Esimovting Astanagha alyp kete almaghan, biraq qaltasyna salyp kete jazdaghan dýniyesi!  Esimov Almatydan ózi ketse de elesi ketpepti. Nege deysiz ghoy, Ahmetjan Smaghúlúly Astanada jýrgenmen Almatydaghy Ortalyq Muzeyge «qauip» tóndirip jatyr. IYә, Ortalyq Muzeyding statusy respublikalyq dәrejeden týsip, Almatynyng kommunaldyq menshigine ainalmaq eken. Anyqtay aitsaq, Esimov sony qalaghan. Sonday niyetpen jazghan ózining jii sóileytin tilindegi haty da bar. Ol hatty osydan ýsh jyl búryn Ýkimet basshysy Kәrim Qajymúqanúlyna jazypty. "Osylay da osylay" dep keletin sóz Abai.kz portalyna jetip, Abai.kz jurnaliysin zertteu jasaugha jeteledi.

Búl mәsele turaly Qazaqstan Respublikasy Memlekettik ortalyq muzeyine habarlasqan tilshige aty-jónin aitqysy kelmegen qyzmetker «qazirgi uaqytta osynday mәsele tuyndap otyrghanyn, Esimov muzeydi Almatynyng kommunaldyq menshigine ainaldyrugha kóp kýsh salghanyn, aldaghy kýnderde osyghan baylanysty baspasóz-konferensiyasy ótetinin» aitty. Alayda naqty qay uaqytta, qay jerde ekenin aita almady.

Bizding sóz etip otyrghanymyz, Qazaq halqynyng damu tarihyna qatysty jәdigerlikter men múralardy jýielep jinaqtaytyn, saqtaytyn mәdeni-aqparattyq, ghylymy zertteu mekemesi. Onyng tarihy 20 ghasyrdyng  30-jyldary Orynbor qalasyndaghy Nepluev әskery uchiliyshesinin janynan ashylghan ólketanu mýiisinen bastaldy. 1921 j. ol Qazaq Halyq aghartu komissariatynyng qaramaghyna alynyp, "Qazaq ólkesining ortalyq ólketanu muzeyi" dep ataldy, 1924 j. Resey, Qazaqstan jәne Orta Aziya aumaghynyng shekaralaryn mejeleu kezinde ondaghy eksponattardyng 1/ 3 bóligi Orynbor okrugtik muzeyinin, 2/3 bóligi Qazaq ólkesining ortalyq muzeyine bólinip berildi. 1929 j. mamyr aiynda muzey Orynbordan Qazaqstannyng jana astanasy — Almaty qalasyna kóshirilip, jetisulyq arhiytektura auyly P. Zenkovtyng jobasymen salynghan Kafedraldy sobor ghimaratyna ornalasty. Sol kezde oghan Jetisu oblystyq muzeyining qory, 1941 j. Respublika Ateizm muzeyinin qory qosylyp, 1944 jyldan bastap "Qazaqstannyng memlekettik ortalyq muzeyi" dep ataldy.

Mәsimovke Esimovting jazghan hatyn oqyp kýlking keledi, Muzeydi Almatynyng menshigine súrap, Respublikalyq budjetten qarjylandyryp otyruyn da ótinedi. Astanada boy kótergen Últtyq muzeyge jany ashyghansyghan Esimov Almatydaghy Respublikalyq muzeydi mәdeny ortalyq jasamaqshy bolypty. Al, biletinder Almatynyng eng qymbat jerinde, eng enseli ghimarattary arasynda ornalasqan muzey ghimaratynyng mәni ózgerip,  oyyn-sauyq kesheni boy kóterui mýmkin ekenin aityp dabyl qaghuda.

Smaghúlúlynyng Qajymúqanúlyna jazghan súramshaq hatyn der kezinde synap, sol kezdegi Mәdeniyet ministri Darhan Mynbay qarsy túrypty. Keyinnen, 2014 jyly, 2 shilde Astanada ashylghan Últtyq muzeyge Darhan Qamzabekúly ózi diyrektor bop taghayyndaldy. Ministrding maqúldauynan ótpey qalsa da, Esimov iz suytpay Darhan Mynbaydyng ózinen qoldau kýtip hat jazady. Búl rette Smaghúlúlyna  Qarjy ministrligi de Mәdeniyet ministrligining osy mәsele boyynsha qúzyretti ekenin tәptishtey týsindirip jauap jazyp Respublikalyq mәrtebesi bar muzey Almatynyng menshiginde bolghanda jasala qoyatynday joba-jospar talap etedi. Arada hattar boraydy. Sóitip, Almaty әkimining orynbasary bolghan Seydumanov degen kisi Darhan Mynbaygha Almatygha muzeydi beretin Ýkimet qaulysynyng jobasyn dayyndaudy «mindettep» hat jazyp jiberedi.

Mәsimovke oryssha hat jazatyn Esimov kóp ótpey, orynbasarynyng ministrden talap etken jobasyn ózi dayyndap, D. Mynbaygha qazaqshalap hat jiberedi. Joba boyynsha Mәsimov muzeydi Almatynyng kommunaldyq menshigine bere saluy kerek. Berip qana qoymay 2016-2018 jyldary muzeyge jylyna 350 mln. tenge qarjyny ministrlik qúiyp otyruy kerek. Búnday somany Almaty budjeti irkip otyruy kerek. Sonymen búl mәsele ayaghyna jetpegen. Bayaghyda Esimovting ekpinine qarsy túrghan Mynbay qazir Muzey basqaryp ketti. Onday qúzyretti orynda Arystanbek Múhamediyúly otyr.  Muzeyding Almatynyng kommunaldyq menshigine ótetini turaly sybystyng basylmaghanyna qaraghanda Esimov oiynan әli ainymasa kerek. Muzey -  tariyh, muzey qazaq halqynyng erteden kele jatqan bolmysy. Muzey әkimning kózi týsetin shúrayly, mayly jilik bolghanymen saudagha salatyn qazyna emes...

Esimov mәdeny ortalyq salamyn, zamanauy ónerding oshaghyn túrghyzamyn dese, Almatyda basqa jer joq emes edi. Almatydaghy jýzdegen syrahana men ondaghan gey klub, jynoynaq pen jelókpe jandardyng kónil kóteruine arnalghan, qojayyndary belgisiz nemese aty aitylmaytyn oryndar bar. Ministrmen jaghalasatyn Esimovting solargha shamasy kelmeydi emes, keledi. Jeti jarym jyl otyrghanda Almatynyng әr nýktesin jattap ta alghan shyghar. Sonsha úzaq biyliginde muzeyden basqa bir toqymday jer kózine týspep pe eken? Búl endi jauabyn EXPO-da otyrghan Esimov qana biletin súraq. Bir anyghy: mәdeny tamyrynan ajyramaudy qapysyz úqqan býgingi qazaq Almatydaghy muzeydi sumang qolgha bere salyp qarap otyra almaydy!

Núrghaly NÚRTAY

Abai.kz