Ramazan aiynda alghash Oraza tútushylar, bolmasa, búrynnan saualyna jauap taba almay jýrgen jandar súraqtaryna Ghalamtordan, әsirese, әleumettik jelilerden jauap izdeydi. Sondyqtan, raqymy Ramazan aiynda QMDB-nyng naib mýftiyi, «Núr Astana» ortalyq meshitining bas imamy Nauryzbay qajy Taghanúly elordalyq «Astana aqshamy» gazetining redaksiyasyna kelip, oqyrmandarmen tikeley tildesti. Eng kóp qoyylatyn saualdardy iriktep, nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. 

– «Otyz kýn oraza» dep jatushy edi, biylghy oraza ne ýshin 29 kýn?

– Bismillyahy Rahmany Rahiym! Álemderding Rabbysy jaratushymyz Alla Taghalagha sansyz madaq. Sýiikti payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.) Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn. Alla búiyrsa, on segizinshi mausym kýni oraza bastalady. Jalpy músylman kýntizbesinde kýn sanau keshten bastalady. Mysaly ýshin kýn batyp, ay kóringennen keyin birinshi kýn bolyp esepteledi. On jetinshi mausym kýni keshte Ramazan aiy kiredi. Sol kýni Tarauyq namazyn oqumen Ramazan aiyn qarsy alamyz. Qysqasy, aidyng tuuymen orazany bastaymyz. Biylghy orazanyng 29 kýn bolatyn sebebi, kelesi jana ay jiyrma toghyz kýnnen keyin kórinedi. Payghambarymyzdyng hadiysinde «kim de kim jana tughan aidy kórse, sol adam auzyn bekitsin» deydi. Yaghni, on jetisi kýni keshte aidy kórgen adamnyng on segizi kýni auzy berik bolsyn degen sóz. Músylman kýntizbesi boyynsha Ramazannan keyingi ay – Shәual aiy. Taghy da Payghambarymyzdyng hadiysinde «Shәual aiynyng tughan aiyn kórgen adam auzyn ashsyn» degen. Sondyqtan jana ay tughanda auyz bekitip, kelesi jana ay tughanda auyz ashamyz. «Eger aua rayynyng qolaysyzdyghyna baylanysty ay kórinbese, onda orazany otyz kýnge toltyryndar» degen de hadis bar. Qazir, Qúdaygha shýkir, tehnologiyanyng damyghan uaqyty, qanday jaghday bolsa da mezgildik qúbylystardy naqty anyqtay alady. Mine, 29 kýn oraza – sonday naqty esep.

Birjan Múhametjanúly: Assalamu әleykum! Oraza tútqan adam týkirigin jútsa, juynsa, oraza búzyla ma? Jalpy oraza qanday jaghdayda búzylady?

– Týkirikti jútsa, oraza búzylmaydy. Biraq ony jinap jútugha bolmaydy. Qazaq «auyzdan shyqqan týkirik, qaytip jútsang mәkruh» demey me. «Týkirigimdi jútyp qoymayyn» dep oilamay, kýndelikti qalay jýresin, solay jýrsen, týkirik te jinalmaydy. Al endi orazany búzatyn nәrseler – iship-jeu, auyzdy toltyryp qúsu, jynystyq qatynasqa týsu. Tannan keshke deyin osy nәrselerden tyiylu kerek. Myna mәseleni úmytpauymyz shart – kez kelgen sebeppen nәpsining yghyna qaray jyghylyp, tútqan orazany búzu dúrys emes. Orazanyng әrbir sekundy qymbat.

Gauhar Perneeva: Densaulyghyna baylanysty oraza túta almaghandar ne istese bolady?

– Jalpy auru sebepterimen oraza ústay almaghan adam «pidiya sadaqasyn bersin» deydi Qúranda. Yaghni, bir kýnde bir adamgha auyzashar berip, tamaghyn toydyryp, osylay otyz kýn boyy jalghastyryp, orazanyng sauabyn iyelenedi. Pidiya sadaqasyn óteu ýshin, әriyne, óz qolynmen tamaqtandyru mindet emes. Qazir bir adam toyyp tamaqtanugha qansha aqsha júmsaydy, sonsha aqshany sadaqa qyp berse bolady.

Almas Syrghabay: Orazamen qatar otyz kýn boyy oqylatyn Tarauyq namazy turaly aita ketseniz…

– Tarauyq namazynyng ýkimi Muәkkәd sýnnet deydi. Yaghni, bekitilgen, Payghambarymyz, sahabalar qatty ústanghan sýnnet bolyp esepteledi. Sauaby ýlken sýnnetten bas tartu dúrys emes, biraq «kimde-kim Tarauyq namazyn oqymasa, oghan kýnә jazylady» degen ýkim joq. Tarauyq sózining maghynasy – demalys degen sóz. Sondyqtan kez kelgen adam Tarauyq namazyn oqysa sauap, oqymasa kýnә jazylmaydy.

Úlmeken Eskendirova: Sizge habarlasyp otyrghan sebebim, ýsh bala tәrbiyelep otyrghan, júmyssyz anamyn. Jyl sayyn oraza tútamyn. Balalarym da óte daryndy, qabiletining arqasynda Elbasy atyndaghy mektepte oqidy. Sol balalarym paraktikasyn Qyzylordada ótkizui kerek eken. Soghan jolaqy tappay, qinalyp otyrghan jayym bar. Sizder kómektese alasyzdar ma?

– Áriyne, kómektesemiz. Siz nemese balalarynyz «Núr Astana» meshitine kelip, mening atyma ótinish jasap, qay kezde jolgha shyghatynyn anyqtap aityp bersenizder, biyletterinizdi alyp beruge kómektesemiz.

Gýlnәr Óteshova: Oraza ústaugha әrbir adam dayyn bola bermeydi ghoy, birinshi ret oraza ústaghysy kelgen adam basynda, ortasynda, sonynda ýsh kýn, ýsh kýnnen ústasa bola ma?

– Saualynyzgha rahmet. Oraza ústau – Ramazan aiynda paryz. Sondyqtan bir ay orazany tolyq ústau kerek. Basqa ailarda, mysaly Shaghban, Erejep ailarynyng basynda, ortasynda, sonynda bir kýn, eki kýn dep ústaugha bolady.

Kenjekey TOQTAMÚRAT

Bnews.kz