Shól. Belasqan belder, bir úrttam sugha zar zәrezәpting keypindegi shólder, kókten kók kilemin tósengen kógoray shalghyndar, shyrmauyq shópting shyrmauyna oratylghan tylsym dýniyeler men aspanmen para-par taular menmúndalap túrghan qasiyetterimen lepirip, qoghaday qaryqtyryp, tenizdey tulattyrghan úly jaratylys terennen terbettire týsedi. Sol ispetti ómirlik angharlar da  ózine tәn syrlargha toly. Lyqa bayyp bebeulegen әsemdigi de, jýdeuli jadaghaylyghy da jeterlik.

                            Jarlysy men bayy ten,

                            Jabysy men tayy ten,

                            Jary menen sayy ten, -

deytúghyny bolushy edi, sol syndy jary menen sayy teng saghatsha shyqyldap órbigen ótpeli ómir turasynda tolghamaqpyz.

                               ***      ***     ***

    Áu basta әngimening tórkinin «shólden» bastaghanymyz sansoqty emes. Eng әueli dindegi ruhaniyat erejelerine andatpa jasar bolsaq: «Shól», «qúl», «ólu», «tirilu», «súralu». Aty aityp túrghanday osy 4 tarapqa, sheshusiz júmbaqqa selsoq qaramau. IYen dalada su izdep, arman kezgen qúl ekenimiz, arman kezgen kýii Ázireyil janymyzdy alar kezi, jan tәsilim eter sәtimiz, qiyamette tirilip, Jәbpar iyemizge súrau berer shaghymyz naghyz qúl ekenimizdi kuәlandyryp, taygha tanba basqanday ara jikti ajyratugha sebep bolady.

                               ***       ***    ***

    Qisynsyz qily ghúmyrda minut bylay túrsyn, sanauly sekundtyng qadirine jetuding ózi baqyt.

                       Saghattyng shyqyldaghy emes ermek,

                       Hәmiyshә ómir ótpek ol bildirmek.

                       Bir minut bir kisining ómirine úqsas,

                       Ótti, óldi, taghdyr joq, qayta kelmek, -

degen Abaydyng taramdalghan ghúmyry men kýiki kýii «qolda bar altynnyng qadirine jet» degen emeurin tanytatynyna sóz joq.

     Qasiyetti Qúran Kәrimde Alla Taghala: «Shyn biz, senderdi bosqa jarattyq ta tipti bizge qaytarylmaymyz dep, oilaysyndarma?» (Mýmiynún sýresi 115) dep Jaratushy iyemiz aqiqattyng antymen adamzattyng oiyna úly ýndeu arqyly qozghau salady. Haq iyemiz múqym adamzat balasyn jer betine halifa etip jaratyp, parasatymen payymday alatynday, týrli maghlúqattyng bayybyna tereng ýniletindey etip, sonday-aq ghylym, bilim sarasymen sýrleu salatynday sәuleli aqyl, enbekpen kәsip qylarlyqtay jiger-qayrat syilaghany tek Jaratushynyng ghana úlylyghy men qúdiretine tәn. Búrmalany, oidymy kóp, úqyr-shúqyrgha toly kýnimizding de shegi men sheti bar. Sol shek pen shetten keyin súralu bar, tigisti jazyp tikseniz de, býgip tikseniz de imany aqiqat osy.

                                  ***       ***       ***

    Zady oiymyzdyng soyyl-shoqparday aiqasqa tarmasa týsken mezette-aq jýrek shynyrauyndaghy týidekti, mazalanghan jәne qabaghy qars aiyrylyp qabynghan maghlúmdarda tereninen terbettire týsedi. Dýniyege pәk, sәby bolyp kelip, týrli kermekting kebisine kýrmelip, әureshilikti kóre-kóre (Abay) dәuren sýremiz. Ghúmyrdyng bayansyzyn, dýniyening әrbir qyzyghynyng aqyrynyng sholaqtyghyn (taghy da Abay)  bile túra qaqayyp, qasqayghan qayghynyng qoynauyna  qúmygha enesiz. Shynynda búl da ózerilmeytin Tәnirding pendege bergen taghdyry. Úly Abaydyng «Adam balasy jylap tuady, keyip óledi» degen jan tebirenisi әrbir adamzat balasynyng ishki әlemi qúsagha toly ekendigin torygha tolghaydy.

    Aynalyp kelgende ómirding soqpaghymen jýrip ótken danalarymyz ýsh qasterli de, qasiyetti úly shyndyqtyng aldynda tәu etken. Sol arqyly jalghannyng jalghandyghyna kózi jetip, basyna qater búlty ýiirilse de qalyng qoldy sermendermen semserlesti, óitkeni ol babalarymyz Allanyng aldyndaghy újdandy úmyt qaldyrmady. Ruhaniyat shynarynyng shyryny Shahkәrim qajy búl túrghyda:

                        Álemdegi dinderding týp maqsúty

                        Ýsh nәrsede búljymay qúshaqtasar:

                        Qúday bar, újdan dúrys, qiyamet shyn,

                        Esh dinning maqsúty joq múnan asar

dep, - tәpsirleui әzelde beker emes. Aqylgha boylar bolsanyz, Allanyng pendeni jaratuy tekten-tek emes, onyng újdanynyng beriktigi myqtylyghy, dúrystyghy bú dýniyening senimdi serigi. Sol újdannyng tekseriletindigi qiyamette yaghny ahyrette dep Shәkerimning sarqa tolghap otyrghan dýniyesi birimenen-biri jalghasqan kóshting kerueni syqyldy bolmaq.

                             Sham jaryghy sónse bitedi,

                             Qansha qyzyq dәuren sýrseng de,

                             Dýnie qyzyghy ólse bitedi, -

degen zerdelengen zerekti oy pәlsafagha toly, maghynaly mazmúnnyng jyrtysyn jazady. Rasymende qyzyq dәuren, saltanatqa toly әsemdik, sýiinishinen kýiinishi kóp ghúmyr, tәn azyghynyng kýibeni, mihnatsyz ghúmyr keshu qabirge deyingi ótkinshi janbyr ispetti. Qabirden ary qysha dәnning týiirindey jasalghan amaldar men jan joldasyng iman bolmaq. «Áuel ne nәrsege iman keltirse, sonyng haqtyghyna aqyly dәlel ispat qylargha jarasa, múny yakiny iman desek kerek»  dep Abay danyshpan týirelengen týiindi týimeleydi. Managhy imandylyq turasynda әjemning ózi Jaratqannan kól kósir ghúmyrlyq jas tilep kórgen jan emes, «qaraghym, kәperine saqta, kәrige úzaq jastan góri iman kerek» deytin sózin jii aityp otyrady. Osy mazmúndy qorytymnan keyin-aq biraz dýniyening tórkinine ýnilip, ruhaniyattyng bayybyna barudy týisingendey bolam.

                   ***                         ***                   ***

Sonday-aq  Alla Subhan ua Taghala adam balasyn búldýniyege qúlshylyq etu ýshin jaratyp, merzimi men dәm-túzy tausylghan shaqta ózine qaytaryp aluy, ózining qúzyryndaghy ózgerilmeytin jarlyghy ekendigi Qúranda aitylady. Qasiyetti ayatta: «...Áy adam balasy! Eger ólgennen keyin tiriluden kýdiktensender, әriyne biz senderdi topyraqtan sonan song tamshydan, keyin úiyghan qannan taghy beynelengen, beynelenbegen kesek etten ózderine tekterindi bildiru ýshin jarattyq» dep úly sanalylyqtyng samalyn esip ótedi de «Sonday-aq jatyrlarda qalaghan merzimge deyin qoyyp qoyamyz. Sonynda bóbek týrinde shygharamyz. Odan keyin erjetesinder. Keybireulering qaytys bolyp, keybireulering әr nәrseni bilgennen keyin týk bilmeytin ómirding eng nasharyna qaytarylasyndar...» (Haj sýresi 4) dep Jәbpar iyemiz saralanghan úly salihalylyghymen fәniyding syndarly synaq ekenin qadap-qadap ótedi. Sol sebepti de sanagha  qanaghatshyldyqpen serpin bergen lәzim. Óitkeni adam ghúmyrdaghy minut syndy, keledi, kelgen jaghyna keri ketedi.

                     Kәpir kózding dýniyede arany ýlken

                     Alghan sayyn kónili toya ma eken?

                     Qansha tiri jýrse de ólgen kýni

                     Ózge kózben birdey-aq bolady eken, -

degen dәrgey ajaldyng arany eshkimge yryq bermeytinin hәm sol arannyng eshkimdi shet qaldymaytynyn aqyn Abay úly tolghamymen aqiqatty ajarlaydy.

    Búl dýniyeden kimder ótpegen, kimder ketpegen?! Bolmashy býgingi jarqyldap túrghan kóz qyzdyrarlyq maghlúqattardan qashyq bolayyq. Sebebi búl ghúmyr mәngi túraqtarlyq  dýnie emes. Tal besikte jatqan bas tabyttada jatady. Qúndaqqa oralghan tәn, kebinge de oralady, әspettelgen tәn qúrt pen qúmyrsqagha jem bolady. Úly dindar babamyz Qoja Ahmed Yassauy pәlsafaly hikmetinde múny bylaysha órbitedi:

                      Janazana ýlken kishi tegis keler,

                      Kórstanda kópten bólek sen ishke ener –

                      Jetpis jerde súraq súrar perishteler,

                      Bir-birindep jauaptaryn beru kerek, -

dep úly tәmsilimen qúiyndatady da:

                      Kirip kórsen, bir sәule joq – qaranghy erek,

                      Tolghan qayghy.

                      Jan tabylmas alar derek.

                      Sol saghatta kim qylady saghan kómek?

                      Qiyamet tany atqansha oghan tózu kerek, -

degen úly oy kesh bolmay túrghanda Allany úlyqtaudyng zor baqyt ekenin, onyng jemisin aqyrette kóretinin aiqyndap, kýnәhar pendening auyr azapqa baylanyp, toghytylaryn órbitip shyndyqtyng shynjyryn matay otyryp ólenimen órnekteydi.

   Týisikti týiindegende kýlli adamzatqa Alladan rahym, payghambardan shapaghat bolyp, eki dýniyemizding baqyty men qanaghattyng qanatyn qaghatyn, Abay mýmin aitqan, aqyl, qayrat, jýrekti teng ústaytyn pende boluymyzdy Jaratqan nәsip etip, imanymyz ibalylyghymyzdyng serigi bolghay.

                 Tәmam!

Ázimhan  ISABEK 

Múhtar Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan

Memlekettik Uniyversiytetining studenti.

Abai.kz