ALASh JÁNE ABAY
Qay halyqtyng bolmasyn belgili bir tarihy kezende óneri men әdebiyeti, yaghny býkil mәdeny bolmysy ózgeshe bir biyikke kóterilip, keyingi órleu men damugha keng jol ashary sózsiz. Endeshe bizding qazaq halqynyng tarihynda da sonday kezenderding bar ekendigi shyndyq. Qazaq halqynyng ruhaniyattyq damuynda osynday tolaghay ózgerister men erekshe serpilisterding kózge airyqsha shalynar sәti — HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basy.
Qos ghasyrdyng toghysar túsynda «Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdep» eki jaqqa ýnilgen úly Abay, halyqty órkeniyetting órine alyp shyghar amaldy tapty. Ol ghylym men bilim, óner ýirenu joly edi. Zamananyng túrpatyn, últ túrmysynyng kemshilikti tústaryn Abayday kóre bilgen, úly aqynday tanyghan jan kemde-kem. Abay jasampazdyghynyng mәngiligi men ónerining óristiligi osynda jatsa kerek. HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyr basyndaghy Abay fenomeni – qazaq últynyng órkeniyettik bolmysyndaghy orny aityp bolmas úly qúbylys!
Alash ziyalylary tanymyndaghy Abay
Áriyne, Abay úlylyghyn, shygharmashylyq túlgha retindegi bolmysyn tap basyp tanugha biraz uaqyt qajet boldy. Al abaytanudy alghash jýzege asyrghandar – HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq ziyalylary. Olar ózderi mindet etip alghan últ ýshin atqarylar úlanghayyr isterding bastau kózi úly Abaydy tanu men tanytuda dep bilip, eng aldymen, sol úly ústazdyng úlylyq qasiyetin ardaqtaugha úmtyldy. Abaydy ózderi ghana qadir tútyp qoymay, onyng últ abyzy retindegi kemengerlik túlghasyn ózderi aitpaqshy «júrtqa», yaghny kópke tanytudy maqsat tútty.
Qazaq ziyalylary ә, degende-aq, Abay turaly turaly keleli oilaryn sol kezdegi týrli basylymdarda jariyalay bastady. Onyng ishindegi eldi eleng etkizer, oqushylary túshynyp oqyr, ruhany azyghy moly da, kenge qanat jayghany da, әriyne, «Qazaq» gazeti boldy. «Qazaq» halyqqa qyzmet kórsetuge jararlyq, halyqtyng kókeykesti oi-armanyn kórsete alatyn materialdardy ghana jariyalap, ozyq ýlgidegi dýniyelerge ghana oryn berdi. Jәne әrbir jariyalanymdaghy últtyq sipattyng aiqyndylyghyna kónil bóldi. Sonyng biri qazaq ziyalylarynyng әdebiyetke, әdeby túlghlargha qatysty pikirleri. Al, endi gazettegi әdebiyetke qatysty maqalalardyng negizgi avtorlary A.Baytúrsynov, M. Dulatov, Á. Bókeyhanov ekendigi taghy shyndyq.
Alash ardaqtaghan basylym ózining alghashqy sandarynyng birinde «Qazaq tarihy» degen maqala jariyalap, onda mynaday oy aityldy: «Qiyametke sheyin qazaq qazaq bolyp jasamaq, osy ghasyrdyng ghylymy jaryghynda qazaq kózin ashyp, betin týzese, ózining qazaqshylyghyn joghaltpaghanday jәne ózimizding әdet-ghúrypqa say «qazaq mәdeniyetin» qúryp, bir jaghynan «qazaq әdebiyetin» túrghyzyp, qazaqshylyghyn saqtamaqshy» [1]. Búdan biz gazetting negizgi maqsattarynyng biri qazaq әdebiyetin órkendetu bolghan aiqyn angharamyz.
Qazaq әdebiyetining sol dәuirdegi shygharmashylyq mәselelerin mýmkin qadarynsha sarapqa salyp, júrttyng estetikalyq talap-talghamyn qalyptastyrugha alghash qadam jasaghan» Ayqap» jurnaly bolsa, onyng artynsha «Qazaq» búl isti jandandyra týsip, ony biyik dengeyge kótere aldy.
Osy túrghydan alghanda, «Qazaq» әdebiyetimizding ozyq ýlgilerin nasihattauda erekshe qyzmet atqardy. Kemel oy men kelisti syr toghysqan, súlu sezim men múnly sher sharpysqan kórikti de kórkem jyrdyng sheberi Abay shygharmalaryna aiyryqsha nazar audaruy osynyng bir aighaghy. Áriyne, gazettegi qaybir mәsele bolmasyn irgeli oigha qozghau salushy – bas jazushy Ahmet Baytúrsynov ekendigi belgili. Sonyng eng ýlken mysaly Abay siyaqty úly túlghany keninen nasihattap, onyng shygharmashylyghyna airyqsha nazar audaryp, tereng taldau jasap, әdil baghasyn beruge kóshbasshy boluy.
Qazaq sóz ónerining «patshasy» Abay arqyly qazaq әdebiyetining ótkeni men býgini jayly sóz qozghap, óleng sózding qadir-qasiyeti jayly tolghauly oy qozghaghan alghashqy maqala Ahmet Baytúrsynov qalamynan shyqty. Abay turaly “Qazaq” gazetining 1913 jylghy 39-41– sandarynda gazet redaktory Ahmet Baytúrsynovtyng “A. B.” dep qol qoyghan “Qazaqtyng bas aqyny” atty kólemdi maqalasy jariyalandy. Múnda qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbaev turaly alghash terennen tartyp oy aitylghan. Abay ólenining asyl qasiyetin tereng týsingen, óleng ónerining ozyghy ekenine kóz jetkizgen A.Baytúrsynov: “Odan asqan búrynghy-sondy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn bolghan joq” degen tyng da týiindi tújyrym jasaydy.
Jalpy Ahmet Baytúrsynovtyng ózi basqaryp otyrghan gazetining betinde jariyalanghan ólenderden Abay ýlgisin kórgisi keletini, aqyndardan sol dengeydegi talap-talpynysty tanyghysy, olardy sol baghytta baptap, tәrbiyeleudi maqsat tútatyny anyq seziledi.
Ahmetting Abay shygharmalaryn óte joghary qoyatyny әuelden-aq, әr kezde, әr jaghdayda jariyalanyp jýrgen týrli maqala, jazba-larynan belgi berip qalatyn. Al myna maqala sol bir Abay jayly tolghamdy oilarynyng týgel kýide jaryqqa shyghyp, onyng óz talap-tilegining negizsiz emestigin dәleldey alghanynyng naqty kórinisi edi.
Avtor óz maqalasynda býgingi zertteushilerimiz kóterip jýrgen kóptegen ózekti mәselelerdi tilge tiyek etken. Ol Abay shygharmalarynyng tilining auyrlyghy, mazmúnynyng qabyldaugha qiyn ekendigin aitar oigha azyq etip, ony sheberlik qyry retinde kórsete alghan. “1903 jyly qolyma Abay sózderi jazylghan dәpter týsti. Oqyp qarasam, basqa aqyndardyng sózindey emes. Olardyng sózinen basqalyghy sonsha, әuelgi kezde jatyrqap, kópke deyin tosansyp otyrasyn. Sózi az, maghynasy kóp, teren. Búryn estimegen adamgha shapshang oqyp shyqsan, azyna týsinip, kóbining maghynasyna jete almay qalasyn. Key sózderin oilap daghdylanghan adamdar bolmasa, bireu bayandap úqtyrghanda ghana biledi. Sondyqtan Abay sózderi jalpy adamnyng týsinuine auyr ekeni ras», — degen joldar jogharydaghy sózimizge naqty dәlel bola alady.
Avtor maqalasynda ózi pir tútyp, talantyn, daryndylyq qasiyetin erekshe baghalaghan Abay aqyndy sol zamannyng aqyndarynan daralap kórsetedi, onyng artyq ekenin dәleldeydi. Jalpy Ahmet Baytúrsynov qalyng júrtqa Abaydy tanystyru maqsatynda onyng shygharmalaryn gazet betine jii jariyalap túrghan. Ol “Qazaq” gazetin ekinshi Abay mektebine ainaldyrdy. Ahmet ainalasyndaghy alash ziyalylary ózderining shygharmalary arqyly Abay dәstýrin әri qaray jalghastyrdy.
Abaydy әr qyrynan ashugha tyrysqan maghynaly maqalada mynaday joldar bar: «Orys aqyndarymen tanysyp, óleng orny qayda ekenin bilgennen keyin, Abay ólenge basqa kózben qarap, basqa qúrmet-yqylaspen kýtip alyp, tór týgil taqtan oryn bergen. Biraq basqa sózden ólenning taqqa mingendey artyqshylyghy qanday, ony da kórsetip, aityp qoyghan. Aytushy men tyndaushynyng kóbi nadan bolghandyqtan, óleng bolyp aitylyp, tyndalyp jýrgenderding kóbi óleng emes ekendigi, óleng jazushylar bolsa da, kelistirip jazushylary ishinde biren-saran tandama ekendigi, júrt maghynaly, tereng sózden góri maghyna joq, manyz joq, jeldey gulep, qúlaqqa dybysy tiyip óte shyghatyn jenil sózderdi tandaugha qúmar ekendigi Abaydyng óleng jayynan jazghan sózderinde kórsetilgen» [2]. Múndaghy Ahmetting aitpaghy — Abay aqynnyng synshylyq kózqarasynyng ótkirligi men naghyz aqyngha qajetti de kerekti sheberlikti tolyq iygergen jasampazdyq túlgha ekendigi.
Zamana auyrtpalyghyn, elding basyna týsken zorlyq-zombylyqty tereng sezinip, jýregimen týsinip, jyrlay bilgen Abaydy «Qazaq» gazetining avtorlary pir tútqan, úly ústaz tútqan.
Ahmet Baytúrsynov atalmysh maqalasynda Abay ólenderin qabyldau qiyngha soghatyndyghyn aita kelip, «…Abay sózderi jalpy adamnyng týsinuine auyr ekeni ras, biraq ol auyrlyq Abaydyng aita almaghanynan bolghan kemshilik emes, oqushylardyng týsinerlik dәrejege jete almaghandyghynan bolatyn kemshilik» [2], — dep bir týiip alady. Sóitip, Abay sózin úghynudyng qiyndyghy Abay poeziyasynyng jadaghay jyltyr sózden qúralmay, oily, maghynasy terende jatqan sóz jýiesi bolghandyqtan dep biledi. Odan әri osynyng bir mysalyna Abaydyng «Kók túman aldyndaghy keler zaman», — dep bastalatyn ólenin alady.
Kók túman aldyndaghy keler zaman,
Ýmitti sәule etip kóz kóp qadalghan.
Kóp jyldar kóp kýndi aidap kele jatyr,
Sipat ta, suret te joq, kózim talghan, -
dep bastalatyn ólendi «oqushylar týsinbese, ol Abaydyng ýzdik ilgeri ketip, oqushylary shanyna ere almaghanyn kórsetedi», — deydi avtor. Yaghni, Ahmet payymdauynsha oqyrmannyng Abay sózderin týsinbeuining basty sebebi, aqynnyng óz zamanyndaghy talgham-tanymnan ozyq ketip, sol tústaghy oqyrman dengeyinen oy asyryp túr-ghandyghynan.
Asyl sózding әri men nәrin tap basyp tanityn sóz ónerining bilgiri: «Abay sózi zamanyndaghy aqyndardyng sózinen oqshau, olar sózinen ýzdik, artyq. Ol oqshaulyq, artyqtyq basqa aqyndardan Abay sózinde ghana emes, ózinde de bolghan” [2], — deydi. Sóitip Ahmet Abaydyng ósken ortasyna, tәlim-tәrbiyesine, ómir jolyna kóz jiberip, osylardan qalyptasar adamdyq bolmysyna oy tastap, odan tuyndaghan pikirlerin ortagha salady.
Jalpy, Abaydy kýlli qazaq dalasyna, el-júrtqa tanystyruda, onyng shygharmalaryn jariyalap, ónegeli de ghibratty sózderin qazaq oqyrmandaryna jetkizude «Qazaq» gazetining jәne ony shygharushylardyng enbegi orasan zor.
1903 jyly Abay sózderimen alghash tanysqan Ahmet qyzygha da túshyna oqy kele, qúdiretti sóz iyesining kemengerlik bolmysyn bayqap, bayyptap, sóz asylynyng qyr-syryna әbden qanyqqan son, Abay ólenderi tebirentken túnyq sezim men tyng oilaryn oqyrmanmen bólisudi qalaydy. Abaydyng әrqaysysy dәuir jýgin arqalaghan sóz qúdiretining qúpiyasyna ýnilip, Abay әlemining әsemdik syryn ashugha úmtylady.
«Árbir sózi oqyrmangha syn» Abay aqyndyghynyng ózgelerden oq boyy ozyqtyghy onyng ómirden týigeni mol kóregendigimen qatar, tereng bilimpazdyghynan dep tanyghan Ahmet, Abay bilimining qúnary evropalyq ghylym-bilimde dep esepteydi. Abay bilimining negizi jayly jaza kele: «Mihayelis pen Grossqa kez bolmasa, sol kýiimen bәlky keter edi, qanday asyl, qanday maghynaly, qanday tereng sózder jerge kómiler edi. Abay sózderi dýniyede qalghany qazaqqa zor baq» [2], — degen oy týiedi.
Sonymen birge Ahmet osy maqalasynda aqyn sheberligining syry nede degen súraqqa jauap izdestiredi. «Sóz jazatyn adam әri jazushy, әri synshy boluy kerek. Sózding shyrayly, ajarly boluyna oidyng sheberligi kerek. Únamdy, dәmdi, oryndy boluyna synshylyq kerek, maghynaly, manyzdy, boluyna bilim kerek. Abayda osy ýsheui de bolghan». Mine, Ahmet tapqan Abay sheberligining syry osylarda jatyr. Jalpy aqyngha, ónerpazgha tәn qasiyetting bәri boyyna jinaqtalghan Abay aqyndyghynyng tabysy da, tabighy ereksheligi de әlgi Ahang aitqan ýsh nәrseden quat alady, «sondyqtan da óleni qay tarapynan bolsa da tolyq».
Ahmet maqalasynda Abay shygharmashylyq túlgha retinde tolyq bolmysymen kórindi. Ol Abay poeziyasynyng tól erekshelikterin naqty mysaldar, ólenderinde órilgen kórkemdik belgiler arqyly ashyp kórsete aldy. Sondyqtan da búl maqala qazaq kórkemsóz tanymynyng alghashqy iri qadamy bolyp sanalady. Óitkeni qazaq sóz ónerinde jeke aqyn shygharmashylyghyna estetikalyq taldau jasap, biyik kórkemdik talghamnan ótkizu – onsha jii kezdese bermegen qúbylys. Qazaq әdebiyetindegi osynau sýrleudi alghash A. Baytúrsynov salyp, әdeby shygharmany kórkemdik-estetikalyq túrghydan tanugha jol ashqany qazaq әdebiyettanu ilimining qalyptasuyna airyqsha yqpal etkendigin joqqa shyghara almaymyz.
Áriyne, Ahmetke deyin de baspasóz betinde, keybir jinaqtarda Abay turaly pikirler jariyalanyp túrdy. Abay aqyndyghyna baspa-sózde [«Dala ualayaty»,1889, I. 48] alghash bagha bergen Mәshhýr Jýsip Kópeev. 1909 jyly Abaydyng Peterburgta shyqqan ólender jinaghyna Kәkitay Ysqaqov «Abay (Ibrahiym) Qúnanbay úlynyng ómiri» atty alghy sóz jazdy. Kәkitay múnda Abaydyng ata-babasy, ósken ortasy turaly alghash ret tolymdy mәlimet beredi. Jәne әkesi Qúnanbay danyshpandyghy turaly qysqasha aityp ótedi. Onyng Abaydy tanu ýshin aqynnyng ósken ortasyn biluding mәni zor ekenin jaqsy sezingendigi kórinedi.
Kәkitay sonymen birge óz maqalasynda Abaydyng úlylyqqa tәn ózgeshe minezin, aqyndyq laboratoriyasyn tanytugha airyqsha kónil bóledi. Búl turaly Ol: «Abay ózi ólenining óner ekenin bilip jaza bastaghan song búrynghy nadandyqpen ólendi óner ornyna júmsamaghandardy» qatty syngha alghanyn ashyq aitady. Ásirese, onyng ózindik әdeby mektep qalyptastyrghanyn basa kórsetedi. Búl turaly Kәkitay bylay dep jazady: «Abay jazghan ólenderinen basqa, әnsheyin otyrghanda kóbinese ózining qyzyqty kórip, kónili rahat bolatúghyny: sózi úghar bala-shaghasy ua ghayry jana talap, bayypty jas jigitter ortasynda ózge el sózi, sharua sózi sóilenbey, ózining bilgenin sezgenin aityp, adamnyng adamshylyghy qanday minezben týzeledi, qanday qylyqpen búzylady, ghylymdy qalay izdeuge bolady, ómirdi qalay keshirse jón bolady, búryn qanday ghalymdar ótken, olardyng artyqsha aitqan sózderi qanday, әiteuir netýrli nәsihatyn bolsyn jastargha ghibrat bolyp, adamshylyghy týzeler degen sózdi aityp otyrudan qansha uaqyt bolsa da esh jalyqpay, yntaly kónilmen bek rahattanyp aityp, úqtyryp otyrushy edi». Búl Abay ortasynyng ózindik syryn ashqan shyndyq sóz. Kәkitay sonymen birge Abay aqyndyghy tәlim alghan bastau búlaqtargha da jón siltep, ol oqyghan orys-batys aqyndarynyn, orys-batys ghalymdarynyng atyn atap, týsin týstep te ketedi. Búl deregi mol tarihy mәni zor naqty mәlimetter bolyp tabylady. Abaytanushy ghalym Qayym Múhamedhanov: «Abaydy tanudyng basy tónkeristen búryn bastalghanyn jәne ony birinshi bastaghan Kәkitay bolghanyn kóremiz» [3,81],- dep Kәkitay enbegin qatty baghalaydy. Shyndyghynda, osy «Alghy sóz» Abaydy qazaq oqyrmandaryna alghash keninen tanystyrghan sóz edi.
Al orys oqyrmandaryna Abay esimi búdan sәl erterek tanyldy. Abay ómiri men tvorchestvosynyng bilgiri Qayym Múhamedhanov: «Abaydyng kózi tirisinde, ony orystyng oqyrman qauymyna túnghysh ret tanystyrghan adam – Álihan Bókeyhanov» ekenin aitady. «Rossiya. Polnoe geograficheskoe opisanie nashego otechestva» atty kóp tomdyq kitaptyng 1903 jyly «Kirgizskiy kray» degen 18-tomy jaryq kórdi. Onyng avtorlarynyng biri Álihan Bókeyhanov «Abaygha erekshe toqtap, qazaq jazba әdebiyetining kóshbasshysy» ataghan», — deydi.
1905 jyly «Semipalatinskiy listok» gazetinde, 1907 jyly basylyp shyqqan «Zapisky Semipalatinskogo Podotdela, Zapadno-Sibirskogo otdela Imperatorskogo Russkogo geograficheskogo Obshestva» dep atalatyn kitapta Abay ómirbayany basylyp shyqqan, avtory Á. Bókeyhanov.
Abay turaly jәne bir maqala 1908 jyly tatar tilindegi “Uaqyt” gazetining 393-shy sanynda jariyalandy. Maqala avtory Mirjaqyp Dulatov bolatyn.
Jogharydaghy maqalalardyng qay-qaysysy da óz kezeginde Abay aqyndyghyn tanuda birshama qyzmet atqarghany talassyz. Solay dey túrghanmen de, búl maqalalarda tarihy ómirbayandyq sipattyng bel alyp jatqandyghyn bayqau qiyn emes. Olarda Abay aqyndyghynyng ereksheligi, onyng qazaq poeziyasyn damytudaghy atqarar qyzmeti tam-túmdap sóz bolghanmen de tereng zerttelip, keninen tolghap pikir aitylghan joq. Endeshe, shynayy әdeby taldaudan ótip, zerdeli oi, zeyindi talghammen Abay aqyndyghyna ghylymy túrghydaghy alghashqy әdil bagha A. Baytúrsynov maqalasynda berildi.
«Qazaq» gazetinde jariyalanghan Abay turaly deregi bar maqala avtorlarynyng biri – Nәzipa Qúljanova. Ol 1887 jyly Torghayda dýniyege kelgen. Pedagog, mәdeny qayratker, jurnalist, audarmashy bolghan. Nәzipa Qostanay qalasyndaghy orys-qazaq әielder gimnaziyasyn bitirgen. Ol «Qazaq» gazetine oqu-aghartu, mәdeniyet mәselesi turaly maqalalar jazyp, «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazetining baghdarlamasy turaly pikirlerin jariyalap, belsendi arlasyp jýrgen. «Qazaq» gazetining 1915 jylghy 101-sanynda «Nәzipa» dep qol qoyyp, «Bir kerek júmys» degen maqalasyn jariyalaghan. Maqalada qazaq jerinde әdebiyet keshter jәne basqa da týrli oiyndar ótkizu turasy sóz bolady. 13 aqpanda Semey jerinde ótken әdebiyet keshi jәne sol keshting ruhany tiregine ainalghan Abay turaly oy qozghalady.
Maqaladan biz avtordyng kóksegeni halqynyng ruhany bayy, bilimdi el qataryna qosyluy ekenin bayqaymyz. «Basqa joghary mәdeniyetti elderge eliktep biz de mәdeniy-әdeby kesh, jiyndardy jii úiymdastyryp túrsaq degen niyet» degen joldar osynyng aighaghy. Maqalanyng ón boyynan sol kezendegi óner-bilimge jaqyn, jalpy, qolyna qalam ústaghan kez-kelgen azamattyng senzuradan kózderin asha almay, aitaryn aita almay qinalghanyn bayqaymyz. Nәzipa Qúljanova oqyrmandargha «sender tek sol josparyma qosylyndar, birigip júmys istesek algha basamyz» degen oy tastaydy. Gazet Abay túlghasyna qatysy bar biraz maqalalar jariyalaghan. Solardyng biri — gazetting 1915 jylghy №10-sanynda «Qyr balasy» dep qol qoyylghan «Jana kitaptar» atty maqala. Maqalanyng avtory – Álihan Bókeyhanov. Múnda ol songhy shyqqan kitaptarmen tanystyrady. Tanystyryp qana qoymay, olardyng mazmúnyn týsindiredi, kitaptyng avtory turaly birer derekter berip ketedi. Kitaptyng jazylu jayy turaly da qúndy oilar aitady.
«Zapisky Semipalatinskogo podotdela Zapadno-Sibirskogo otdela Imperatorskogo Russkogo geograficheskogo Obshestva. Vypusk VIII,1942 g. Sena 1 rub.», — dep bastalatyn maqalada avtor búl kitaptyng úly Abaydyng ústazy — Evgeniy Petrovich Mihaeliske arnalyp jazylghandyghy turaly aitady. «Búl kitapta, – deydi Álihan Bókeyhanúly, — Abay Mihaeliske aitqan kóp sózi bolugha layyq. Mihaelis tәrjima hәlin jazghan G.B. «Qyrda joghalatyn qazaq altyny Abaydy tapqan Mihaeliys». Shynymenen, eger Mihaelispen Abay ómirde kedespese Abay óz boyyndaghy býkil qabilet-darynyn asha alar ma edi. Ony osynday dәredege jetkizip otyrghan, naghyz «Abay» qylghan – Shyghys jәne Batys mәdeniyetin, әdebiyetin, ghylymyn jete tanyp-bilui. Al ony osy jolgha týsirgen – Mihaeliys».
Mihaelisting hattary men әrtýrli taqyryptarda jazylghan maqalalary toptastyrylyp berilgen búl kitaptyng qazaq júrtyna bereri mol ekendigine Álihan Bókeyhanúly basa nazar audarady. Ol maqalalardyng barlyghynda qazaq jeri, suy, january, Tarbaghatay, Altay taularynyng tabighy erekshelikteri turaly jazylghandyghy, búl derekterding keleshek úrpaqqa da qalatyn mol әri qúndy dýniyeler ekendigin kórsetedi.
Uay, qanym, sen denede az kýn qonaq,
Zaman joq kóp túrugha, ómir sholaq.
Jas mezgil eki ainalmas, moyynyn búrmas,
Júmys et, oqtay zyrlap, qarday borap, -
degen óleng joldarymen ayaqtalghan búl maqalada ómirding ótkinshi ekenin, «az ghúmyrynda oqu oqyp, bilim bil, enbekten» degen oy menzelgen. Sol arqyly ósip kele jatqan jastardy enbeksýigishtikke, ghylym-bilim jolyna týsuge ýgitteu maqsaty bilinedi. Jalpy, Álihan Bókeyhanúlynyng gazet betinde shyqqan maqalalary nemese jasaghan bayandamalary men jazghan dýniyelerining mazmúnyna ýnilsek, basym kópshiligi tanymdyq túrghyda jazylghan.
Abay tvorchestvosyn tanu men tanytuda ózindik orny bar maqalanyng biri – Mirjaqyptyng «Abay» atty maqalasy. Úly Abaydyng qaytys boluyna 10 jyl tolghanyna oray jazylghan búl maqalanyng mynaday basty qúndylyqtary bar. Birinshi – Abay aqyndyghyn, Abay múrasyn, Abaydyng úlylyghyn úghynudyng alghashqy soqpaghyn salushylardyng enbegin kórsetip, zertteushiler esimin naqty ataumen baghaly. Qashanda әdildik jaqtaushysy, ózgening enbegin baghalauda tura joldan taymaytyn Mirjaqyp osy maqalasynda Abaydy alghash elge tanytushy Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynov ekendigin aityp, olardy túnghysh Abaytanushylar retinde baghalaydy. Abay shygharmashylyghy turaly týiindeulerinde әdebiyetting halyq ómirindegi orny jayynda aitqan Ahmetting qadau-qadau pikirlerin damyta otyryp, «Tarihy, әdebiyeti joq halyqtyng dýniyede ómir sýrui, últtyghyn saqtap, ilgeri basuy qiyn. Ádebiyeti, tarihy joq halyqtar basqalargha sinisip, jútylyp, joq bolady. Qay júrttyng bolsa da jany әdebiyet. Jansyz tәn jasamaq emes», — dep týiedi. Sondyqtan da ol Abaydy qazaq әdebiyetining asqar shynyna balap, Abaydyng úmytyluy — qazaq әdebiyetining úmytyluy, joghaluy dep sanaydy. Abaydyng qazaq әdebiyetining altyn dingegi ekendigin, odan kóz jazyp qalu bolashaq úrpaq aldynda keshirilmes kýnә ekendigin eskertedi. Aqyn Mirjaqyp Abay aqyndyghyn tereng týsinip, «Ádebiyetimizding negizin qalaghan birinshi kirpish — Abay sózi, Abay oiy bolargha kerek. Abaygha sheyin qazaq qolgha alyp, oqyrlyq shyn mәnindegi qazaq әdebiyeti derlik bir nәrse bolghan joq edi. …Bәlky múnan keyin, Abaydan ýzdik aqyndar, jazushylar shyghar, biraq eng jogharghy ardaqty oryn Abaydiki, qazaq halqyna sәule berip, alghashqy atqan júldyz – Abay», — dep, Abay aqyndyghynyng әdil baghasyn beredi.
Avtor osy maqalada Abay esimin úmytpau túrghysynda istelip jatqan sharalardy quana qarsy alyp, sol jolda izdenip jýrgenderding isin qúptaydy. Semeydegi Abay keshin ótkizgen oqyghan qazaq jastarynyng isinen iygilikting bastamasyn kóredi. Sóitip, Abaydy bolashaqta jan-jaqty tanyr, Abaydy jattap óser kýnning tuaryna senim bildiredi.
Adaljandy, halqynyng ayauly perzenti sol kýnderde býgingining jayyn sezgendey, óz ruhynyng halqymen birge ekendigin de eskerte ketedi: «ol kýnderdi biz kórmespiz, biraq bizding ruhymyz sezer». Mirjaqyp atap ótken eske týsiru keshi Abay shygharmalaryn nasihattaudaghy iygilikti sharalardyng biri edi. Búl turaly «Qazaq» gazetinde «Tilshi» dep qol qoyghan avtordyng maqalasy jariyalandy. Onda «Búl jaghrafiya júmhriatynyng kóshi halyqty sýiindirip, kónilin ashty: «Bizde de Abayday danyshpan adam tuady eken-au, ataghy qazaq týgil orysqa da shyghyp, ózi ólse de tereng oilaryn, qymbat sózderin, týrlengen kýilerin júrtyna miras qylyp, artyna qaldyrghanday» dep júrt shattandy», — dep jazdy. «Abay turaly» bayandamany «Nәzipa hanum (Qúljanov jamihaty) oryssha oqyghanyn» da kórsete ketedi.
Jalpy alghanda, XX ghasyrdyng basynda eng kóp taralymmen taraghan gazetting betindegi ozyq oily qazaq ziyalylarynyng Abay jayly aitylghan keleli oi-tújyrymdary últynyng úly ruhany ústaz turaly zertteuding qalyptasuyna jana jol ashty. Qazaq әdebiyettanu ghylymyndaghy abaytanu dәuiri solardan bastau alady. Ol keyin keng arnagha, úly aghysqa ainaldy.
Býginde abaytanuda tyng belesterge kóterildik desek, ol eng aldymen osy ghylymnyng bastauynda túrghan úlylar enbegining nәtiyjesi. Sonyng jemisi. Múny esh úmytugha bolmaydy. Al, abaytanudaghy qazaq ziyalylarynyng «Oqshau sózderi» HH ghasyrdyng otyzynshy jyldarynan bastap nazardan tys qalyp kelgen tarihtan belgili. Ony endi-endi bayyptay bastadyq. Eshten kesh jaqsy demey me?!. Seng qozghaldy. Ary qaray is jýrerine esh kýmәn joq. Úlylardyng úlylyghyn tanugha keng jol ashylghay.
HH ghasyr basyndaghy qazaq poeziyasyndaghy Abay dәstýri
HH ghasyr bas kezindegi qazaq aqyn-jazushylarynyng býkil shygharmashylyghy Abay atty úly arnadan bastau alady. Sondyqtan HH ghasyr basyndaghy әdebiyetti sóz etkende, Shәkәrim, Ahmet, Mirjaqyp, Súltanmahmút, Maghjan syndy úly túlghalar poeziyadaghy Abay salghan dәstýrding san qyryn ashyp, janashyldyqpen jalghastyrghanyn atap ótu lәzim. Onsyz sol kezdegi poeziyanyng damu barysyn, kóterilgen biyigin asha almaymyz.
«Abay — qazaqtyng jana realistik jazbasha poeziyasynyn, әdebiyetining negizin saldy. Abaydyng aqyndyq daryny asa quatty jәne san qyrly. Ol – keremet suretker aqyn jәne syrshyl lirikanyng siyrek kezdesetin sheberi. Sonymen birge biz Abaydy oishyl aqyn deymiz. Múny aldymen aqynnyng ómir qúbylystaryn tereng tolghau jaghy basym keletin ólenderine qatysty aitsaq, sonymen qatar ómir, adam taghdyry, dýniye, zaman aghymy jayly pikirleri, dýniyetanymy kóbirek kórinetin ólenderine qatysty, yaghny oishyl-filosof aqyn degen maghynada aitamyz» — dep, Z.Ahmetov úly daryngha ýlken bagha beredi de: «Aqyn túlghasy qanshalyqty iri bolsa, yqpaly sonshalyqty zor bolatyny, ainalasyna týsetin jaryghy da mol bolatyny anyq», — degen tújyrym jasaydy.
Abay ózinen keyingi aqyndardyng barlyghyna «Jaryghyn týsirdi» desek, ósirip aitqanymyz emes. Óitkeni «Abay — qazaqtaghy suretti, súlu sózding atasy, terenge syrly, keng maghynaly kesteli ólenning atasy. Qazaq ólenine órnek bergen, týrin kóbeytip, qalybyn molaytqan – Abay. Ol qazaqtyng ishinen oqushy tapqan». Úly Múhtar Áuezovting búl oilarynan artyq Abay bolmysyn tap basyp tanu qiyn. Abay dәstýrin jalghastyrushylar onyng osy «oqushylary». Olar HH ghasyr bas kezindegi qazaq poeziyasyn әlemdik dengeyge kótergen Shәkәrim, Ahmet, Mirjaqyp, Súltanmahmút, Maghjan syndy bir tuar daryndar edi. Búlardyng bәri óz kezeginde Abay úlylyghyn tanugha úmtylyp, aqyndyghyn baghalaugha tyrysqan bolatyn. Osy orayda Abay aqyndyghyn baghalaudaghy olardyng úly aqyngha bergen ataulary da әri qyzyq, әri oy salarlyq. Eng jaqyn shәkirti Shәkәrim «Úly ústaz» tútsa, Ahmet «Qazaqtyng bas aqyny» dep biledi, Maghjan ýshin «Aqyndar hakimi» bolsa, Súltanmahmút «Aqyndar payghambary» kóredi.
Abay úlylyghyn tany bilip, aqyndyghyna tabynghan osynau «oqushylar» úly aqyn dәs-týrining әr qyryn, әr baghytyn óz shyghar-mashylyq mýmkindigine, ústanghan maqsatyna oray damytyp, janghyrtyp әketti.
Abay – sonymen qatar keler úrpaqtan ýmitin esh joymaghan asa zor jasampazdyq túlgha. Ózin ónege eter úrpaq jayy úly arman kýiinde qalmasyna sengen onyn:
Bilimdiden shyqqan sóz,
Talaptygha bolsyn kez.
Núryn, syryn úghugha,
Kókireginde bolsyn kóz, -
degen el jastaryna qoyar talaby shyn mәninde jýzege asty desek, ony Shәkәrim, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Súltanmahmút, t.b. shygharmashylyq túlghalar bolmysynan tabamyz.
Ózderining aqyndyq jolynyng bastauynda-aq, olar Abay ýmitin jalghastyrudy shygharmashylyq maqsat tútty. Qalay bolghanda da óleng sóz dep tanylghan sóz óneri arqyly halqyna septigin tiygizuding qamyn oilady. Sóitip, úly ústaz mindet artqan aqyndyq ónerpazdyqty miras etip, onyng dertpen teng ekenin janymen týsindi. Elge oy aitugha ólendi ontayly kórip, sony dúrys sanap, sózining dittegen jerine jeterine senim artty. Eldi oyatudy maqsat tútqanyn ózderine baqyt sanady. Mәselen, Ahannyng «Jazushy qanaghaty» atty ólenindegi myna joldar osynyng kuәsi:
Búl sózdi bireu almas, bireu alar,
Qúlaghyn bireu salmas, bireu salar.
Tep-tegis kópke únau onay emes,
Keyine jaramasa, keyine jarar.
Qaysysy yqylasyn salyp tyndap,
Jaratpay qaysybiri teris qarar.
Dýniyede sýigenim bar, kýigenim bar.
Solardan az da bolsa belgi qalar [4, 57].
“Yzyndap úshqan sary masanyn” tirligin ómir-kýreste arqau etken Shәkәrim, Ahmet, Mirjaqyp, Súltanmahmút, Maghjannyn «bal aranyn» tynymsyz enbegindey isi týbi jaryqqa shyqty. Olar býgingi dýniyede «ruhany kósem» atanyp, bolashaq úrpaqtyng boy týzer bәiteregine ainaldy.
Abaydyng tól shәkirtine sanalatyn Shәkәrim ólenderinde aiyryqsha kózge týsetin erekshelik — azatshyl, kýresshil ruh. Búl qasiyet oghan Abaydan júqqan. Abay poeziyasynan ýirengen ýlgi ekendigine myna joldar dәlel bola alady:
Patsha qúday, siyndym,
Tura basta ózine.
Jau jaghadan alghanda,
Jan kórinbes kózime.
Arghyn, nayman jiylsa,
Tanyrqaghan sózime.
Qayran sózim qor boldy
Tobyqtynyng ezine.
Úly aqyn óz zamanynda júrt týsinbey qor bolghandyghyn ah úra ókinishpen eske ala otyryp, «Jau jaghadan alghanda, jan kórinbes kózime» dep ruhynyng biyiktigin tanytady. Sol bir ruh biyiktigi Shәkәrimning qay óleninde bolsyn kórinis tauyp jatady.
Shәkәrim sonymen birge Abaydyng qogham turaly tolghamyn, adam bolmysyn tanudaghy izdenisin, adamdyq, azamattyq imandylyqty, ar-újdandy, adamgershilikti uaghyzdau ónegesin, bilim men óner shashpaq ýlgisin, tenizdey tereng oishyldyghyn úly ústaz dәstýrin saqtay otyryp, janasha janghyrtyp, jasampazdyqpen damytty. Ol ústaz ústanghan úly maqsatty aiqyn angharyp, aqyn aghanyng jan dýniyesin ózindey tany bildi. Sondyqtan da oilary ýndes shyghyp, syrlary bir birlik boyynan tabylyp jatty. Abaydyng kózi tirisinde jazylghan «Jastargha» atty óleninde Shәkәrim:
Kel, jastar, biz bir týrli jol tabalyq,
Aram aila, zorlyqsyz mal tabalyq,
Óshpes ómir, tausylmas mal bererlik,
Bir bilimdi danyshpan jan tabalyq.
…Saq bolalyq, bir shoqyp, bir qaralyq!
Qarauyldar mezgil ghoy, túr, qaralyq!
Jýz aitqanmen, ózgening bәri nadan,
Jalynalyq Abaygha jýr baralyq, -
dep, ústaz úlylyghyn tanyp, jastardy Abay tóniregine toptastyryp, danadan tәlim alugha ýndese, keyingi ólenderinde ústaz bolmysymen tipti ýndesip, onyng ruhyn tereng úghynghandyghyn dәleldey týsedi.
Kim jalghyz, dýniyede esti jalghyz,
Bolmaghan song múndasar bir synary.
Jaltaqtap jalghyz Abay ótken joq pa?!
Tabyldy ma qazaqtan sonyng pary?
Búl «búl qazaqtan múndasar jan tappaghan» Abay ruhymen astasu emey, ne? Ústaz janyn tanysa, Shәkәrimdey tanysyn!
HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap kýrt algha basqan aghartushylyq oi-sananyng óristeui Abay arqyly qazaq poeziyasyna azamattyq oi-tolghanysty әkelgen bolatyn. Shәkәrim de úly ústaz ústanghan osy baghytty damytty. Azamattyq poeziyagha tәn biyik asqaq-tyq, ómir qúbylysyna tereng ýnilgen tanym-tolgham Shәkәrim ólenderining basty iydeyalyq túghyryna ainaldy. Aqynnyng shynayy azamattyq bolmysyn, aqyndyq senim kózin aiqyn-daytyn basty taqyryptar – qorshaghan orta, tabighat әlemi, tartysty qogham, qoghamdaghy adam, onyng bolmysyndaghy qadir-qasiyet, adamgershilik qaghidalary jәne minez-qúlyq, tәrbie negizi. Shәkәrim ýshin naghyz adam degen atqa layyq jandar – eng biyik iydeal. Shәkәrimning syrshyl poeziya arqyly adamdyq bolmysty tanugha úmtylghan azamattyq iri maqsatynyng biri – últynyng boyyna bәle bolyp jabysqan osy bir jaghymsyz qasiyetterden aryltu. «Ýiretuden jalyqpau» qaghidasyn ústanghan Abaydy dana ústaz tanyghan Shәkәrim úly aqyn úsynghan adamdy adamdyqqa tәrbiyeleu atty jandy iydeyany odan әri damytty. Danyshpan Abay:
Bolmashy kekshil,
Bolsayshy kópshil.
Jan ayamay kәsip qyl! –
dep naqyl aitsa, Shәkәrim de últqa qyzmet etudi adam balasynyng eng basty mindeti, qasiyetti paryzy sanaydy.
Adamdyq boryshyn,
Halqyna enbek qyl.
Aq joldan ainymay,
Ar saqta, ony bil.
Múnda ol ózining ómirlik tәjiriybesin algha tartady. Shәkәrim ólenderindegi azamattyq túlghanyng bolmysyn aiyratyn kórsetkishte osyghan tyghyz baylanysty. Yaghny últ aldyndaghy borysh úghymy aldynghy qatargha shyghyp, azamattyng halqyna sinirgen enbegine qaray baghalanuy. Al ómirde adam bolyp qalu ýshin, adamgershilikti joghaltpau ýshin ne qajet?! Adamnyng adam bolyp qaluy – әlemdegi sóz ónerin qadir tútqan búrynghy-songhy bar suretkerdi tolghandyrghan kiyeli mәsele. Zamananyng zanghar jazushysy Shynghys Aytmatov búl súraq-ty HH ghasyr biyiginen adamzat aldyna qoya bildi. “Qashan adam qalady adam bolyp?! Soghysta da sol súrau, beybit kýnde de sol súrau!” degen úly tolghanys adam óner atty úly ýrdisti janyna arqau etkeli beri “kýn tәrtibinen” bir týsken emes. Búl súraq qazaqtyng úly aqyndary Abay men Shәkәrimdi de ómirdi sózben órnektegen suretker retinde tolghandyrmay qoymasy hah. «Adam degen danqym bar, Adam qylmas halqym» bar kýnirengen Abay úiyqtaghan oidy týrtpek niyetpen adamnyng adam bolyp qaluyn kózdep, talay danalyqty algha jayyp saldy. Úly aqynnyng adam bolyp qalu ýshin úsynghan bes qaghidasyn:
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq –
Bes dúshpanyng bilseniz.
Talap, enbek, tereng oi,
Qanaghat, raqym, oilap qoy –
Bes asyl is kónseniz.
Shәkәrim “Talap pen aqyl” óleninde segizge jetkizedi:
Sabyr, saqtyq, oi, talap bolmaghan jan,
Anyq tómen bolmay ma hayuannan.
Ynsap, rahym, ar, úyat tabylmasa,
Ólgen artyq dýniyeni bylghaghan.
Shәkәrim Abaydaghy óner-ghylymgha ýndeuding arnasyn otarshyldyqtyng ezgisindegi últynyng bostandyghy jolyndaghy kýreske búrugha úmtylyp, ol joldaghy el men er birligining atqarar mindetin aiqyndaudy shygharmashylyghynyng negizgi ózegine ainaldyrady. Jana izdenisterge bet búrady. Osy betbúrystan keyingi óz shygharmalaryna azattyq oidy arqau etken Ahmet, Mirjaqyptargha oy salghan alghashqy iydeyalardyng kórinisi boy kórsetedi. Áriyne, Shәkәrim shygharmalary tikeley azatshyldyq kýresti menzemegenmen, osy oidyng ómirsheng boluyna, ózinen keyingilerding shygharma-shylyghynan mol oryn aluyna septigi az bolghan joq. Azattyq oidyn, últ-azattyq iydeyanyng ornyghuyna ýlken әser etti. «Qosh» atty óleninde:
Men qayghy jedim ghoy,
Qapy ótti dedim ghoy.
Qazaghym, qam oilan,
Sen de adam eding ghoy, -
deydi Shәkәrim. Búdan biz el-júrt qamyn oilaghan túlghanyng halqyna qayyryluyn kóre-miz. Múnda ýmitsizdikten góri senim basym. Tughan halqynyng boyyndaghy úly kýshting búlqy-nysyna senedi aqyn, sol senimine ýmitti serik etedi. Túlghanyng tolygharyna, elining oyanaryna aqyn ýlken senimmen qaraydy.
Ádebiyettegi janashyldyq pen dәstýr úghymdarynyng naqty belgisin osy Shәkәrim shygharmashylyghynan kóremiz. Dәstýr degenimiz M.Áuezovting sózimen aitqanda: «…maghynasyna harakter de, týr de, oqu men ósu de, damy týsip ózgeru de, mazmún men syrtqy sipat kórik-kýy mәselesi — bәri de kiretin nәrse».
Búl túrghydan kelgende Shәkәrimning Abaydyng inisi ghana emes, daryndy shәkirti ekendigin, úly aqyn dәstýrin ózine tәn órnegimen әrlep algha aparushy ekendigin alghash aityp, ghylymy tújyrym bergen Múhtar Áuezov boldy. Shynynda Abay men Shәkәrim arasyndaghy shygharmashylyq baylanys asa teren. Ol — qúrghaq elikteushilik emes, birin-biri tolyqtyrghan ónerge tamyrlastyq.
Shәkәrim shygharmashylyghynda taza aghartushylyq taqyryptyng da orny erekshe. Shәkәrim jәy oqugha shaqyrushy emes, Shәkәrim ýshin oqu-bilim, ghylym joly. Onyng búl oilary “Sen ghylymgha”, “Synatarsyng ózindi”, “Ghylymsyz adam hayuan” t.b. ólenderinda anyqta, naqty kórinis tapqan. Ol — әiteuir oqudyng joqshysy emes, sol oqu aparar tanymnyng jol basshysy.
Ghylymsyz adam — aiuan,
Ne qylsanda ghylym bil.
Ghylymgha da kerek jan,
Aqylsyz bolsa ghylym túl.
Shәkәrimning ghylymgha ýndeudegi maqsaty tym alysta. Ol — aldynghy tolqyn qalyptastyrghan aghartushylyq baghytty odan da әri jetildirmek niyette jýrgen “Jana joldyng basshysy”. “Oqu bilim búlaghy, bilim ómir shyraghy” degen qaghidany ústanghan, bilim shyraghynyng tanym sham-shyraghyna ainaluyn ansaghan úly aghartushy. Ýsh-aq týrli ómir bar:
bәri de mas, Bir rәuishti bolady shal menen jas.
Eng kerekti degening — ortanshy ómir,
Týgel qolyng jetpeytin bir jantalas.
Qapy ótkizbe sol kezding bir saghatyn,
Ókinishti qalmaydy ketse aghatyn.
Kýni-týni dey kórme, ghylym izde,
Qalsyn deseng artynda adam atyn, -
deydi Shәkәrim. “Ýsh-aq týrli ómir bar”… Osy bir joldarda adam ómirining býkil bolmysy aiqyndalyp túr. Aqyn ómirding ortanshysyn kórsetu, soghan negizgi oidyng salmaghyn sala menzeui arqyly, adamdy izdeniske, bilimge talpyndyrady. Osynau eki shumaq arqyly týiindelgen tújyrymda, aqynnyng aghartushylyq oy iydeyasynyng tútqasy jatyr. Ol – izdenis, ol – enbek.
Al enbek taqyryby – Shәkәrimning býkil aghartushylyq bolmysy men danalyq oiynyng dәni de nәri. Abay “enbek týbi zeynet” degen úly qaghidany ústanyp, “Enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey” degen qanatty sóz qaldyrsa, Shәkәrimdegi enbek izdenispen tyghyz baylanysty. Shәkәrimdegi oy “IYnemen qúdyq qazghandy” menzeydi. Jәne ol ýnemi algha úmtylysty jaqtaydy, soghan ýndeydi. Oghan ýlgi retinde Abay jolyn úsynady.
Shәkәrimdi aqyn retinde de, dana oishyl retinde de tolghantqan, túnghiyq oidyng terenine tartqan tylsym syrdyng biri – «ómir» úghymy. Ol aqynnyng «Dýnie men ómir», «Ómir», «Tumaq, ólmek – taghdyrdyng shyn qazasy», «Ómir syryn kózdesen», «Anadan alghash tughanymda», «Ýsh-aq týrli ómir bar…» ólenderining taqyrybyna arqau bolghan. Qashanda bolmasyn, qay zamanda bolmasyn aqyndar adam ghúmyryna óz óresi jetken biyikten oy jiberuge tyrysyp-aq baqqan. Ejelgi jyraular, jyraulyq tolgham men aqyndyq aiqyndyqty úshtastyrghan Búqar tolghaularynan múny aiqyn bayqaymyz. Abay da, Shәkәrim de búdan tys qala almaydy. Dýniyege kelu men ketuding mәni ne de?.. Ómir sony ókinishten túra ma?.. Ókinbestey aila bar ma?.. Mine, Shәkәrimdi tolghandyrghan osy súraqtar. Adam balasynyng dýniyege keluining ózinen Shәkәrim onyng ómir jolynyng bar mәnin ashyp beredi.
Anadan alghash tughanymda,
Jyladym nege dybystap? –
dep bastalatyn óleninde aqyn adam ómirining myng qúbylghan astarly syryna ýniledi. Sәbiylik týisik pen eseygen sezimning toghysynan ómir atty úly úghymnyng mәnin ashugha úmtylady. Álgi súraqtyng jauaby qanday bolmaq? Jauaby mynau:
«Múqtajdyq ómir joly búl» dep,
Múnaytyp aqyl jylatqan.
«Jas ómir qyzyq ony bil» dep,
Aldamshy ýmit uatqan.
Aqyn oiynsha ómir qiyndyghyn jener jalghyz kýsh — alghy kýnnen jaqsylyq kýter ýmit. Ýmit algha jeteleydi. Biraq ýmitke «serik» qajet, ol — «serik» — «ómir ólimge túsalghangha» sheyingi aralyqtaghy qajet qasiyetter.
Enbekke shyda, ebin tap ta,
«Sabyrdyng týbi — sary altyn».
Ózimshil bolma, kópti ardaqta,
Adamnyng bәri óz halqyn.
Ynsap pen meyrim, әdiletti,
Janynday kórip, jan saqta.
Ol jolda ólsek, nemiz ketti
Maqsatqa jetpey qalsaq ta.
Úly Abay ómir turaly:
Jas qartaymaq, joq tumaq, tughan ólmek,
Taghdyr joq, ótken ómir qayta kelmek.
Basqan iz, kórgen qyzyq artta qalmaq,
Bir qúdaydan basqanyng bәri ózgermek, -
dep, tolghansa, Shәkәrimning de ómir turaly tújyrymy osylay óriledi. Biraq Shәkәrim tanymynyng bir syry – ol ómirding aldamshy ekenin bile túra, ony ókinbestey ótkizuding naqty mysaldaryn algha tartuynda.
Tumaq, ólmek – taghdyrdyng shyn qazasy,
Ortasy ómir, joqtyq ghoy — eki basy.
Saghymday eki joqtyng arasynda,
Tirshilik dep atalar biraz jasy.
IYә, ómirge keldin, kettin, belgi bar ma?! Belgi qaluy mýmkin be? Saghym dýnie saghym kýiinde qala bermek pe… Ókinish! Al osy saghym dýniyeni saghynyshty ómirge ainaldyrugha bola ma? Bolady. Ol ýshin Shәkәrim jeti nәrseni búljytpay oryndaudy úsynady.
Ómirding ókinbeytin bar ailasy,
Ol aila — qiyanatsyz oy tazasy.
Meyrim, ynsap, әdilet, adal enbek,
Taza jýrek, tatu dos — sol jarasy.
Shәkәrim – naghyz lirik aqyn. Onyng lirikasy syrshyl sezimge toly. Ólenderi kórkemdik boyauy qanyq, jýrekting qylyn shertetin nәziktikke bay bolyp keledi. Abay ólenderinen tabylatyn suretkerlikke tәn belgiler Shәkәrimning lirikasynan da boy kórsetip otyrady. Óitkeni Shәkәrim – Abay dәstýrin, onyng sóz ónerindegi ýlgi-órnegin janashyldyqpen bayytyp, dәstýr men janashyldyq birliginen jana jol, sony soqpaq tapqan aqyn.
«Ákesining balasy – adamnyng dúshpany. Adamnyng balasy – bauyryn» degen Abay qaghidasyn Shәkәrim – býkil ómir boyy berik ústap ótken adam. Aqyn:
Adamnyng maghan bәri bir,
Ne músylman, ne kәpir.
Tamam adam bir bauyr,
Bólinbese ólgen son.
Men últshyl emespin,
Jaqynym mynau demespin,
Ashylsyn anyq kómeskim,
Aytayyn kezi kelgen son, - deydi.
Shәkәrim poeziyany sóz ónerining eng ozyq ýlgisi dep biledi. Úly Abay «óleng sózding patshasy, sóz sarasy» dese, Shәkәrim ólendi «qospasyz, taza kýmiske» teneydi. Sondyqtan da ol óleng ónerining asyl qasiyetin ardaqtap ótken. Oghan óz shygharmashylyghy arqyly mysqalday bolsa da núqsan keltirmeuge tyrysyp baqqan. Shәkәrim – poeziya ólkesinde óz biyiginen esh tómendemegen, qazaq ólenin biyikke kótergen HH ghasyrdyng eng aituly aqyny. Ol aqyndyqtaghy Abay dәstýrin óristete otyryp, qazaq poeziya әlemine ózindik óshpes órnegin salyp ketti. Ózining poeziyagha, ólenge qoyghan myna talabynyng óresinen shygha bildi.
Erikti biylep alsyn aitylghan jyr,
Syrty-gýl, jarasymdy ishinde — syr,
Janynnyng lәzzat alar jaryghynday,
Mәngilik óshpeytúghyn tógilsin núr.
Ólennen sezim tergen, syr tergen, sol arqyly sanagha aqyl qúiyp, nәr bergen Shәkәrim asyl sózi arqyly keyingige ósiyet qaldyryp, ónege berip ketti.
Adam ýshin enbegim, Ómirden bar tergenim. Qalaghanyn qarap al, Múram sol, jastar bergenim!- dep ózi aitqanday, sonyna mol múra qaldyryp, tandaudy da, tolghaudy da keyingi úrpaqqa amanat etti.
HH ghasyr basyndaghy Abay dәstýrin biyikke kóterip, janashyldyqpen damytqan, sóitip qazaq poeziyasynda ózindik dәstýrin qalyptastyrghan úly aqynnyng biri – Maghjan Júmabaev. Maghjannyng býkil ómirining mәnine ainalghan Abay poeziyasy — ruh biyiktigining belgisi. Abay men Maghjan – oi-sana, el aldyndaghy úly mindetti úghu, ruh birligi jaghynan óte jaqyn aqyndar. Óitkeni Maghjan «aqynnyng aqynyn» retinde Hakim Abaydyng syr men sezimge toly kónil kýy lirikasyn, adamnyng ishki bolmysyna tereng boylaghan syrshyldyghyn, jan terbeter sezimning tereng iyrimderin jýrekke dóp jetkizer sezimshildigin, jansyzgha jan bitirer suretkerligin sheber iygerip, ony «evropalyq әshekeymen» ýlbiretip, ózindik ýlgi tauyp, ózgeshe órispen úshtastyrdy. Qazaqtyng dәstýrli poeziyasynan qanyp iship, Abayday úly ruhany ústaz tapqan Maghjan óz shygharmashylyghynyng alghashqy kezeninde elikteuimen birge, óz ýrdisin tabugha tyrysty. Ýirenu men izdenudi úshtastyrghan daryndy aqyn ózine degen senimdi shegeley týsti.
Qazaq óleng ónerining jaryq júldyzy «Altyn hakim Abaygha» arnaghan óleninde jasyryn túrghan lirikalyq qaharmannan biz osynday senimdi bayqaymyz.
Tynysh úiyqta qabirinde, uayym jeme!
«Qor boldy qayran sezim bosqa» deme,
Artynda qazaqtyng jas balalary men
Sózindi kósem qylyp jýrer jenge!
Maghjannyng «Artynda qazaqtyng jas bala-lary» sózderinen Abay izin basqan úrpaqtyng atynan sóilegen aqynnyng sertti ýnin angha-ramyz. Abay arqyly aqyndyqty payghambarlyq, hakimdilik dep týsingen aqynnyng olar tudyrghan tuyndylardy “qasiyetti sóz” dep bilgenin, onyng ermek ýshin jazylmaytynyn, jan men ar tazalyghynan jaralatynyn, sondyqtan da tendessiz biyik óner ekendigin әu bastan tanyghanyn tómengi óleng joldarynan bayqaymyz.
Janymnyng jany,
Tәnimning qany,
Tirshiligim senimen,
Oylandym — toymadym,
Izdedim — qoymadym,
Kenes biraz menimen,
Estise seni — jan úiyr,
Baghandy bilmes kóp siyr!
Aqynnyng «Ólen» atty shaghyn óleninen alynghan búl ýzindiden Abay ýlgi shashqan óleng ónerine degen qúshtarlyq pen onyng qúdiretine degen sheksiz sýiispenshilik sezilip túrghan joq pa?!
Mirjaqyp óleng ónerining Abay tanyghan qúdiretin moyyndau arqyly ony últtyng sanasyn azattyq kýreske oyatudyng kýshti qúraly dep bilip, óz poeziyasyna azatshyldyqty arqau etui negizinde Abaymen ishtey ýndesip, óleng ólkesine ózindik ruh septi.
Súltanmahmút әleumettik ómirdegi tensizdik kórinisin shynshyldyqpen surettey bilip, qogham-dyq qayshylyqtyng negizin «kókirek kózimen» kórip, naqty tanyp-bilip, ashy shyndyqty aqyndar payghambary sanaghan Abaysha aita alyp, shynshyldyqqa suarylghan azatshyl oidyng órisin keneytti.
Qarap otyrsaq, HH ghasyr basyndaghy aqyndar Abay múrasynan ýlgi-ónege ala otyryp, úly túlghanyng san qyrly, mol syrly poeziyasynan jandaryna jaqyn, ruhyna ýiles, óz oi-pikirimen ýndes keler túsyn ýiirip әketip, jan-ghyrta da janasha damytqanyn bayqaymyz.
IYә, birinin-biri jalghasy ispetti Ústaz ben shәkirtter shygharmashylyq baylanysy — ýlken izdenisterge aparar sara jol. Sonyng shynayy kórinisin Ahmet Baytúrsynúly poeziyasynan tabamyz. Ahmet shygharmashylyghy — qazaq ólenining reformatory úly Abay múrasynyng tikeley jalghasy. Onyng qay ólenin alyp qarasaq ta, ne taqyryp sheshiminde, ne sóz saptau mәnerinde, ne óleng qúrylysynda Abay aqyn ónegesi sezilmeytin tús kemde-kem. Eng bastysy — olardaghy iydeyalyq ýndestikting birinen ekinshisinde jal-ghasyn tauyp, uaqyt talabyna oray janashyldyqpen damytylyp otyratyndyghy.
Ahmet bas aqyngha qoghamnyng eng kókeykesti mәselelerin qozghaghan oi-tolgham, otarlyq qyspaghyndaghy últtyng qamyn oilaghan tústan ýndesip, azamattyq ústanymynan tuyndaghan azattyq saryndy algha tartuymen janasha jol tapty.
Elding betke ústar azamattaryn birlikke shaqyryp, kýreske ýndegen Ahmet ólenderi bostandyqty, azattyqty ansaghan әlemning aldynghy qatarly progresshil ýnimen úshtasyp jatady.
Men búqtym-jattym,
Sen búqtyn-jattyn,
Kim istemek qyzmet?!
Auyzben aityp,
Isterge qaytyp,
Jolamasaq ne mindet?
Osy Ahannyng ózine tәn saryn, ózi salghan jol deytin kýresshildik ruhtyng ózinde Abay tәlimining astary jatqandyghy aiqyn. Abaydyng ataqty «Segiz ayaghyndaghy myna joldar sonyng kuәsindey:
Birindi qazaq, biring dos,
Kórmeseng isting bәri bos.
Malyndy jaugha,
Basyndy daugha,
Qor qylma, qorgha tatulas.
«Segiz ayaq» demekshi, osy óleng ýlgisinde jazylghan Ahmetting «Jighan-tergenin» osynau Abaydyng danalyq tuyndysynyng dýniyege qayta kelgen bir synary dep baghalaugha bolatynday. Ózgeni bylay qoyghanda, eki aqynnyng sóz bas-taularyna deyin egizding synarynday tógilip týsui ghajap kelisim emes pe?!
Abay:
Alystan sermep,
Jýrekten terbep,
Shymyrlap boygha jayylghan.
Qiuadan shauyp, Qisynyn tauyp,
Taghyny jetip qayyrghan.
Tolghauly toqsan qyzyl til,
Sóileymin deseng ózing bil.
Ahmet:
Ongyn oiyp,
Oryndap qoyyp,
Týr salghanday órnekke.
Qiynnan qiyp,
Qiyrdan jiyp,
Qúrap, sózdi termekke.
Enbekke egiz, til men jaq,
Erinbesen, sóilep baq!
Ahmetting tek aghartushylyq, óner-bilim, kýreske ýndegen ólenderinde ghana emes, tereng filosofiyalyq týiin týigen ólenderinde de tanymy, týisinui Abaymen sabaqtas órilip jatady. Onyng «N. Q. Hanymgha (Nәzipa Qúljanovagha arnaghan) óleninde búl jay tipti jaqyndyq tanytady.
Búl óleninde Ahmet:
Tәn kómiler, kómilmes etken isim,
Oylatyndar men emes bir kýngisin,
Júrt úqpasa, úqpasyn jabyqpaymyn,
El býginshil, meniki ertengi ýshin, -
degen zor senim men ýlken filosofiyalyq oy týiedi. Azattyq ýshin kýres jolyndaghy sansyz qiyndyqtar, jazyqsyz japa shegu men qudalau, qiyn taghdyry men arpalysty ómir, bostandyqtyng mәni men maqsaty jayly tolghaular aqyndy osynday ómir men ólim, býgin men bolashaq turaly tereng tújyrymgha alyp keledi. Ol ghúmyryn arnaghan iygi isting jemisi men jenisin erteninen kýtedi. Algha jetelgen aq arman biyiginde mert boludan qamyqpay, tәni ólgenmen, ruhy ólmestigine senip, býginnen keleshekting jalghasyn kóredi. Osy arqyly adamnyng ómiri men ólimi jayly — «mening men «menikinin» airylghanyn, óldi dep at qoyypty ónkey bilmes» dep úly Abay týigen oidy óristete týsedi.
«N. Q. Hanymgha» óleninen biz elining erteni ýshin, jarqyn bolashaghy ýshin boyyndaghy baryn sarp eter, eshtenesin ayamaytyn qaharman kýresker beynesin tanimyz:
Sharshaydy dep oilama shaldyqqannan,
Úzaqsynyp jatpaspyn jalyqqannan.
Júrt qolymnan kelmese ókpelemes,
Barym saqtap, men ayap alyp qalman.
Úly Abaydan tәlim alyp, óleng qúdireti arqyly halqyna oy salyp, sanaly is-әreketke, kýreske ýndeu – Ahmet poeziyasy әkelgen jana arna. Sondyqtan ol qazaq poeziyasynda bastaghan jana baghyt – últtyq birlik pen últtyq azattyqty jyrlau. Qúr jyrlau, qúrghaq oibay emes, bostandyqtyng biyigine alyp shyghar joldy kórsetip, jón silteu. Ahmetke deyingi aqyndar óz halqynyng qayghy-qasiretin sezinip, jany ezile jyrlaghanymen, qútqarudyng jónin aita almady, al Ahmet kórer kózge, sezer jýrekke múny kórsetip ghana qoymay, nysana etip qoya bildi. Búnyng basty sebebin S.Qirabaev: «Olardyng (Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov) býkilrossiyalyq damudyng jana bir kezeni tughanyn dúrys tanyp, sonyng ynghayymen qazaq qoghamyn qozghalysqa keltiruding jolyn izdeuinen» [5, 78 b.], — dep biledi.
Ahmet poeziyasyndaghy aghartushylyq – oyanugha, oyanu – qasiretting syryn biluge, bas kinәlini sezinuge, sezinu – bostandyqqa jol ashar búlqynysqa jeteledi. Mine, Ahmettey poeziyanyng úly túlghasy salghan óleng ólkesindegi sara jol osy.
Aqyn az Baytúrsynov Ahmettey,
Sózi altyn, maghynasy meruerttey,
Osydan ghibrat alyp jas jigitter,
Hәmmasy óz halqyna qyzmet etkey! –
dep Mirjaqyp tegin aitpaghan. Súltanmahmúttyng sonau 1914 jyly «ótkirsing narkeskenning almasynday» deui osydan edi.
Qashanda jana oi, jana joldyng qalyptasyp ketui, kókeyden shygha qaluy qiyn. Ahang taghdyry da, óleni de jasandylyqtan sau. Ol erkindik ýnin óleng arqyly shyrqau biyikke kóterdi. Abaydan tәlim alyp ghana qoymay, ózindik sara jolyn da әkeldi. Qazaq poeziyasyna Ahmet Baytúrsynúly әkelgen eldik, erkindik, azattyq sarynyn Mirjaqyp, Maghjan, Súltanmahmút, Berniyaz, Sәken, Iliyastar azamattyq abyroymen kóterip tyng izdenistermen bayytty, jana ruhany biyikterge kóterdi.
Ahmet poeziyasynyng arnaly baghyty, qazaq әdebiyetinde alar orny jayly Mirjaqyp Dulatov: «Ol qarapayym da týsinikti qazaq tilinde azattyq turaly, últ turaly, ezilgen, artta qalghan qazaq últy turaly jyrlady. Ol – qarsylyqshyl aqyn. Ol poeziyasyn qazaqtardy ezgen monarhiyalyq Reseyding sayasatymen kýresuding qúralyna ainaldyrdy. Ishki súlulyghy men mazmúny jaghynan, jinaqylyghy men jeliligi jaghynan A.Baytúrsynúly jyrlary qazaq әdebiyetinde birinshi oryn alady» [6.19 b.], — dep ólenderi órshil ruhymen daralanatyndyghyn atap ótken bolatyn.
Tapshyldyqqa qansha tabynsa da, Ahannyng qazaq jazba әdebiyetine jana saryn, jana ýlgi әkelgenin tanyghan, Gh.Toghjanovtyn: «…Ahmetti qazaq enbekshileri úmytpaydy. Bir kezde «Sary masa» bolyp yzyndap oyatqan Ahmetti qadirley biledi. Kóbimiz sol Ahmetting bauyrynda óskenbiz. Sol kezdegi Ahmetting әli de eskirmegen ýlgili sózderi, ýlgili isteri kóp. Ahmetting tarihy isine, tarihy manyzy bar ólenderin әli de biz ýlgi qylamyz. Abay, Ahmet syqyldy óz túsyna ie bolghan tarihy adamdaryn qazaq enbekshileri syilamaq» [7, 29 b.], — degenine qosylmau qiyn. Endeshe úly Abay salghan sara joldy odan әri damytyp, qazaq poeziyasyna ózgeshe oily óleng әkelgen Ahmet Baytúrsynov shygharmashylyghy keyingi aqyn-jazushylargha ózindik ýlgi-ónege bolary sózsiz. Qazaq oi-sanasynyng qos alyby qoghamdyq damudyng әr kezeninde ómir sýrgenimenen, ýnemi oiy ýndes, jýregi tildes ekendigi aidan anyq.
HH ghasyrda Abay dәstýrinen ýlgi alyp, qazaq poeziyasyn әlemdik dengeyge kótergen bir-tuar aqyndar dýniyege kelip, olardyng әrqay-sysy sony ýnimen, tyng tynysymen qazaq poeziyasy aidynynda emin-erkin jýzdi.
Poeziyasy az da bolsa sazdyghymen, qazaq ólenining tól tabighatynan tughan tazalyghymen, bir estigende-aq kónilge qona ketip, oigha úyalay qalatyn әri beyneli, әri maghynaly sóz ýlgisimen erekshelenetin Ahmet Baytúrsynov, jeke basynyn, әleumettik toptyn, nemese belgili bir taptyng mýddesi emes, el múny, el sheri, el zary, el kegin jyrlaghan Mirjaqyp Dulatov, zamanymyzdyng ataqty jazushy Múhtar Áuezov aitqanday “jarqyraghan әshekeyimen, Evropalyghymen” tamsandyrghan jyry súlu, sezimi syrshyl Maghjan, tereng tanymdyq ólenderimen, asqaq romantikalyq epikasymen tolghandyrghan Shәkәrim, qazaq oi-sanasynyng aspanyna jaryq “kýn” sәulesining núryn shashudy, óleng ónerining “tolghan aiy” boludy ansap, últynyng úly múratyn algha asyrugha úmtylyp, poeziya kóginde jaryq júldyzday jarqyrap ótken Súltanmahmút qazaq әdebiyetining “altyn kezeninde” ómir sýrip, tughan әdebiyetimizge qaytalanbas tuyndylar syilady. Olardyng bәri Abaydy poeziya әlemindegi úly ústaz tútty. Úly aqyn dәstýrin janashyldyqpen damytty. Sol arqyly qazaq poeziyasynda mәngilikke óshpes iz qaldyrdy.
ÁDEBIYET
1. «Qazaq», 1913, № 3
2. «Qazaq», 1913, № 41
3. Múhamedhanov Q. Abay múragerleri. — Almaty: Atamúra, 1995.
4. Baytúrsynov A. Shygharmalary. — Almaty: Jazushy, 1988. — 267 b.
5.Qirabaev S. Ádebiyetimizding aqtandaq betteri. — Almaty: Bilim, 1995. — 288 b.
6.Dulatov M. Baytursynov Ahmet Baytursynovich. Obshestvo izuchenie kirgizskogo kraya. Vyp. 3. — Orenburg, 1922. 7.Toghjanúly Gh. Jýsipbekting syny, Maghjannyng aqyndyghy turaly. — M., 1926. — 119 bet.
Ó.Ábdimanúly
Abai.kz
