Álem boyynsha jer kólemi jaghynan alghashqy ondyqqa enetin Qazaqstanda tarihy bay, batpaghy men emdik suy shipaly oryndar men tabighaty kórkem jerler az emes. Osyghan say elimizde sauyqtyq, etnikalyq, ekologiyalyq, shipajay-sauyqtyru, anshylyq sekildi týrli turizm týrlerin úiymdastyrugha bolady. Alayda Allanyng bergen sol nesibesin әlemge pash etpek týgili, óz iygiligimizge paydalana almay otyrghanymyz da jasyryn emes. Tipti songhy kezderi elimizge keler turisterding sany da jyldan-jylgha kemip bara jatqan kórinedi. Tabighaty ghajayyp, turistik ortalyqqa súranyp túrghan aimaqtardyng tabighaty kýnnen-kýnge lastanyp ta bara jatyr. Osy orayda otandyq turizmning damuyna ne kedergi? Bәlkim, turizm salasynyng damymay otyrghany sport salasymen enshisining aiyrylmay, tasada qaluynan shyghar?

Álem boyynsha jer kólemi jaghynan alghashqy ondyqqa enetin Qazaqstanda tarihy bay, batpaghy men emdik suy shipaly oryndar men tabighaty kórkem jerler az emes. Osyghan say elimizde sauyqtyq, etnikalyq, ekologiyalyq, shipajay-sauyqtyru, anshylyq sekildi týrli turizm týrlerin úiymdastyrugha bolady. Alayda Allanyng bergen sol nesibesin әlemge pash etpek týgili, óz iygiligimizge paydalana almay otyrghanymyz da jasyryn emes. Tipti songhy kezderi elimizge keler turisterding sany da jyldan-jylgha kemip bara jatqan kórinedi. Tabighaty ghajayyp, turistik ortalyqqa súranyp túrghan aimaqtardyng tabighaty kýnnen-kýnge lastanyp ta bara jatyr. Osy orayda otandyq turizmning damuyna ne kedergi? Bәlkim, turizm salasynyng damymay otyrghany sport salasymen enshisining aiyrylmay, tasada qaluynan shyghar?

Sydyq-qajy Dәuletov, «Dәulet-Beket» JShS diyrektory:
IYÁ
– Bizge turizm ministrligi mindetti týrde kerek. Qazaq halqynyng әlemge pash eter tarihy oryndary, jәdigerleri, tipti tabighaty keremet demalugha arnalghan oryndary da jetkilikti. Tek sony odan әri damytudy әli kýnge dúrys jolgha qoya almay kelemiz. Mәselen, men Almatynyng irgesindegi Aqshy auylynda tórt týlik ósirip, ónimin damytumen ainalysamyn. Almatygha kelgen turisterding arasynda mal men onyng ónimin tansyq kórip bizge keletinder barshylyq. Biraq solardy bastap alyp keletin, jýieli týrde tanystyratyn adam joq. Osy uaqyttar ishinde búghan jýieli úiymdastyru qajet ekenin týsindim. Elimiz boyynsha tabighaty, tarihy turisterge súranyp túrghan oryndar bar bolghanymen, qazaqtyng bayyrghy túrmys-saltyn kórseter etnoauyldar mýldem joq.
Sheteldikterge bizding zәulim-zәulim ýilerimizden góri, bayyrghy túrmys-saltymyz tansyq. Aldaghy uaqytta Almaty qalasynyng irgesindegi Aqshy auylynan qazaq halqynyng HIH ghasyrdaghy ómirin pash etetin etnoauyl túrghyzudy josparlap otyrmyn. Qazaqy ýiler tigip, tórt týlik maldyng óniminen dastarqan jasap, maldyng jýni men mýiizi paydalanylghan búiymdardan kórme jasap, maldyng qasiyettiligin pash eterliktey auyl túrghyzu josparymda bar. Mysaly, bir ghana týieni alsaq, onyng syrtqy túrpatynyng ózi – sheteldikter ýshin ekzotika. Sýtinen shúbat jasalady. Ol – adamnyng immuniytetin kýsheytip qana qoymay, kóptegen aurulargha em, tendesi joq últtyq susyn. Eti – tamaq. Al jýninen kórpe, tósenish, belge baylaytyn beldik, kiyim jasaugha bolady. Tipti qazir gharyshqa úshatyn gharyshkerlerimizding kiyimderine týiening jýni qosylyp jýr. Týie – radiasiyalyq qauipke boy aldyrmaytyn mal. Mysaly, radiasiyalyq aimaqqa tórt týlik maldy baqsanyz, týiege radiasiyanyng esh әseri bolmaydy.
Shetelden kelgen turisterge tórt týlik maldyng osynday qasiyetterin pash ete bilsek, maldy qolgha ýirete bilgen qazaqtardyng da aty әlemge jayylar edi.
Tarihy ontýstiktegi Sauran, Otyrar qalalaryn, Qoja Ahmet Yassaui, Arystanbab, Ýkiasha ata, Jylaghan ata kesenelerin aitpaghannyng ózinde, Moyyldy mekenindegi shipajaydyng emdik saz batpaghyna emdelushiler, kól jaghasyna kelip demalushylar kóp. Sharbaqty audanyndaghy Maraldy túzdy kóli jaz shygha salysymen-aq qújynaghan halyqtyng demalatyn jabayy demalys ornyna ainalady. Áy deytin әje, qoy deytin qoja joqtyqtan, songhy kezderi Bayanauyldyng tastaryn týk qoymay tasyp, aqsha ýshin súlu tabighattyng synyn ketirip, qoparyp әketip jatqandardyng da sany kóbeydi. Múnyng bәri – turizmning jýieli damymauynan, janashyr mekemening joqtyghynan.
Alayda turizm ministrligi bolmay, múnday sharalardyng bir jýiege týsui mýmkin emes. Turizm salasynda atqarylar tirlik shash etekten. Tipti múnayymyzdy eksportqa shygharmay, osynday qyzmet týrimen әlemdi jaulap alyp otyrsaq, qanday útymdy! Sondyqtan osy bastan turizmge qamqor bolar ministrlik qúryp, damuyn qolgha alu kerek. Qazir turizmdi damytugha «pәlenbay qarjy bólindi» deydi. Biraq sol qarjylardyng sayda – sany, qúmda izi bilinbeydi.

Aldan Smayyl, deputat
JOQ
– Turizm salasyndaghy qordalanghan sharualardy retteu ýshin jeke ministrlik ashu mindet emes. Tipti keybir elderde basqa salamen biriktirilgen de turizm ministrligi joq. Biraq talapqa say damyp jatyr. Ári-beriden song barlyq mәsele ministrlikke tirelip túrghan joq. Memlekettik budjetten aqsha bólinip jatyr, tek sol aqshany tiyimdi jarata biler baghdarlama qajet. Bólingen aqshany europalyq standarttyq dengeyde paydalana biler maman qajet. Ministrlik bolyp bólinip shyqqanda da, atqarylar sharua ózgermeydi. Ministrlik qúrghannan góri, sheteldik is-tәjiriybemen qarulanghan mamandardyng qajettiligi joghary. Sebebi bizge mamandardyng biliktiligi jetispeydi. Elimizdegi turistik oryndardyng baghasy da basqa eldermen salystyrghanda joghary.
Qyzmet baghasynyng joghary boluyna baylanysty, jaz shyqsa, óz elimizdegi demalushylardyng ózi Burabaydan góri Ystyqkólge shúbyrugha dayar túrady. Osydan kelip «turister az» dep shulaymyz. Interneti, halyqaralyq baylanysy, jayly qonaqýii men demalugha qolayly, jalpy sapalyq qyzmeti joghary, baghasy tómen turistik oryn bolsa, júrttar ózi ýshin aghylar edi. Byltyrghy jyly Turizm jәne sport ministrligi elimizde turizm salasyn damytu maqsatynda kóptegen is-sharalar atqardy. Elimizde 2007-2011 jyldary turizmdi damytugha arnalghan memlekettik baghdarlama júmys isteydi. Atalghan qújattyng negizinde birqatar mәsele sheshimin tauyp ta jatyr. Mәselen, elimizdegi últtyq parkter men tabighy qoryqtardy, arheologiyalyq jәne tarihy eskertkishterdi sheteldikter tamashalau ýshin barlyq jaghday jasalu ýstinde. 903 turistik úiym turisterding jaqsy jerlerdi aralap, eng kórikti, tabighaty әsem jerlermen tanysuyna barlyq jaghday jasaydy. Búdan basqa byltyr elimizde turizm salasyn nasihattauda birshama sharalar ótkizildi. Dýniyejýzilik turistik úiymnyng múryndyq boluymen Almatyda Europa komissiyasynyng 45-otyrysy ótti. Taghy bir atap ótetin nәrse, byltyr elimizding turistik úiymdary kóptegen kórmelerge qatysyp, óz júmystaryn layyqty dengeyde kórsete bildi. Elimizding turizmdi nasihattaugha qatysty atqarghan júmysy Aziya, Avstraliya jәne Okeaniya elderi arasynda bas jýldeni jenip aldy. Búl – elimizdegi turizm salasynyng damuyna jasalghan jaghday. Ras, turizmdi el ekonomikasynyng bir salasy dep qaramaudan jәne osy salagha beyimdelgen arnayy mamandardyng azdyghynan, infraqúrylymdardyng әlsizdiginen búl iske bel sheship kirisu әli de bayau jýrude. Biraq búlardyng barlyghy – aldaghy uaqytta sheshiler mәsele. Búghan bola jeke ministrlik qúru qajet emes. Óitkeni jeke ministrlikti ústau ýshin de qomaqty qarjy kerek.
Týiin
Býginde dýniyejýzi boyynsha turizmnen týsetin tabys múnaydan týsetin tabystan keyin ekinshi oryndy alady. Al biz әzirge múnaygha iyek artyp, «turizmge qúday kýnimizdi qaratpasyn» degen keyipte otyrmyz. Alayda turizmdi damytu – býgingi kýnning basty talaby. Bir kezderi qazaqtyng әsem jerlerin bayshykeshterding satyp alghany da ras. Tabighaty kóz jauyn alar satyp alghan baylyqtaryn, kólderin, biyik taularyn qaltaly baylardyng qaytara qoymasy anyq. Al Bayanauyldaghy demalys oryndarynyn, salynyp jatqan qúrylystardyng deni qaltalylardyng qolynda ekenin de jasyrugha bolmas. Bәlkim, Bayanauyl turizmi bas josparynyng iske aspay jatqany da osydan shyghar. Sondyqtan turizmdi damytudy tek Turizm jәne sport ministrligining moynyna artyp qoymay, tabighatty paydalanu jәne tabighy resurstar jónindegi departament, qúrylys departamentteri, qúqyq qorghau oryndary birge júmyla júmys isteui qajet shyghar. Bәlkim, mәselening bir úshy janadan ministrlik ashudan búryn bólingen aqshany tiyimdi júmsap, úqsata biletin kadrda bolar?!

Dayyndaghan Quanysh ÁBILDÁQYZY
«Alash ainasy» gazeti 27 mamyr 2009 jyl