(PAMFLET)

Myna zamanynda nemen shúghyldansaq eken, qaytip qaltamyzdy toltyrsaq eken dep, basy qatyp jýrgender ýshin keremet bir jol bar. Ol –korrupsiyamen ainalysu. Biraq korrupsiyamen ainalysu ýshin memlekettik qyzmet kerek. Eng qúryghanda  auyldyng әkimi degen dәrejeniz bolghany dúrys. Ar jaghy sosyn – op-onay. Óziniz sekildi әmiyanyn toltyrudy armandap jýrgen bir kәsipkerdi tauyp alyp, qatyryp túryp keremet joba jasaysyz. Oghan bizding qashanda «qoly ashyq» memleketimiz jýzdegen million tenge qarjyny oilanbastan bóle salady. Bitti. Sosyn osy aqshadan ózinizding «tәbetinizding shapqanynsha» asaysyz. Jogharyda otyrghandargha beresiz. Sóitip bir-aq kýnning ishinde millioner bolyp shygha kelesiz.

Al, jobany ne isteymiz deysiz be? Týk te. Ol solay qalady. Eger qolgha alghan jobanyng barlyghy iske asa berse, Qazaqstan bayaghyda-aq, Amerikanyzdy attap óter edi. Sondyqtan jobany oilamay, әueli ózinizding jaghdayynyzdy oilanyz.

Biraq «batpan qúiryq, búl ne degen dalada jatqan qúiryq» demekshi, dalada jatqan aqsha joq. Eger jyldamdatyp shet elge qashyp kete almasanyz, birer jyl «ana jaqtyn» dәmin tatyp keluge mәjbýr bolasyz. Kóp emes, bir-eki jyl ghana. Kәdimgi әskerge baryp kelgen bala sekildi. Degenmen aqshasy bar adamgha ol jaqta da kóp qiyndyq joq. Týrmede otyrmyn dep tirkelip qoyasyz da, óziniz ýiinizde kempirinizding qasynda tyr-tyr qasynyp jata beresiz. Sodan bir kýni sot bolyp, sizding isinizdi qaytadan qaraydy. Sosyn sudiyalardyng ózderi an-tang qalyp, tipti ynghaysyz jaghdaygha týsedi. «Apyrmay, úyat bolghan eken, myna kisining «jegeni» bar-joghy 500-aq million tenge. Al týrmede otyrghanyna jyldan asyp ketipti. Qoy, endi ústaghanymyz dúrys bolmas, «ýlgili tәrtibi ýshin» degen syltaumen bosatayyq!» - dep, sizding jýgen-noqtanyzdy basynyzgha týrip, bostandyqqa shygharyp qoya beredi. Mine, osydan keyin siz birjola erkindiktesiz jәne eshqanday júmys istemey-aq qoyynyzgha bolady. Sebebi úrlaghan aqshanyz balynyzdyng balasyna jetedi. Jәne búdan esh qysylushy bolmanyz, sebebi aqsha jep sottalu degen býginde qylmys dep sanalmaydy. Ol sheneunikterding arasynda kәdimgidey dәstýrge ainalyp ketken. Proletariattyng kósemi Lenin atamyz aitpaqshy, týrmening dәmin tatpaghan adam ómirding ne ekenin bilmeydi.

Sózimiz dәleldi boluy ýshin, birer mysal keltire ketelik. 2012 jyly Qostanay oblystyq әkimdiginde jýzdegen million memleket qarjysyn qymqyrghan sheneunikter isti bolyp sottalghanynan habardarmyz. Jәne kileng bir «dókeyler». Oblys әkimining apparat jetekshisi A.Tverdohlebov, oblystyq ekonomika jәne josparlau basqarmasynyng bastyghy M.Sheglova, әkimdiktegi әdilet bólimining mengerushisi G.Tóleubaeva, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy diyrektorynyng orynbasary G.Asayynova, kәsipker V.Elichiyshevter. Qazir osylardyng barlyghy bostandyqta jýr. Al «asa ýlken kólemde para aldy» dep aiyptalyp, bes jylgha sottalghan M.Sheglova 2 jyl, eki ay otyryp, juyrda birjola bosap shyqty.

Atyrau oblysynyng búrynghy әkimi Bergey Rysqaliyevtyng «komandasy» 82 milliard qarjyny qymqyrghan dep aiyptalghanyn bilemiz. Qazir osy iske tikeley qatysy bolghan Atyrau qalasynyng búrynghy әkimi Asqar Kerimov pen oblystyq qarjy basqarmasynyng bastyghy Bauyrjan Jantemirovter «ýlgili tәrtibi ýshin» birjola bosap shyqqanyn bilip otyrmyz.

2012 jyly Janaózen qalasynyng әkimi bolghan Oraq Sarbópeev 109 million qarjyny qaltagha basty degen aiyppen 10 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan bolatyn. Jәne ol búl qylmysty qalanyng búrynghy әkimi Jalghas Babahanovpen kelisip jasaghan dep jazady aqparat qúraldary. Juyrda O.Sarbópeev jana qylmystyq kodeksting kýshine enuine baylanysty, 600 myng tenge aiyppúl tólep, bosap shyghypty. Al aqtalyp shyqqan Babahanovty týrmening qaqpasy aldynan tuystary shashu shashyp qarsy aldy deydi kórgender. Pa, shirkin dedik! Qayda barsang da kózge úryp túratyn qazaqtyn  bayaghy darhandyghy.

Byltyr ghana 252 million 335 myng tenge jәne 147 myng AQSh dollary kóleminde para aldy dep, 6 jylgha qatang rejimdegi koloniyagha jiberilgen Qorghanys ministrining orynbasary  Baghdat Maykeev te juyrda ghana densaulyghyna baylanysty bosap shygha keldi.

Ýsh jýz myng dollar kóleminde para aldy dep aiyptalghan QR Tabighy monopoloiyalardy retteu agentigining tóraghasy Múrat Ospanov «ana jaqqa» barghysy kelmese kerek. Oghan 1 milliard 101 million 60 myng tenge kóleminde aiyppúl salyndy. Ayyptalushy búl jazagha kelisken. Yaghni, onyng tóleuge mýmkinshiligi bar degen sóz. Qazir ol osy aiyppúl somasynyng shiyrek bóligin (250 million tengeden asa) tólep te tastaghan kórinedi. Ospanov aiyppúldy alty aidyng ishinde tóleuge mindetti. Yaghni, qyrkýiek aiynyng ayaghyna deyin 1 milliard 101 million tenge memleket qazynasyna týsui kerek degen sóz. Al týspese she? Biraq bizdegi «adamsýigish» sot jýiesi ol merzimdi taghy da birer jylgha úzartuy, tipti aiyppúldy birjola alyp tastuy mýmkin.

2013 jyly 80 myng dollar kóleminde para aldy dep aiptalyp, 10 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan Kedendik baqylau komiytetining búrynghy tóraghasy Serik Baymaghambetov te jurda «merzmin bitirip», bosap shyqty.

2013 jyly Su resurstary jónindegi komiytetting tóraghasy Arman Qúmashev 1 milliard 200 million tenge kóleminde memleket qarjysyn qaltagha basyp jәne 6,6, milliard budjet aqshasyn  qoldy qylmaqqa әrket etkeni ýshin «tabandatqan» 4 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan. Mýmkin qazir ol da boastandyqta jýrgen shyghar. Osynshama baylyghy bar adam týrmede kóp otyrghany, tipti, ynghaysyz ghoy.

Pavlodar oblysynyng búrynghy әkimi E.Arynnyng kenesshisi bolghan T.Bәstenov 8,7 million tenge kóleminde para aldy dep aiyptalyp, qamauda otyrghanyna jyldan asa uaqyt ótti. Onymen birge әkimning búrynghy orynbasary A.Ábdihalyqov ta jazasyn kýtude. Eger búlardyng kinәlary dәleldense, T.Bәstenovtyng 1976 jyly shyqqan «Moskvich-412» jәne 1971 jyly shyqqan «Volga» avtokóligi tәrkilenedi eken. Búl kólikterding birining shyqqanyna 39, al endi birine 44 jyl bolypty. Zanymyzdyn  «әdilettiligine» eriksiz tang qalasyn! Erteng memleket osy eki mashinany auksiongha qoyyp satady da, 8,7 millionnyng ornyn jaba salady.

Mine, Qazaqstandaghy eng tiyimdi biznes-korrussiya dep otyrghanym – osy. Biraq ol ýshin memlekettik qyzmetker boluyng kerek. Memlekettik qyzmetker bolu ýshin-bireulerding qolyna «birdene» qystyruyng kerek. Osynyng esebin tapsan, bitti, jolym boldy dey ber!

Saylau Baybosyn

Abai.kz