BIZDE QAZAQ ANIMASIYaSYNA DEGEN ÝLKEN MAHABBAT BAR
Qazaqtyng kemenger aqyny, sarqylmas qazynasy - danyshpan Abaydyng tughanyna biyl 170 jyl. Osyghan oray qazaqtyng tabany tiygen jerding bәrinde Hakim ata toyyn atap ótu sharalary men onyng múralaryn úrpaqqa nasihattau jýrip jatyr. Janalyqtarymyzda Abaydyng 170 jyldyghyna tughan topyraghy Shyghys Qazaqstan ónirinde dýbirli toy ótetinin habarlaghan edik. Sonday-aq, aqyn múrasyn dәripteuden shetel qazaqtary da tys qalmay, Abay turaly mulitfilim týsirip jatqan sheteldegi qandastarymyz turaly da jazghanbyz. Hakim «Abaydyng jolyn» ústanyp, jastardy tyng ghylymdy, ozyq tehnologiyany iygeruge dәriptep jýrgen, «Abaydyng balalyq shaghy» atty 3D-de mulitfilim týsirip jatqan Ýrimjidegi qandasymyz Ghúsman Qajytayúlynan telefon arqyly súhbat alyp edik.
- Assalaumaghaleykým, Ghúsman Qajytayúly! Áuelgi súraghymyz, sizding animasiyalyq kompaniyany «Abay joly» dep atauynyzdyng syry nede? Osy kompaniyada býginde qansha adam júmys isteydi, olar qanshalyqty kәsiby maman?
- Uaghaleykýmýssalam! Áriyne, bizding kompaniyanyng «Abay joly mәdeniyet taratu seriktestigi» ataluynyng ózindik mәni bar. Kompaniyamyzdyng qúrylu aldyndaghy negizgi baghyty – tehnikagha sýienip, mәdeniyet salasynda qyzmet etu boldy. Yaghni, 3D tehnologiyasyna sýienip mәdeniyet tanystyru, naryq jaratu. Sondyqtan bizge janalyqqa uәkildik etetin, óz ruhaniyatymyzgha uәkildik etetin, әri, halyq estigende birden este qalatyn at qajet boldy. Sóitip, keng oilanyp, tereng tolghanyp, kompaniyamyzdyng atyn «Abay joly» dep atadyq. Abay joly – janalyqqa, ghylymgha bastaytyn jol. Abaydyng joly tek qazaq halqynyng ghana emes, ol – kýlli adamzat ruhaniyatynyng danghyl joly.
Basqa tuysqan últtargha búnyng manyzdylyghyn kórsetip beru ýshin, aldymen ózimiz osy jolmen jýre biluimiz kerek. Qazir kompaniyamyzda 20-dan astam úl-qyzdarymyz júmys isteydi. Olardyng aldyna 5 jyl boldy. Janadan bilim alyp, qyzmetkerler qataryna qosylyp jatqandar da bar. Uaqyty kelgen kezde olar da qosynymyzgha qosylady. Tehnikalyq qyzmetkerlerimiz 3D animasiyalyq ekzamenderden ótip, memlekettik qatysty oryndardan «tolymdy animator» kuәligin alghan jastar.
- «Abaydyng balalyq shaghy» 3D mulitfilim «Abay jolynyn» alghashqy jobasy ma? Búdan basqa qanday jobalar jasadynyzdar?
- 104 seriyadan túratyn «Bala Abay» - kompaniyamyzdyng alghashqy jobasy. Eger, búl sәtti bolyp jatsa, tolyq metrajdy filimder jasau josparymyzda bar. Alla jazsa, qalghan jobalardy uaqyt kelgen kezde halyqqa úsynatyn bolamyz.
- «Abaydyng balalyq shaghy» 3D mulitfilimining ssenariyin kimder, qalay jazdy? Qanday derekter men kitaptargha sýiendinizder? Qazaqstandaghy abaytanushylardan kenes aldynyzdar ma?
- Mulitfilimining ssenariyin Qazaqstan azamattary men osy jaqtaghy qandastarynyz ortaq aqyldasyp jazghan. Kópting kenesine jýgindik. Búghan qazaqtyng miftik anyzdary men Múhtar Áuezov atamyzdyng «Abay joly» romany negiz etip alyndy. Biraq, 100 payyz romanmen say emes. Óitkeni búl mulitfilimde Abaydyng bala kezi, qazaq balalarynyng ýlkendi syilap, kishini ayalaytyn tәrbiyeliligi, qiynshylyq aldynda sabyrlylyghy men tapqyrlyghy, ala jipti attamaytyn adaldyghy men aqyldy Abay obrazy somdalady. Negizinen balalyq shaghy aitylady.
- Bir súhbatynyzda «Biz keminde 500-den astam qazaq azamatyn animasiya salasyn iygeruge tәrbiyelep shyghuymyz kerek»,- depsiz. Búl maqsat búl kýnde qanshalyqty oryndaldy?
- Áriyne, búl 500-den artyq animator últymyzdyng atadan kele jatqan kóptegen tartymdy miftik anyz-әngimelerin ssenariy týrinde nemese tolyq metrajdy etip jasap, dýniyege taratu ýshin eshqanday kóptik etpeydi dep oilaymyz. 5-6 jyl uaqyt ketedi. Biz, әzirge deyin ózimiz tәrbiyelep shyqqan tehnikalyq mamandardy qospaghanda, biyl qyrkýiekte oquyn bastaytyn «Abay» atyndaghy akademiyamyzgha 50 shәkirt qabyldaymyz dep otyrmyz. Keler jyly qabyldanatyn adam sany búdan da kóp bolady.
- Qazaqstanda songhy jyldary shyqqan «Er Tóstik», «Aldarkósening kónildi oqighalary» siyaqty mulitfilimderdi qalay baghalaysyz? Kórermenin birden baurau ýshin qazaq animasiyasyna ne jetispeydi?
- Songhy jyldary Qazaqstanda shyqqan siz aitqan jәne basqa da mulitfilimderge mening emes, halyqtyng baghasy manyzdy ghoy. Eng әdili - halyqtyng baghasy, sóz bar ghoy «halyq aitsa, qalt aitpaydy» degen. Biz qolgha alghan búl jobamyzdy, jan dýniyemizben, tereng sýiispenshilikpen, qogham jәne úrpaq aldyndaghy jauapkershilikpen, eng songhy ozyq tehnologiyalarmen halyqaralyq dengeyge, naryqqa shygharugha kýsh salyp jatyrmyz. Tek sonda ghana elimizdin, sonday-aq, shetelderding telearnasynda qazaq mulitfiylimin kórsetu mýmkin bolmaq. Jalpy, bizde, bizding qosynymyzda qazaq animasiyasyna degen ýlken mahabbat bar.
- Qyrkýiek aiyna josparlap otyrghan Abay atyndaghy animatorlar akademiyasynyng ereksheligi ne bolmaq, ózine jýktegen mindeti qanday?
- Qyrkýiek aiynda oqu bastaytyn akademiya Shynjandaghy birden-bir animasiyalyq akademiya. Sonday-aq, búl Shynjandaghy túnghysh retki memlekettik jogharghy oqu orny men animasiyalyq kompaniyanyng birlesip qolgha alghan jobasy. Mindeti – birneshe jyldyq oqu arqyly memlekettik ólshemnen ótken tolymdy animatorlar tәrbiyelep shyghu. Sonday-aq, studentterimizdi memleket moyyndaytyn JOO beretin birtútas maman diplomyna ie etu. Biz shәkirtterimizge sonday diplom bermekpiz.
- Atajúrtqa jii kelip túrasyz ba? Qytaydaghy qandastarymyzben eldegi bauyrlarynyzdyng mәdeny baylanysyn qalay baghalaysyz?
- Men Qazaq Eline júmys babymen jii baryp túramyn. Eki eldegi qandastardyng mәdeny baylansyn óz basym joghary baghalaymyn. Búdan keyin de eki eldegi mәdeniyet jaghynan auys-týiister tipti joghary órege kóteriledi dep bilemin.
- Abaydyng 170 jyldyghy Qytaydaghy qandastarymyz arasynda qalay atalyp ótip jatyr? Jalpy Qytayda Abay qanshalyqty nasihattalady?
- Abay atamyzdyng 170 jyldyghyn búl jaqtaghy qandastarynyz atausyz qaldyryp jatqan joq, әraluan joldarmen toylap jatyrmyz. Atap aitqanda ghylymy konferensiyalar men týrli dengeydegi mәdeny is-sharalar ótip jatyr. «Abay taghylymy – zaman ainasy» atty arnauly baghdarlamalar BAQ arqyly Abay múralaryn úrpaqtar ruhaniyatyna әr qyrymen tanystyryp jatyr.
Al, Qytay haqynyng dәl ózi Abaydy, әriyne, 100 payyzy tanymaydy. Biraq ta, Abaydy biletinder Abay iydeologiyasyn joghary baghalaydy. Abaydy dýniyening ozyq oily filosoftarymen teng kórmese, kem kórmeydi. Sondyqtan Abaydyng nasihattaluy búl jaqtan jyldan-jylgha joghary beleske kóterilip kele jatyr. Basqasyn aitpaghanda, «Bala Abay» mulitfilimi tabysty shyghar bolsa, onda ony búl jaqtaghy memlekettik telearnalardan kórsetuge mýmkindik alamyz.
- Súhbatynyzgha rahmet! Shygharmalyq tabys tileymiz!
- Ózderinizge de ýlken rahmet! Bizdi izdep, kónil bólip jatqandarynyzgha alghys bildiremiz! Men bir últtyng mәdeniyeti - sol últtyng geni siyaqty dep oilaymyn. Ár últtyng mәdeniyetine qarap, sol últtyng ótken tarihta qanday bolghanyn, qanshalyqty ozyq ekenin bayqaugha bolady. Biz basqalardyng mәdeniyetin qabyldaushy ghana emes, óz mәdeniyetimizdi de dýniyege taratushy boluymyz kerek. Búl júmys bәrimizge ortaq júmys desek te bolady. Osy salada ortaq iydeyamen, jaqsy pikirlermen til alysyp túrayyq. Abayshyl azamattargha dúghay sәlem aitamyz. Abay atamyzdyng 170 jyldyghy qútty bolsyn!
Súhbattasqan Núrghaly Núrtay.
Abai.kz