AQSELEUDING MÚRAGhATTAGhY BEYNESI
Kýni keshe ghana baqilyq bolghan dosym әri qúrdasym Aqseleumen múraghatta syrlasatyn kýnge de kelippiz. Múqaghalidyng aitatyny bar edi ghoy: «Shang basqan arhivterden tabylarmyz» dep. Ólshep berilgen ghúmyr pendening qalauyna baghynbaydy. Qazaq qaysy dese, úyalmay núsqap kórsetetin, boyy da kelisti, sary atanday moynyn biyikke sozyp, kózi kýlimsirey jymiyp, qasqaya qarap, shejire tiyegin aghytyp, mayyn tamyza әngimelep bergende, bylayghy júrt onyng auzyna qarap qalatyn. Bitimi kósem, sóz saptasy sheshen qúrbymyzdyng ózi joq bolsa da, beynesi kóz aldymyzdan keter emes. Ketpeydi. Jaqsy adamnyng ólimi de jaqsy degen ras, Aqseleuding qazasy qanshama qazaq azamatynyng basyn qosty. Syrlasyp, múndasyp, bir tazaryp qaldyq. Syrtynan atyn bilip jýrgen talay jaysanmen qol alystyq, tós týiistirdik, birimizge-birimiz kónil aitystyq.
Kýni keshe ghana baqilyq bolghan dosym әri qúrdasym Aqseleumen múraghatta syrlasatyn kýnge de kelippiz. Múqaghalidyng aitatyny bar edi ghoy: «Shang basqan arhivterden tabylarmyz» dep. Ólshep berilgen ghúmyr pendening qalauyna baghynbaydy. Qazaq qaysy dese, úyalmay núsqap kórsetetin, boyy da kelisti, sary atanday moynyn biyikke sozyp, kózi kýlimsirey jymiyp, qasqaya qarap, shejire tiyegin aghytyp, mayyn tamyza әngimelep bergende, bylayghy júrt onyng auzyna qarap qalatyn. Bitimi kósem, sóz saptasy sheshen qúrbymyzdyng ózi joq bolsa da, beynesi kóz aldymyzdan keter emes. Ketpeydi. Jaqsy adamnyng ólimi de jaqsy degen ras, Aqseleuding qazasy qanshama qazaq azamatynyng basyn qosty. Syrlasyp, múndasyp, bir tazaryp qaldyq. Syrtynan atyn bilip jýrgen talay jaysanmen qol alystyq, tós týiistirdik, birimizge-birimiz kónil aitystyq.
Myna ghajapty qaranyz. Jaratylysynan tyqy, qaghazgha yqtiyatty Aqang ólerinen az-aq búryn, ýiindegi qaghazdaryn retke keltirip, 40-50 bumagha salyp, Últtyq múraghatqa qolymen aparyp tapsyrypty. Sanaly jan iyesi ózining ólerin biledi, biraq ómir atty qily joldyng qashan qalay tausylatynyn, qay qazyqqa at baylaryndy boljau qiyn ghoy. Al, Aqang bilipti, arttaghygha amanat qylmay, esi-aqyly býtin, boyynda quaty bar shaghynda elu jyl jinalghan qaghazdaryn ózi tәrtipke keltirip, jón-jónimen tirkep, qattap baylaghan eken. Tipti, búryn-sondy jazysqan hattaryna deyin, sonau balalyq shaghynan bastap týsken fotosuretterine deyin... týgendep qoyypty. «Jaqsynyng aty, ghalymnyng haty ólmeydi» degenge kózimiz jetkeni osy-au demeske shara joq. Aqiqaty - osy. Jazghan enbekterining alghashqy núsqalaryn syzylghan, týzetilgen, qayta jazylghan qalpynda saqtaghan eken. Árkimning qolynan kele bermeytin, ziyaly qauymgha sabaq bolarlyq bir ónege osynday-aq bolar. Europa júrtynda bar dәstýr, qazaq arasynda óte siyrek kezdesetin búl isi de zamandastaryna ýlgi bolarlyq.
Endi, mine, marqúmnyng óz qolymen tapsyrghan jeke arhiyvi úrpaqtaryna múra bolyp, Astanadaghy Últtyq múraghattyng jetinshi qorynan mәngige oryn alypty. Qarap otyrmyz. Mórdey anyq, marjanday tógiltip jazylghan shejireni onay oqisyn. Zamanymyz bir, ortaq taghdyr keshken qalamdas qúrbymyzdyng kózindey, әrbir qújat mekteptegi qarshaday Aqseleu men professor, aqsaqal Seydimbekke deyingi jetilu, ósu, tolysu kezenderinen syr shertedi. Janarqa audany, Qyzyltu sovhozyndaghy Lenin atyndaghy qazaq orta mektebining 10-a klass oqushysy Aqseleu Seydimbekovting audandyq «Janarqa» gazetine 1960 jyldyng kýzinde basylghan alghashqy maqalasy «Attestatty jas shopan» dep atalypty. Maqalada jas shopan Qaynykesh Qasqataevtyng tapsyrylghan júmysty adal oryndap, jaqsy kórsetkishterge jetip jýrgeni bayandalghan. Taqyryby da, mazmúny da tanys, biz kórgen zamannyng ózekti mәselesi. Osy maqalanyng avtory men de alghash shopandar turaly jazghanmyn. Men de qyryqtyqshylardy maqtagham.
Ómir jolymyz úqsas, orta mektep bitirgen son, Aqseleu qoy baghugha, men traktor jýrgizuge ketip, oqugha kóbeng tartyp ilikkenbiz. Solay jýrip qalam ústaghanbyz. Aqseleuding sol jyly basylghan ekinshi maqalasy redaksiyagha qyryqtyq basynan, Atasu fermasynan joldanghan eken. Keyipkeri Jýnisov Oralsyn degen jigit kýnine 120 qoy qyrqady. Aqseleuding jasynan sheber jaza bastaghanyn shaghyn mysalmen kórseteyin: «Sol kezde súnghaq boyly qaratory jigit aldyndaghy qoydyng jýnin «syr» etkizip, týsirdi de belin jazdy». Elektr qyryqtyqty biletin adam, razy bolghanday... «jýnin syr etkizip týsirdi» degen әri sheber, әri nәzik kórinis emes pe? Qyryqtyqshy bolghan son, anda-sanda belin bir jazyp almasa, shydamaydy. Jas tilshi múny da sergek bayqaghan. Ekinshi keyipkeri, qyryqtyq brigadiyri Tóltaev Qasym aghay bylay sóileydi: «Kóp balanyng arasynda bir shal bala bolar, kóp shaldyng arasynda bir bala dana bolar». Mine, bizding daryndy Aqseleuimizding jurnalistikagha salghan alghashqy izderining taby osynday.
Qazaq uniyversiytetining jurnalistika mamandyghyn bitirgendegi diplom júmysynyng taqyryby: «Shoqan Uәlihanov jәne onyng «Jonghariya ocherkteri». Ghylymy jetekshisi - professor Hayyrjan Bekhojiyn. Mening de jetekshi ústazym sol kisi edi. «Student Seydimbekovting myna júmysy ózining mazmún terendigimen, jazu sheberligimen maghan erekshe kórindi...» dep jazghan dosent Zeynolla Túrarbekov. Anau-yynau maqtau sóz auzynan shygha bermeytin, ózi takappar, minezi qasang Zekendi Aqseleu ghana tәnti etken shyghar.
Osylaysha, ózin-ózi qayrap jetilip, qamshylap, qatargha qosylghan Aqseleu túrghylastarynan oza bergen. «Qatargha qosylyp» degenim selkem sóz emes, ekeumiz de qatarymyzdan keyin qalyp baryp, kesh jetilip, kesh pisken múndar edik qoy! Qúbylasyn dúrys ústanyp aldyna maqsat qoyghan Aqannyng Almatygha ilikkeni - onyng әdebiyet pen ghylymdaghy baghyn ashty. Onyng ber jaghynda, talaptylardyng talayyna «altyn besik» bolyp, baqytyn ashqan әigili «Leninshil jastyn» tәrbiyesin kórdi. Kópting biri emes, qazaq jurnalistikasynyng kórkin kirgizgen tilshi, oily qayratker, órnekti jazushy retinde әuelden oza kóringen.
Sol jetpisinshi jyldardyng ózinde jazghan bir maqalasynda aralas mektep ataulygha qarasy dabyl qaqqan Aqannyng pikirining dúrystyghy 40 jyl ótken son, qayta aldymyzdan shyghyp, manyzdy mәselege ainalyp otyr. Qazaq auylynyng mesheu kezinde qalyptasqan internatqa qatysty pikirin bildirip. «Internat degendi әuede qylyp nasihattay bermeu kerek. Jasynan ata-ana qúshaghynan jyraqta salt ósken bala biopsihologiyalyq tәrbie jaghynan jarymjan bolyp ósedi», - deydi. Osy uaqytqa deyin internatta tek qazaq balasynyng ghana jatyp oqityny, solar ghana kemdik kóretini ótirik pe?
Bauyrmal edi. «Teriskeyde sen barsyn, Qaraghandyda Maghauym bar, «Ortalyghym» qanday, dep otyratyn. «Ortalyq Qazaqstannan» Almatygha auysatyn bolyp, «Shayhanymdy» saghan tapsyrdym », degen bir auyz sózi әli esimde. Qúrbylas bolghan son, Shayhan Jandaev marqúmdy batyra synap, әzildesetinim bar edi. Keyde artyq ketetin de shygharmyn. Soghan Shayhan qúrbymyzdyng saghy synyp, jasyp qalmasyn, dep meni eskertkeni edi. Uaghda berdim, sol ósiyetin oryndadym.
...Ángimeni Aqseleuding múraghatqa tapsyrghan qaghazdarynan bastadym ghoy, sony jalghastyrayyn. Últtyq múraghattyng qorynda tigilgen hattarynyng ózi 700-ge juyqtaydy. Onyng ishinde Álkey Marghúlan, Mәlik Ghabdulliyn, Lev Gumiylev, Ghabit Mýsrepov, Asqar Toqmaghanbetov, Ábdildә Tәjibaev, Ghaly Ormanov, Oralhan Bókey... kim joq deysin, búlar mening bayqaghandarym ghana. Hattardyng әrqaysynda Aqannyng enbegi, isi men minezi, adamdarmen qarym-qatynasynan bir-bir tamshy mysaldar bar. Tútasa kele, tiri Aqseleuding bolmys-bitimin týgendep bergendey.
Reti kelgende aita keteyin Aqannyng Ramazan Saghymbekovke, Jayyq Bektúrov aghamyzgha, Evney Bóketovke, Ghabdolla Qúlqybaevqa, әldeneshe hat jazghanyn bilushi edim. Jәkeng ózi kórsetetin. Osy jәne basqa da adamdargha jazghan hattaryn ózining «Ortalyq Qazaqstany» arqyly men ataghan arhivke tapsyru jaghy oilastyrsa, artyq bolmas edi. Bәri bir jerde jatsyn.
Ahannyng kóp enbekteri tasqa basylyp, úrpaqtardyng enshisine úsynyldy. Al, ózi tapsyrghan qaghazdarda sol enbekterdi jazugha dayyndalghan qúshaq-qúshaq materialdar, nebir qymbat derekter men maghlúmattar jatyr. Tipti jariyalanbaghan keybir dýniyelerining elektrondyq núsqasyn disk, taspa týrinde aityp jazdyryp qoyghan eken. Kózi tirisinde bir sabaq jibine deyin shashau shygharmay, týgendep, úlaghatty ómirining jalghasyn keyingi talapker nemereleri men sheberlerine osylay tabystapty.
Áruaghynnan ainalayyn, Aqam-ay, aitylmaghan qanshama syr ketti ishinde. Keudeng toly tariyh, kýmbirlegen zamana kýii edi ghoy. Endi, mine, senimen múraghatta qayta kezdesudi jazypty bizge.
ZarqynTAYShYBAY, professor
Qyzyljar qalasy.