng mereyin ýstem etedi. Bәste jengen Qanay osydan song az uaqyt Tashkentting begi boldy, sol jaqta da túqym-júraghaty qaldy degen anyz, әngimeler bar. Músaqúl atasy qazirde Zerendide bir ruly eldi qúraytyn birneshe auyl. Al onyng qúbakerinen keyin talay-talay jel qanatty jýirikter taraghany sózsiz. Aqan serining ataqty Qúlager túlparynyng da týp atasy osy Músaqúldyng qúbakeri bolghanyna shәksiz ilanamyz. Ony Iliyas aqynnyng dastanynda: «Qashannan qazaghymnyng qoltumasy» dep Kýrenbay synshy shegelep ketken ghoy. Al endi sóz túlparlar jayyna oiysyp ketken song qaldyrmay aita keteyik, Shoqan Uәliyhanovtyng uәjine jýginsek, bolashaq Abylay han qarauyl Dәulet baydyng jylqysynan tandap mingen Shanqúiryq túlparmen batyr ataghyna jetip, qazaqtardyng qúrmetine bólengen deydi. Jәne bir mazasyz oiym Zerendi audanyndaghy búrynghy Qarabúlaq, qazirgi Qanay by auylynyng búrynghy aty Dәulet bolghandyghyna menzeydi. Osy jer de, osy attas kól de ertede jaqsylyq qarauyl Dәuletkeldi baydyng jaylauy bolghan. Sabalaq atanghan jas Abylay osy baydyng jylqysyn baqqany belgili. Kebenek ishindegi erdi batasymen alqaghan da, Shalqúiryq túlpar mingizip jarylqaghan da sol Dәuletkeldi babamyz eken. Zerger tarih Zerendining shejireli zerenining týbinen osynday ghajap syrlardy suyrtpaqtap shygharady.
IYә, Zerendidegi alty auyl Qanaydyng aidyny ejelden basym. Olar qazaqy qaymaghy esh zamanda da búzylyp kórmegen Qarabúlaq, IYgilik, Úyaly, Jamantúz, Eskenjal-Enbekbirlik jәne Qoysalghan auyldary. 1999 jyly ruhy qasiyetti Týrkistanda Abylay bahadýr hanmen qatar damyldap jatqan úly babanyng 300 jyldyghyna oray ýlken as berilip, Qarabúlaq Qanay by auyly dep atalghan-dy. Qanay by auyly Burabay alqabyndaghy Abylay han auylymen, Kenesary kentimen kórshi qonyp, qanattasyp jatyr. Búl da bolsa jalghasqan jaqsylyqtardyng jórgemdi nyshany shyghar.
Qanay biyding úrpaqtary da mereyli. Nemeresi Bekbolat by turaly «Qazaqtyng 100 sheshen biyleri» kitabynda bayandalghan. Ol da jalpaq elge ýlgili sóz aitqan, úlaghatty adam bolghan. Al әigili Baluan Sholaq «Naghashym jalpaq Qanay» dep maqtanysh ete jar salyp ótken. Qanay úrpaqtary Baluannyng basyna is týskende jiyenderin jan sala qorghap ta otyrghan. Qanaydyng keyingi zamandaghy eng ataqty úrpaghy Kenes Odaghynyng batyry, akademik ghalym, 100 jyldyghy el boyynsha keninen atalyp ótilgeli jatqan, barshagha ardaqty, kýlli qazaqtyn, әsirese, zerendilikterding maqtany Mәlik Ghabdulliyn. Mәlik aghanyng maydandaghy erligi, beybit kýnderdegi ómiri úrpaqqa úran hәm ónege ekenin aityp jatudyng ózi artyq. Taghy bir úrpaghy Zerendi-Kókshetau ónirindegi halyqtyq qasiyetting qazyghynday jýrgen, qyryq jylday birneshe audannyng birinshi basshysy qyzmetinde jýrgen, Sosialistik Enbek Eri, dýniyeden jýz jasap ótken qadirmendi qariya Bayan Janghalov bolatyn. Kókshedegi kórkem biyik edi. Toqsanynyng toyyna aq sәlemmen arnayy atbasyn búryp Núrsúltan Ábishúly kelip edi. Elordadaghy saltanatta Elbasygha rәsimdi aq bata bergen asyl abyz edi. Zerendi jerining kóp jarqyn tarihy osy kisining enbegimen bederlenip jasalghany býgingi úrpaqtyng kóz aldynda.
Qazaq әdebiyetining zangharlary Tahauy Ahtanov, Sәken Jýnisov, Ázilhan Núrshayyqov, Ábdijәmil Núrpeyisovter Bayan aghamen syilas, tipti, syrlas bolghandary da jadymyzda. Jaryqtyq Ázaghang Bayan Janghalúlynyng Zerendi aupartkomynyng birinshi hatshysy kezinde Zerendining bir auylynda ol da zerendilik azamat, jazushy Janaydar Musinmen «Ýiiri qysyraqtyng maqpal qara!» dep bastap Aqan seri әnin qasqayyp túra qalyp qosyla shyrqaghandaryn estelik-tolghanysynda eljirey jazyp edi. 1971 jyldyng kýzinde Zerendining audandyq gazetinde tәjiriybeden ótip jýrgenimde «Leninshil jastan» Saghat Áshimbaev pen fototilshi Siyez Bәsibekov kele qalyp, olargha birinshi hatshy audandy óz «Volgasymen» aralatyp jýrip kórsetip, jaqsy kóretin almatylyq aghalarymnyng Janghalov úlaghatyna asa razy bolyp attanghany da esimde. Ózimdi «Kókshetaudaghy Qorghanym» dep kótermeleytin Myrzabekov Kenshilik aqyn agham «Sosialistik Qazaqstannan» issaparmen kelgeninde men de ere jýrip, kýzgi oraqtyng qarbalas kýnderinde Bayan Janghalovpen óz kabiynetinde jarym saghattan asa jýzdesip әngimelesken bolatyn. Odan audandy araladyq. Qostomardaghy ozat mehanizator Oral Qúsayynovty izdep bardyq. Kenaghamnyng keremet ocherki bir bólek, odan keyingi Bayan aghagha arnaghan poema tolghanysynda ýlken túlghanyng kisilik kelbeti, Zerendi elining úlaghaty, jerining súlu symbaty sonshalyqty sýiispenshilikpen, zor qúrmetpen jyrlanghanyn da úmytqan emespin. IYә, shynymen de Bayan aghanyng bolmysy Zerendini beyneleytin. Ayauly aqyn Sattar Seythazinnin:
Arqada súlu Kókshe tórim edi,
Ata-baba ter tókken jerim edi.
Bir úly sol Kókshening Bayan agha,
Kózime Zerendi bop kórinedi, – dep jyrlaytyny sondyqtan eken ghoy. Osynau Alashqa ayan Bayan aghamnyng jyrymdy baghalap, aq batasyn bergenin men de maqtan tútamyn.
Búdan basqa, elge enbek sinirgen Qanay úrpaqtarynan әsirese matematik Mynbay Ysqaqov, gidrogeolog-qalamger Aytqajy Qazbekov esimderin aitpay ketuge bolmas. Olar da Zerendining tas jaryp shyqqan tekti qaraghaylary edi, aruaqtary razy bolsyn.
Zerendining eldik qasiyeti Abylay zamanynda Qanay by atymen sipattalsa, halqyna azattyq ansaghan Kenesarynyng joryqty joldarynda qyldy qarauyldyng Kómekey atasynan shyqqan Bógembay Qúttyqadamúly qazaqtyng songhy hanynyng batagóy bii retinde tanbalanyp tarihta qaldy. Kenesaryny әuel bastan qoldaghan, Zerendi ónirining kóp eli-júrtyn, atyghay-qarauyldyng men atayyn, sen túr sayypqyran jigitterin sonynan ertip kóterilis qosynyna qosylghan, joryqty joldarda Kenesarymen birge Úlytaugha da tәu etken. Ádil biyligi ýshin han qatty qúrmet tútyp, ong jaghyna otyrghyzghan, qyrghyzben aradaghy mәmilegerlikke jýrgizgen. Joryq tyghyryqqa tirelgen tolquly shaqta:
Kenesary hanymyz,
Sózge qúlaq salynyz.
Oryspenen soghyssaq,
Tógiler kóp qanymyz.
Kórshi qonsang qorghan ghoy,
Oryspenen soghysu
Shama kelmes zordan ghoy.
Qyrghyzyna barayyq,
Aqylyna oy salayyq.
Qan tógispey qosylsaq,
Riza bolar halayyq, –
dep aqyl qosady. Batagóy Bógembay qanday talqyly tyghyryq shaqta da әr dauly isti beybit jolmen bitiru jaghynda bolady. Qyrghyzdarmen: «Osy batany búzghannyng qany myna kók qoshqardyng qanynday shashylsyn» dep qúran oqyp batalasudyng basy-qasyndaghy bastamashysy bolady. Biraq soghys jaghdayy erikke qoya ma? Qazaq-qyrghyz qaqtyghysynyng sol auma-tókpe almaghayybyna biz tóreshi emespiz. Bir anyq nәrse sol, qan tógildi, bata búzyldy. Batagóy Bógembay etegin ýsh qaghyp týregelip: «Endi men búl isterinning ishinde joqpyn» degen eken. Sodan Kenesary hannyng rizashylyq rúqsatymen sonynan ergen biraz júrtty alyp Zerendige bet týzepti.
Bógembay by elge kelgen song taghy 19 jyl ghúmyr keship, 105 jas jasap dýniyeden ótken eken deydi. Kenesary kóterilisining taghy bir bas qaharmandarynyng biri, Esildegi Bala Baubek batyrmen habar-osharyn ýzbepti. Dualy auyz, kóripkeldik, adamy әdil qasiyetteri basym bolghan. Qara shekpender qaptap kelgen zamanda eski qorymdaghy ziratynyng janynan Losevka degen selo ornap edi. Qazirde sol Losevkanyng ózi qazaqtanyp, halyqtyng qalauymen, biylikting sheshimimen Bógembay babamyzdyng ardaqty atyn iyelenip otyr. Aghasy Áz ekeuining basyna eki bólek enseli kesene túrghyzylghan. El ishinde Áz-Bógembay dep ejelden ekeuining esimi qatar aitylady. Búl da bolsa býgingi úrpaqtyng aruaq syilaghandyghynyng belgisi bolar.
Tarihshy ghalym Janúzaq Qasymbaev 1928 jyly «Jana әdebiyet» jurnalynyng 9-sanyna shyqqan Bilәl Moldybayúlynyng Kenesary han turaly maqalasyn keltiredi. Sol maqalagha jýginsek, kónekózderding әngimelerine sýiensek, Zerendi ónirindegi qarauyl ishinen Bógembaydan basqa, Amaldyq, Kenjebay, aghayyndy Arlan, Shamay, Shauypkelúly Baubek, Elubay, Kóbe batyrlar basshy bolyp Kenesarygha erip ketken kórinedi. Osynyng ishindegi Kenjebay batyr kórnekti aqyn, kezinde «Sosialistik Qazaqstan» gazetining Kókshetau, odan keyin Qaraghandy oblystaryndaghy menshikti tilshisi bolghan Erkesh Ibrahim aghamyzdyng tórtinshi atasy. Kenjebay noyan Nauryzbay batyrdy eki ret ajaldan alyp qalghan atyshuly, jýrek jútqan oqqaghary bolghan eken. Erkeshting ýzengiles ini joldasy Sarbas Aqtaevtyng aituyna qaraghanda, kemeline kelgen aqyn ózining osynau batyr babasy jayynda kólemdi dastan jazudy armandap ótipti. Biraq sol kezdegi tymyrsaq zaman da, qatybas taghdyr da oghan múrshasyn keltirmepti. Qalay bolghanda da, Zerendi óniri Kenesary bastaghan últ-azattyq kóterilisi qosynynyng negizgi bóligi, úitqyly sardar toby óz tósinen attanghan sayypqyran órenderi ekenin әrkez merey-maqtanysh ete almaq.
Taghy da Úlytau tórindegi Elbasy tolghamdaryna jýginsek, qasiyetti atamekennin, búrynghy ótken babalarymyzdyng búl da bir bile jýretin, qasterlenuge tiyis, әli de zerdeley týsetin, mәngi-baqy taghzym eterlik tarihy. IYә, shyn mәninde de, bile bilsek, Abylaydyng ong tizesin basqan Qanay bi, Kenesary han batagóiim dep qadir tútqan Bógembay biyler óz zamanynyng Ket-Búqalary, el qamyn jep eniregen Edigeleri bolmady dep kim aitar? Bir qúptarlyghy, Tәuelsiz elimizding býgingi kórkeygen, zer qaraghayly, kýmis kóldi, taza tauly, baqsha-bauly Zerendisi ótken tarihty ónege eterlik, aruaqty riza qylarlyq paryzdy isterdi parasattylyqpen bastap ta ketken. Zerendining ortalyq alany Mәlik Ghabdullin esimimen atalatyn bolghan. Osy kóktemde Batyrdyng biyik eskertkishi enselenip túghyrgha qonyp, ata júrtyndaghy asa kórnekti kózayymgha ainaldy. Shynymen-aq, «Óz úlyn, óz erlerin eskermese, El tegi alsyn qaydan kemengerdi?». Tap osy maqala jazylyp jatqan kýnderde elden taghy bir sýiinerlik habar aldym. Qanay by auylynda elshil azamattardyng qoldauymen osynau Abylaydy taqqa qondyrghan ardaqty babamyzdyng eskertkish mýsini ornatylypty. Bәrekeldi! Al endi aldaghy aida, qúday qalasa Aqan seri әnining bas keyipkeri Balqadishanyng eskertkishi Zerendining kórkine kórik, Mәlik batyrdyng eskertkishine әndey ajarly, ómirding ózindey bazarly serik qospaq. Kәdimgi Aqan seri әnge qosqan Zerendining aru qyzy Balqadisha. Serining sol tamyljyghan tanghy arayday tamasha әnimen ataghy alty Alashqa jayylghan Balqadisha. Ony bylay qoyghanda, ghajayyp әnshi Ámire Qashaubaev 1925 jyly dýniyejýzilik óner kórmesinde shyrqay salyp, әlemge tanylghan alghashqy qazaq әnimen birge esimi de dýiim dýniyege pash etilgen Balqadisha. Asqaq Aqan serining altyn jýregin tebirentip, sodan kýni býginge deyin qazaq qyzynyng súlulyghy men syrly nazynyng simvolyna ainalyp, әnsýier Alash qauymynyng auyzynan týspey kele jatqan ardaqty da aruaqty Balqadisha. Búl Zerendining eli men jerin dýniyejýzilik EKSPO-men, әlemdik órkeniyetpen baylanystyratyn jana tariyh. Eskertkish qarjysyn halyq ózi kóterip jatyr. Búghan qalay quanbassyn! Osydan otyz jyl búrynghy ólenimde aitylghanday-aq:
Aqan da múnda әn salghan –
Balqadishanyng jaylary.
Birjan da saghan tamsanghan,
Zerendi qaraghaylary.
Árkimning óz Zerendisi bar. Syrbay Mәulenov Zerendining kólin kórgende bylay tebirengen eken:
Jasyl tolqyn Zerendi,
Jasyryndyng sen nege?
Ózindey bir ólendi
Qúya saldyng keudeme.
Keyde Zerendi tabighaty kil tastardan salynghan jandy suretterdey bolyp elesteytini bar. Múndaghy jer attary Qaqpaqtas, Shoshalatas, Áuliyetas, Shymyldyqtas bolyp keledi. Úlytauda Áuliyebúlaq bolsa, Zerendide Áuliyetas bar eken. Ár tastyng óz anyzy bar. Ana bir jyly Erkesh aqynnyng elu jyldyghyna Hamang sheri Erghaliyev kelip, azamattar Zerendi kólining jaghasyndaghy bir taqtaly týie tasty agha aqyngha qonaqkәde syy etip tartyp, ony «Hamit taghy» dep ataghan bolatyn. Búl da Zerendining qazirgi tarihynyng bir ýzik tarauy bolyp jazylyp qalghanday.
Jalpy Kókshetaudy, onyng ishinde Zerendini eng kóp jyrlaghan aqyn Erkesh. Taularyn da, baularyn da, orman-kólin de jyrgha qosty.
Anau ne shógip jatqan bota ma eken,
Zerlenip múnarmenen jata ma eken.
Sodan ba Zerendi dep ataluyn,
Atynnan ainalayyn atameken!
IYә, Sandyqtau-Zerendi qos aqquday qatar qonghan Kókshening alqasynday qatar synghyrlaydy. Tughan el men jerdi jaudan qorghap ótken Kenjebay batyrdyng shóberesi Erkesh aqynnyng atamekenge degen sýiispenshiligi men saghynyshy әrqashan alabóten edi.
Esen be Qayyndynyng qayyndary,
Býgingi Mәlikteri, Saindary.
Esen be Zerendimning zer tolqyny,
Tolqynnyng jargha soqqan jayyndary.
Esen be Qaraghaylym, Kókteregim,
Tezirek saghynyshyma jet dep edim.
Shirkinder japyraghyn úshyrsa da,
Solardan bir hat almay ókpeledim.
Saghyndym qozy tasyn Zerendinin,
Saghyndym kezdik tasyn Ólendinin.
Saghynyp jýru bolsa naghyz baqyt,
Endeshe, baqytty joq menen býgin! – dep naz-bazynasyn aqtara, erkeley de órley aqtarylady Erkesh aqyn Zerendining abyz qarty Bayan Janghalúlyna joldaghan jýrek syrynda. Qayran aqyn agha, mening Kókteregimdi de qosypty ólenine! Qazir Erkesh aqynnyng ózi de atamekenning bir ayauly da ardaqty tarihyna ainalghan. Tughan jerdin, tughan elding aldynda aqynnyng jýzi jarqyn. Biraq nege ekeni belgisiz, elenip jýrgen Erkesh esimi bayqalmaydy. Qazaq poeziyasynyng Qadyr men Túmanbayday qos zanghary ústaz tútyp qúrmettegen, halqy jyrlaryn qaltqysyz sýigen, bәrin bylay qoyghanda, Elbasymyzdy sonau Temirtaudaghy gornovoy kezinde túnghysh jyrgha qosqan Erkesh aqynnyng aty әsirese atamekende, kógildir Kókshetauynda, zerli Zerendisinde, syrly Sandyqtauynda ardaqtalugha layyq. Búl mәsele endi kesheuildemese eken dep tilek etemiz. Tarih talaby da, halyq qalauy da osy bolsa kerek. Óitkeni, Erkesh aqyn da Qanay bi, batagóy Bógembay, batyr Mәlik, Aqan seri әnge qosqan aru Balqadisha siyaqty Zerendining zerlep jazylatyn tarihy. Al tarihty úmytugha bolmaytynyn, qasterleu qajettigin qasiyetti Úlytau tórinde túryp eskertip, taghy da eske saldy emes pe Elbasy?!
Tolghay bersek tughan jerge aitar bizding de syrymyz kóp. Atameken degende atqaqtap soghady jýregimiz. Kókirektegi Zerendining syry men jyry, Úlytaumen astasqan onyng da úlaghaty týgesilmes, layym. Ázirge osymen shektelip, perzenttik sәlem arqalaghan osy maqalam arqyly elge sәlem joldayyn.
Qorghanbek AMANJOL,
aqyn,
Zerendi audanynyng qúrmetti azamaty.
Almaty
Abai.kz