... Taghy da sýikenip jatyr. Aydos pen Rasulgha. Rasul Júmaly әleumettik jelidegi jazbasynda búl sayttyng atyn atau bylay túrsyn, júrtty mýlde oqymaugha shaqyrghan bolatyn. Úmytpasaq sol jazbasynda sayasattanushy: «Búl sayt qazaq qoghamynyng ishine iritki salu ýshin ashylghan», - dep ashyq jazghan da bolatyn. Solayy solay siyaqty, óitkeni әlgi saytsymaq qazaqqa sýikimi bar azamattargha sýikenumen keledi. Sondaghysy oryndy syn, oily sóz bolsa eken. Joq, tiyse terekke, tiymese bútaqqa dep siltey beredi. Qisynsyz. Sirә, sayt basshysyna ózining osy tirligi qapysyz únaytyn bolsa kerek, әlde qoqandaghan qojayyndary tapsyrghan sharuany atqarghan týri osy ma? Qalay desek te, әiteuir, kәsibiylik pen mәdeniyetten, eldik, últtyq múrattan júrday birdene.

Esterinizge sala keteyik, juyrda Aydos Sarym men Rasul Júmaly Múhtar Shahanov basqaratyn Qazaq Últtyq Kenesine jetekshi qyzmetke taghayyndalghan bolatyn. Turasyna kóshsek, Shahanovtyng Últtyq Kenestegi orynbasarlarynyng biri. Bar qyzmetteri osy ghana. Al, Shahanovtyng orynbasarlary – Aydos pen Rasuldy qosqanda beseu. Olar: Janúzaq Ákim, Erkin Raqysh jәne Dәuren Babamúratúly.

Últ isi «úly isterdin» tasasynda qalyp, útylys taba bergen son, el azamatttary bas qosyp osydan eki jyl búryn Últtyq Kenes qúrghan-dy. Kenesting qúryluyna zanger-jurnalist Maqsat Iliyasúly kóp enbek sinirdi. Kenes júmysyna  Jarylqap Qalybay, Marat Toqashbay siyaqty kósemsózshi, jornalshy jigitter júmyla kirisken-di. Alayda, qoghamdyq júmys, ol –  kariera emes. Yaghni, mansap qughan, baylyq qughandardiki emes. Azamattar mәselening ynghayyna qaray birine biri ornyn berip, úiym ishindegi jetekshilik qyzmetti ózara bólisip jatady. Últtyq Kenestegi tayauda bolghan auys-týiis te osy rettegi mәselening biri edi. Biraq, әlgi baqyrauyq sayt ózinshe joramal jasap, әngimeni búra tartyp baghypty. Sondaghy aitpaghy: Últtyq Kenesting shenberinde Últtyq partiya qúryluy mýmkin. 

-          «Sonymen, - dep jazady basshysy belgisiz, avtorlary aty-jónsiz sayt, -  Aydos pen Rasul belgili bir kýshterding kómegimen jana partiya qúruy mýmkin. Sebebi, biylik basyndaghylar qalasa da qalamasa da últshyl kýshter birigip, toptasyp keledi. Kóp úzamay  olar da bir partiyagha birigip, bolashaqta qúzireti kýsheyetin Parlamentke taban tiygizuge baryn salatyny anyq. Olay bolsa búl isting aldyn alyp, «upravlyaemaya» partiyany ózderi qúryp almaq niyette. Al Shahanovty olar uaqytsha paydalanady da, adamdar jinalyp, partiya qúrylghan kýni әkimshilikting qolymen ysyra salady.   

Maqsat Núrypbaev  oblystardy aralap, ólgen kiyikti sanap jýrgende Aydos Sarym óz tapsyrmasyn jaqsy oryndap jatyr. Osy  jyldyng kýzine qaray aty últshyl bolmasa da, zaty soghan jaqyndau jana partiya ómirge kelui mýmkin. Onyng basynda Aydos pen Rasuldyng otyratynyna da shýbә bolmas. Biraq ol partiya qazaq últyna qyzmet ete me? Áy qaydam...» 

Jogharydaghy sóilemderdi qayta sholyp shyqsanyz  mynanday súraqtar tuady:

-         «Últshyl kýshter birigip, toptasyp keledi». – Qazaqstanda últshyl kýshter birigip, toptasa qalsa, sonshalyqty qauipti me? Qazaqstandaghy «últshyl kýshter» neni qiratyp, neni býldiripti? Elbasynyng qanday isine qyrsyghyn tiygizipti?

-          «Kóp úzamay  olar da bir partiyagha birigip, bolashaqta qúzireti kýsheyetin Parlamentke taban tiygizuge baryn salatyny anyq». – Qúzireti qay kezde kýsheyetini belgisiz Parlamentke últyn sýietin úldar taban tiygizip bastasa, nesi aiyp? Nesi jaman? Kim kóringen kirip-shyghatyn esik-terezesiz dәlizge ainalghan Parlamentke  «bir partiyagha birikken» kýshter kirse, QR Parlamenti shyn mәnisinde Zang shygharushy organ bolmay ma? Sonday kәsiby әri kýshti Parlament ómirge kelse, qazaq qoghamynda, qazaqsha aitqanda, «aq týiening qaryny jarylmay ma?!» 

-         «Olay bolsa búl isting aldyn alyp, «upravlyaemaya» partiyany ózderi qúryp almaq niyette». – Biylikting soyylyn soghyp, biylikke jaghayymsyp otyratyn sayttyng aitatyn sózi me búl? Jigitter «upravlyaeamaya» partiya qúra qalsa, onda olardyng da belgili bir dengeyde resmy biylikpen kelisip mәsele sheshe alatyn bolghany ghoy? Solay eken, endeshe, myna sayt jәne onyng kórinbeytin qojayyndary qazirgi biylikke tis-tyrnaqtarymen qarsy bolghany ghoy? Eger onday oidan aulaq jýrse, nege memlekettik  túrghyda oilasa alatyn biylik pen el azamattarynyng birligin jek kóredi? Nege «búl isting aldyn alyp, «upravlyaemaya» partiyany ózderi qúryp almaq niyette» dep enireydi. Álde búl sayttyng qojayyndaryna shasha al dese bas alatyn, qaradýrsin «ne upravlyaemyi» últshyldar partiyasy kerek pe? Onday partiya últty qay úshpaqqa shygharady? Týptep kelgende búl qazaqty әlemge masqara etip, qan-qasapqa salyp qúrtu emes pe?  

-            «Al Shahanovty olar uaqytsha paydalanady da, adamdar jinalyp, partiya qúrylghan kýni әkimshilikting qolymen ysyra salady».  – Shahanov – aity aitpady poeziyada da, sayasat pen qogham ómirinde de asa iri túlgha. Múhannyng býgingi kýnge deyin elge sinirgen enbegin eshkim syzyp tastay almaydy. Últtyq Kenesting ótkendegi jiynynda Múhannyng ózi: «Men endi ornymdy jastargha berip, osylardyng batyl qimyldanuyna jol ashuym kerek, mýmkindik beruim kerek», - degen eken. Kórip otyrsyz ba, Múhang uaqyttyng ózgergenin, uaqyt talabyna say qimyldaytyn sayypqyran úldardyng jana tolqyny sayasat tizginin qolgha alghanyn bek týsinip alypty. Sondyqtan ol «ysyryla salatyn» әldekim emes. Ol –  jas órender ýshin últ isinde ónege biyigin kórsete týspekke bel bughan adam. Múhannyng janaghy sózi osy oiymyzgha dәlel. M. Shahanov manyrap qana otyratyn sayttardyng ainalasyndaghylar siyaqty qortyq sanaly sandalbaylardyng sanatyna kirmeydi. Ol kisini әlgindey sózben arandatyp, sýzistiruding endige kýni ótken.

-           «Maqsat Núrypbaev  oblystardy aralap, ólgen kiyikti sanap jýrgende Aydos Sarym óz tapsyrmasyn jaqsy oryndap jatyr». – Kimning tapsyrmasyn Aydos Sarym jaqsy oryndap jatqanyn saytan týrtken saytymyz aita ketse oryndy bolar edi. Biraq, ol aita almaydy. Óitkeni múnysy – dombytpa sóz, jәy dolbar. Basqa eshtene de emes.

-          «Osy  jyldyng kýzine qaray aty últshyl bolmasa da, zaty soghan jaqyndau jana partiya ómirge kelui mýmkin». – Ras pa eken, bayqús-au?! Múnysy ras bolsa, qúlaghyna saytan sybyrlap túratyn saytymyzdyng sózine sene qalghan bolayyq. Alayda, búl shimanday ótirik. Osy jyldyng kýzine qaray últshyldar emes, kópúltty birikken «Spravedlivosti» partiyasy Qazaqstandaghy kóp partiyanyng qataryn toltyrmaq.  Sol partiyanyng tezdetip ómirge keluine asyqqan saytan keyipti sayt últyn sýigen úldargha kezekti ret sýikenip, silekeyin jaghyp, ainalasyn lastap jatyr.

Týiindi sózinde: Aydos pen Rasul basshy bolatyn partiya «qazaq últyna qyzmet ete me?» dep qoyady bilmegensip. Mine, bar gәp – osynda. Búl – qazaq últyna qyzmet etetinderdi qaytkende kópshilikke jek kórinishti etip, belsendi azamattardyng bedelin týsirip, qazaqty qorlaugha, mazaqtaugha arnalghan joba. Tóniregin typ-tipyl etip bolghan song ózin seltiytip serke saylap almaqshy. Onday atty kýn saghan tua qoyar ma eken? Áy, qaydam...

Abai.kz