(Ángime-Hikayat)

«Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep»

Abay.

Ysyrayyl júrtymen ol ýsh myng jyldan song jýzdesti. Bәny Ysyrayyl... Kóne de emes, jana da emes. Kónesi janasymen, janasy kónesimen jarasym tauyp, jalghasyp jatyr. «Eskiligin este ústaydy, eskermeytini jәne joq» dedi  ishinen kýbirlep. Sebebi, Bәny Ysyrayyldyng jadyn búl jaqsy biletin. IYә, Perghauynnyng biyligi men kópitterden týnilip, osynda elin bastap әkelgen Músa qalamollany da kórgen.  Payghambarlyq qonyp, Jaratqannan ayan alyp, basynan nebir hikmetterdi ótkergen Músadan bireu: myna jaryq dýniyede senen asqan bilimdi jan iyesi bar ma dep súrapty. Sonda Músa Haqtyng birligin, Jaratqannyng Bәny Ysyrayyl júrtyn shapaghatyna keneltkenin, ózine erekshe daryn silaghanyn, tenizden jol ashylghanyn, Perghauynnyng teniz týbine ketip ajal qúshqanyn, siqyrly qoly men asa tayaghynyng kiyesin aita otyryp, men – múrsal payghambarmyn, Alladan qysylghanda múghjiza kóremin, osydan asqan abyroy, ataq bola ma? Soghan qaraghanda, jer betindegi kemel bilimning iyesi men shygharmyn deydi. Sóitkende Jaratushydan uәhy jetip: «Áy, Músa, sening әlgi sózing ne? Saghan ólsheusiz bilim men qisapsyz qabilet darytqanda mening mýmkindigime kýmәn soghatynday oigha beril dep  pe edim? Bú dýniyede bilimi senen asqan, hayyr-shapaghatyma bólengen taghy  bireu bar» deydi qúdiretin kezekti ret әigilep. «Rabbym, sonday ghúlama jan iyesimen meni jolyqtyrshy» deydi Músa ghalayassalam jalynyp. «Kezdesesin, - deydi Rabby, - uaghdaly kýni kezdesesin». Álqissa, búl әngimemizdi osymen irke túrayyq ta, ilki uaqyttan berige óteyik.

***

... Qariya kópke júghymsyz kóringenimen qadirli-túghyn. Bylayynsha onyng júghymsyzdyghy – týr-týsining ózgesheligi men jýris-túrysynyng ortagha úqsay qoymaytyndyghynan edi. Áytpese, bau-baqsha baptap, mal ósiretin, qolynan aq tayaghyn tastamaytyn auylymyzdaghy aqsaqaldardyng biri boldy. Janazadan, top-jiynnan da qalmaytyn. Dóngelengen jiyegi balanyng qúshaghynan ýlken dagharaday qara qalpaghyn kiyip alyp ýlkender bas qosa qalghan ýige qaray ayandap bara jatqanyn talay kórdim. Bizding qarttar da  ony ish tartyp túratyn siyaqty: jolyghysa qalsa, qauqyldasyp, arqadan qaghyp, amandyq-saulyq súrasa jóneletin. Tek, Esimbek molda ghana onyng tegin tergep, týsin teriske salyp, ózine beyim ete bermeytin.

Biz estigeli búl kisining esimi – Ábirem. «Últy basqa. Qapqaz-noghay ma eken, әiteuir, orys emes. Al «pәmiylesi» - Nayman» deushi edi atam. Qaratory. Joq, qarasúr kisi. Kózining qarashyghy kókshildeu. Áytse de  orysqa úqsamaydy.  Qajet kezinde orysshagha suday. Qazaqsha tipti qamshy saldyrmaydy.  «Tirligi qúddy músylmannyng tirligi. Alaqan jayady. Minәjat etedi. Biraq, payghambary bóten kórinedi», - deytin auyl adamdary. Osynday әngimelerding birinshi sebebi – Ábirem aqsaqal bizding auylgha Arqa jaqtan qonys audarghan. Qonys audaryp, birjola ornyqqan song ózin kópke deyin túiyq ústap, kenshardyng kóldeneng júmysyna jegip jýre bergen. Keyin Qúdaygha qúlshylyq etip, mýbәrak payghambarymyzdyng atyn aitugha eptep kendik jasalghanda, Ábirem ózgeshe bir taqualyqqa kóshse kerek. Osydan keyin Ábekenning Qúday jolyna tas bekip týsken taqualyghy alaqanday auylda әrtýrli әngimening arquyna ainalypty.

Jaz aiy. Almatydaghy oquynan naghashy agham demalysqa kelgen. Oqugha bas qoyghany, qalanyng auasyn jútyp, agharghany әbden-aq bayqalady. Jónshemdi adamda sharuasy joq, ózimen-ózi tau saghalap ketedi, qalyng kitaptardyng betin aqtarady. Bir kýni ol bәrimiz dastarhan basyna jinalghanda: «Myna kórshimiz «jóit»  eken. Búlar Sovet ókimeti qúlaghansha, arghy týbin jasyryp jýripti. Aty Ábirem emes, Abram», - dep janalyq ashty. Oqymysty aghamnyng sózinen úqqanym: Ábirem aqsaqaldyng auylynan payghambarlar kóp shyqqan kórinedi. Tilderi de kóne tilderding birinen-mys. Búlar әr-әrkezde qughyngha úshyrap, Qúday Taghalanyng qaharyna ilige beripti. Óitkeni, Qúday Taghala ózining sýigen qúldaryn keyde qyryna alyp synaydy eken. Ózderi shetinen aqyldy desedi. Aqyly men bilim-parasaty jer betindegi biyleushi-әmirlerge de jaqpay zәbir-zapany da kóp shekken. Sovet ókimeti kezinde de abramdar ashyq boy kórsetpepti. Alayda, olar bir-birin jaqsy tanidy, qamqor. Qashan babaqonystaryna jetkenshe, osylay jan bagha túralyq dep uaghdalasypty. Búlar payghambarlar jayynda nebir anyzdarmen birge jasaghan halyq deydi. Tilderin de úmytpapty.

Aghamnyng әngimesi qúlaghymnyng qúryshyn qandyrghan kýni-aq men Ábiremning aulasyna endi ózgeshe kózben qaraytynymdy sezdim. Óitkeni ol  -«Ashybúlaq» atalatyn alanghasar, aqkónil auyldy saghalap jýrgen jat, qúpiya adam. Ábirem  bala sýimegen, kempiri ekeui ghana túratyn. Al, kempiri – «Ashybúlaqtaghy» ózimen jasy qatar qart analarmen shýiirkeleseri kem, suyqtau jan. Ýnemi әldekimnen ýrkip-qoryqyp, jer tayanytqan kәrtamys taghdyrynan tarynghanday jabyranqy, jalghyzilikti ómir sýretin. Tipti osy kempirding  shalymen dabyrlasyp sóileskenin kórshi otyryp estimeppiz. Jym-jyrt. Kempirining janaghy minezi meni Ábirem qarttyng ýiine  jeteley týskendey. Nesi keremet, zertteu kerek? Neni júrttan jasyryp, jariya etpey keledi? Álbette bilu kerek. Kimnen qorqyp, kimnen qúpiyalanady búlar? Qarasam, Ábirem aulasynda, qara qalpaghynyng astynda otyr eken. Bar túrpatyn qara qalpaqtyng ishine býktep tyqqanday – ózi kórinbeydi. Jaryqtyq shógipti ghoy әbden.

Jaz tausylyp, kýz týsken. Aldaghy kóktemde mektepting oquy tәmam. Ansarym – Almaty. Ghúlama oqymysty, әigili jazushy atanyp auylgha anda-sanda soghyp jýrmekpin. Auylyma rizamyn. Kóne ertegiler men qisa-dastandargha qandym. Qarttarym, senderge rahmet! Endi Ábiremmen әngimelesuim qajet.

Ábiremmen әngimelesu ýshin syltau izdeymin. «Aqsaqal, assalaumaghaleykým!» «A, shalaumeleykum!». «Kәriya, siyrlarynyz ben eshkinizdi óriske bettetip bereyin be?», «Áuire bolma, qartaysam da qalqayyp mal sonynan óruge jaraytynday haldemin». «Ata, qystan habardarsyz ba? Otyn-suynyz az ba deymin. Aghash aralap, bútap tastayyn, qane baltanyz?», «Qoy, shyraghym, sabaghyndy oqy. Ázirge kisige sidetimdi artpaymyn. Balta shabatyn baghymnan tayaghanym joq». «Ángime aitynyzshy?», «Ói, balam-ay, bizde ne әngime bolsyn?». «Arqadan múnda qay Qúday aidap keldi sizdi? Tym qúrysa, sony bildirinizshi?», «Qay Qúdayy nesi? O toba, Qúday – bir Qúday emes pe? Qúday pendesin qayda bastaymyn dese de ózi biledi. Bizden súramaydy. Sen de súraghyndy kóbeytip, basty qatyrma!» Shaldyng ashylyp sóileui qiyn siyaqty.

Ýide atamdy qajaymyn.

-         Qúdayy kórshimiz Ábirem qart sózge sarang kisi me dep qaldym.

-         IYe, ol sózge kidi adam.

-         Oi, osy bayaghyda qauqyldasyp túratyn edinizder ghoy?

-         Áy, bizdiki әnsheyingi qysyr әngime edi. Maldyng tóli, Salqynbelding shóbi degendey. Sharuanyng adamy búdan ózge neni sóz etsin?

Ábiremmen әngime bitti endeshe. Áytkenmen, aty qyzyq, ә? Ábirem. Bәlkim, Ábdireyim shyghar?.. Payghambarlardyng hiykimetinen de júrday bireu-au... Bilse, aitpay ma? Ar jaghy qapqaz ben noghaydyng el estimegen bir soyynan bolar. Sottalyp Arqadaghy kóp abaqtylardyng birinde jazasyn ótegen de ýilenip, ayaghyna túrghan song «Ashybúlaqty» tapqan. Dúrys tapqan, әriyne. Ortalyqtan alys, onasha auyl. Qaq-soqta sharauasy shamaly. Ókimet adamynyng aldyna jetkizbey anau-mynau dau-sharyn óz ishinde tyndyratyn tynysh meken.

***

Sonymen, oqymysty aghamnyng әngimesi úmytylyp, Ábirem «әdirem» qalghan.

Birde óristen malyn qaytaryp, qorasyna tayay bergen Ábirem myqshyndap qap arqalap kele jatty. Qyzyl inir. «Shal ne, tezek terip jýr me?» Búrynghy әdetimshe júmbaq shaldyng aulasyna kóz tiktim. Shal qabyn kilet ýiining auzyna әkeldi de, dýrs etkizip tastay saldy. Sosyn tókti. Tókkeni – auzy sheshilgen qaptan saldyr-saldyr aqtaryldy. Tas pa? Tas qoy. Tezek búlay saldyrlamasa kerekti. Jedel basyp jetip barayyn.

-         Ou, kәriya, mynauynyz tas pa?

-         Tas.

-         Tezek orynyna tas tergensiz be?

-         Men ylghy tas teremin.

-         Janatyn tas pa?

-         Tas janbaydy, jaryghym.

-         Janbasa, nege kerek?

-         Kerek. Múnyng syry saghan beymәlim.

-         Sizge ghana mәlim be?

-         Maghan da mәlim emes. Qúpiyasy qúlyptauly.

Men shaldyng sharshap-shaldyghyp, býgjendep әreng jetkizgen tastaryna ýnildim. Birtýrli qyzyq tastar. Mysaly, myna bireuin úrshyqtyng tasy dersin. Endi biri nayzanyng úshyna keledi. Sýiir. Qaysibir qaymaq tastyng betine tanba-beder týskendey.

-         Ata, sizding tastarynyz kóne, tym kóne zamannyng adamdary paydalanghan tastargha úqsaytyn siyaqty. Múny ol zamannyng adamdary qúral-jabdyq, angha shyqsa, qaru retinde kәdesine jaratqan.

Qariya maghan antaryla qarady.

-         Kir kilet ýige.

Bizding auyl «kilet ýi» dep ataytyn kýdiy-sódi, artyq-auystyng qújyrasy,  kәdimgi jappa tam – toshalagha bas súqtym. Múnda da tolghan tas.

-         Pәli, ata, tasty ýiip tastapsyz ghoy?

Qariya demin basty da sóiledi:

-         Aynalayyn, búl – osy dalany meken etken sening ata-babalarynnyn   kózi. Biri – mýlik, biri – qaru, biri – til. Mýlki de, qaruy da, tili de ýn qatugha beyil. Biraq sony esh eskermeysinder!

-         «Sening ata-babalarynnyng kózi» degeniniz qalay? Sizge bú dýniyeler jat pa?

-         Shyraghym, bilmekke úmtylyp, ishindi tesip jýrgen jaydy jasyrmayyn senenen. Men – ebireymin. Oqymysty naghashy aghang aitpaqshy, «jóiit» deseng de bolady. Ebirey ekendigimdi ilgeride júrtqa jariya qylmadym. Jariya qylghanymmen ebireyindi «Ashybúlaqtyn» adamdary ne qylsyn? Arqadan keldim be? Keldim. Arghy jaghyn aghayyn-júrt ýngimedi, qazbalap súramady. Onysyna qúmbylmyn. Qazaq degen ghajap halyq qoy. Qazaqtyng bir ghaziz aqsaqalynyng arqasynda kórer jaryghym men su isherligime selbesip, adam qataryna qosylyp edim kezinde.

Abram aqsaqal kók jýzine shalqyp shyghyp alghan Aygha qarap qoyyp, tereng tynystady da, sóiley týsti. Auyl tynshyghan sәt. Kýndiz salqy tósin samalgha óptirip, alqam-salqam bop jatatyn Arshaly tauyn salbyrap basqan týn jútyp barady. Kýz etegin saryala etip týruge kirisken kýrensal jazghy baqtardan baqalardyng qúrghaq qúryly estiledi. Abram qarttyng әngimesi Arqagha aughan.

-         Arqada múnday aspan taular joq. Bir ónkey sәukeleli súlu shoqylar dep qoyady.

Qaraghandy jerindegi «Qarlag» deytin ajdaha apanyna 27 jasynda týsipti. Bolashaghy kemel ghalym atala bastaghan shaghy eken. Tarihshy. Aziya men Afrikany tanugha ansary aughan. Perghauyndar zamanyn sharlap, Músa payghambardyng soqpaghymen jýrip ótpekke talpynghan. Úly dalanyng saryny da keudesin kýmbirletipti. Mәngi kók aspan elin kóktey ótip, Qúnfyzymen tildesuding tәuekeline bel bughan. Bel bughany qúrysyn, aqyrynda sayasy qauipti adam, resmy tarihty moyyndamaytyn delqúly, dertti jan retinde tanylyp, «Qarlagtaghy» tútqyndardyng qataryn tolyqtyrady.

-         Nebir ghajap bilimdar adamdarmen «Qarlagta» úshyrastym. «Qarlag» men ýshin abaqty emes, Akademiyagha ainaldy, - dedi de Abram  qart kýrsinip óksigendey, ýnsiz kýige kóshti. Sosyn:«Abay qanday azapty ghúmyr sýrgen. Danalyq pen  payghambarlyqtyng azapty ghúmyryn», - dep   ayaghyn jazyp, boyyn tiktegen.

***

Ábirem qartpen әngimemiz jarasty. Qart qazyna eken. Áueli, abaqtydaghy azapty kýnderinen estelikter tiyegin aghytty.

-         «QarLAG» degen – Qaraghandydaghy kóp týrmening jiyntyq atauy, - dep bastap, júmbaq janynyng qaltarysyn aqtara sheshilgen.

Ábirәm qarattyng әngimesinen týigenim: oishyldar, óner tapqyshtar, ghúlama ghalymdar, suretshiler, muzykanttar, aqyn-jazushylar, qysqasy – adamzattyng erekshe jaralghan degdar qauymy, asyl úrqy  «QarLAGta» túrypty.

-         Sovet Odaghynyng bar jaqsysy men jaysanyn Stalin sonda toghytty ghoy, - deushi edi Ábeken.

-         Aty әigili 500 pianist sol «QarLAGta» sausaqtarynan qan sorghalap jýrip súmdyq júmys istedi. Bir sәttik ýziliste әlgi bayqústar auany qarmalap, eles-kýisandyqtyng tilinde egiletin edi, - deytin Ábeken.

-         Azap pen Arqanyng ayazy birdey soyghan tәnim әlsirep, ruhym synyp aiyqpas aurugha shaldyqtym. Qúrt auruy. Meni emdemey, óledige esep qylyp, «QarLAGtan» laqtyryp tastady. Aynalam aqsónke. Marqúmdardyng sýiegi. Shashylghan shashy múzgha baylanghan әielder. Sәbi, balghyn jýzderin ajal qapqan qúbyjyq beyneli balalar. Áyel, erkek ekendigi aiyrghysyz qanqalar. Kóz ayalary kórdey qazylyp, jaq sýiekteri jayylyp,  Allagha әldeneni ymdap jatqan qalpynda ýzilip ketken mýrdeler ýiindisi. Ynyrsugha ghana әl-dәrmenim tózgendey edi. Kózimdi ashsam, bir qúrym ýide jatyrmyn. Qart kisi basymdy eptep kóterip auzyma aq qúyady. Qaytadan talyqsyp ketemin. Esimdi jisam – janaghy kórinis. Qansha ai, qansha kýn tósekten túrmaghanym belgisiz, birde boyymnan qalt-qúlt etken quat taptym. Núr jaryq dýniyege tәy basyp qayta oralghanymdy ishim sezdi. Meni tirlikke talpyndarghan әlgi qart – әkemdey bolyp ketken qayran Qadyr aqsaqal edi. Boyymnan syrtqa aqtarylghan nәjis pen qúrttyng ókpemdi jyrtyp týsken qaqyryq-qúsyghyna deyin ózi sýrtip alyp otyrypty. Keyin ýidegi apanmen, apang da abaqtynyng azabynan ólip qútylghan beybaq eken, tabystyryp qosqan da әkem Qadyr boldy, - dep ketushi edi taghy bir әngimesinde ebirey Abram.

-         Áy, sen bala, «QarLAG» turaly jan balasyna әzirge bildirme. Mening abaqty kórgen adam ekenimdi estip júrt týnilip ketpesin, - degen  eskertudi de úmytpaytyn qúpiyasy mol «qúrdym» shal.

***

Mening balang týsinigime «QarLAG» ómirin shaqtap qana jetkizgen qart: «Al, әkesi, bilging kelip bara jatsa, payghambarlar turaly hikayalargha kósheyin», - dedi qarasha tausylyp, ólkeni appaq qar basqan qystyng bir úzaq týninde.

Adam ata... Bәrimiz sol – alghashqy payghambar Adam ata – Sәpiollanyng úrpaghymyz.

Tәniri ózi jaratqan Jer men Kókti aldyna keltiredi.

-         Erikti, iya, eriksiz bolsandar da әmirimdi tyndandar! Jer men Kók:

-         Yqtiyarymyzben keldik, - deydi.

Jerding tenselip, Kókting enserilip әldebir qúdiretting dәregeyine qol qusyryp túratynyn qiyalymda úshyp jýrip sezetin edim.

-         Ata, sonda Kók aspan men qara Jer Allanyng aldyna barghan ba?

-         Barmaghanda she? – deydi qissashyl qartym, - barmay kórsin, Kókti tilip, Jerdi qaq jaryp jiberer. Alla qaharlanbasyn de.

Perishtelerin de shaqyrady. «Ózimining múragerim – Adamdy jaratamyn», - dep eskertedi olargha. Perishteler qanattaryn qaghyp, bayyz tappay guildep: «Jaratushynyng meyiri týsken jan bizder edik qoy. Álde neden jazdyq pa?» , - desedi.

-         Ózinizdi madaqtap, úlyqtaytyn biz túrghanda jer-jýzine  kimdi ie qylmaqsyz?

-         Senderding múny bilmeytindering mәlim edi, - deydi Alla. Sóitip balshyqtan Adamdy jaratyp, oghan on segiz myng ghalamnyng atyn ýiretedi.

Perishteler – Allanyng sýigen qúldary. Allanyng qúdiretine shәk keltirmeydi. Áytse de súraydy: «Ol bizden nesimen artyq?» Alla aitady: «Qane, on segiz myng ghalamnyng atyn atap, týsin týstep shyghyndar». Perishteler Allagha bas iyip, Adam atanyng bilgirligine moyynúsynady.

Allanyng Adamgha yqylasy erekshe aughan-au, әitpese, perishtelerine bildirse, olar on segiz myng ghalamdy sharalap keter edi. Álde, sharlap jýr me eken?.. Solay shyghar, óitkeni perishteler – júmaqta. Adam ata Haua ana Ibilisting azghyruymen Allanyng «jeme» degen jemisin jep, uaghdany búzyp, kelisimnen ainyp jer betine quyldy. Ibilis saytandyghyn istemegende Adam ata men Haua anamyz júmaqta alansyz ghúmyr kesher edi. Onda myna bizder jaryq dýniyege keler me edik, joq pa? Perishteler kuә, Alla Adam atany sýiip jaratqan. Ibilis te óziniki. Oghan qiyamet-qayymgha deyin kenshilik jasapty. Adam atany da keshirip, júmaghynda qaldyrmady ma eken? Álde, Ibilisti qiyamet kýni jetkenshe, adammen arbastyryp qoi ýshin qarghys qamytyn moynyna kiygizip, «qúrt kózindi, qarandy batyr, naqúrys!» dedi me? Adam ata men Haua ana júmaqtyng maujyraghan qúshaghynda, jan qinamay, búiyrghan dayyn astan auyz tiyip, bәle-batyrgha bas auyrtpay, qúlshyna qúlshylyq etudi ghana bilip jýre bergenderinde Allanyng pәrmenin on segiz myng ghalamnyng bir nýktesi – mynau qara jerding betindegi tirshilik iyesi qalay úghar edi?.. Bәlkim, Qúdireti kýshti Qúday әuel basta Adam ata úrpaghy jer betinde ómir sýrsin dep josparlaghan bolar. Sondyqtan, bayqap jýru kerek, kez-kelgen uaqytta qasynnan sap etip saytan tabyluy mýmkin.

Abram shaldyng shanyraghynan shyqqan bette oiyma osylar oralady. Ýy әne, jap-jaqyn. Biraq sonda da ainalam tym ýreyli. Qarayghannyng bәri qúbyjyq sekildi. Bas salatynday. Jyly qoralarda kýiis qayyryp ynyranghan siyrlardyng toq ýni, anda-sanda әup etken saq itterding dauysy: «Oybay, tez, qash, izinnen ókshelep  Ibilis kele jatyr!»  deytindey. Túla boyym titirep, denem múzdaydy. Biraq, qoryqpaymyn. Mening perishtem bar emes pe?

***

Adam ata, Núh ghalayassalam, Húd, Saliyh, Ybyrayym payghambar, Symayyl, Jaqyp, Jýsip, Shúghayyp, Músa, Talút, Dәuit, Sýleymen, Ayyp, Jýnis, Zәkariya, Lauy, Ghaysa payghambar, Múhamed salalahu uassalam payghambar... birinen song biri Abram aqsaqaldyng qissa-bayandarymen oigha sinip, kókeyge baylana berdi.

Adttar, samuttar, yahudey eli, kóne Babyl júrty, qúrayysh taypasy payghambarlar túsynda da Jaratqannyng jalghyzdyghyna kýmәn keltirip, pútqa tabynady, toqshylyqtaghy ómirlerin haram tirilikpen, nәpsiqúmarlyqpen bylghaydy. Sonyng zaualyn tartyp Jaratqan Haqtyng nazasyna qalady. Olardy payghambarlardyng Allagha jalbarynyp, qúlshylyq etken tilegi ghana qútqarady. Haq Taghala ózining nәby payghambarlaryn әrqily zamandarda elshilikke jibere otyryp qiyamet-qayymdy eskertedi.

Ábirem qarttyng әngimeleri osy sarynda jalghasaqanda men qily-qyzyq oqighalardyng әserine elite týsip  «Batyrlar jyryn» eske alatynmyn. «Shapsa qylysh, atsa oq ótpegen, әi, mening bahadýr babalarym-ay!»

-         Abram aqsaqal, - deymin sonday sәtterde qanym qyzyp, - qazaqta nege  batyr kóp, payghambar joq?

Ebirey shal jýzime barlay qaraghan. Sosyn qarasúr óni erekshe jylynyp, qazir aitpaq sózinen danalyq oy tapqanday meyirlene:

-         Óitkeni qazaq – búzylmaghan, býlinbegen, ziyrek, aqyl-parasattan jol tapqan, ata-baba aruaghyn jat kórmegen, Tәnirine ghana qol jayghan halyq edi, - dedi. Osyny aitty da miyna toqyp al degendey ymmen belgi bildirip,  súhbatymyzdan bólek bir sóz bastady. Búl – Qyzyr әulie men Músa ghalayassalam turaly  úzaq qissa eken.

                                            ***  

Payghambarlyq qonyp, Jaratqannan ayan alyp, basynan nebir hikmetterdi ótkergen Músadan bireu: myna jaryq dýniyede senen asqan bilimdi jan iyesi bar ma dep súrapty. Sonda Músa Haqtyng birligin, Jaratqannyng Bәny Ysyrayyl júrtyn shapaghatyna keneltkenin, ózine erekshe daryn silaghanyn, tenizden jol ashylghanyn, Perghauynnyng teniz týbine ketip ajal qúshqanyn, siqyrly qoly men asa tayaghynyng kiyesin aita otyryp, men – múrsal payghambarmyn, Alladan qysylghanda múghjiza kóremin, osydan asqan abyroy, ataq bola ma? Soghan qaraghanda, jer betindegi kemel bilimning iyesi men shygharmyn deydi. Sóitkende Jaratushydan uәhy jetip: «Áy, Músa, sening әlgi sózing ne? Saghan ólsheusiz bilim men qisapsyz qabilet darytqanda mening mýmkindigime kýmәn soghatynday oigha beril dep  pe edim? Bú dýniyede bilimi senen asqan, hayyr-shapaghatyma bólengen taghy  bireu bar» deydi qúdiretin kezekti ret әigilep. «Rabbym, sonday ghúlama jan iyesimen meni jolyqtyrshy» deydi Músa ghalayassalam jalynyp. «Kezdesesin, - deydi Rabby, - uaghdaly kýni kezdesesin».

Rabby Músa payghambargha kýnderding bir kýninde ayan bildirdi:

-         Anapa aghashynyng qabyghynan sebet toqyp, ishine balyq sal da, ózing búryn-sondy kórmegen, bilmegen ólkege sapar shek. Ol ólke – sayyn dala, sardar taular ólkesi. Ayanynnan jazbay sol mekendi betke alyp jýre berersin. Jýrip kele jatyp eki tenizding qosylghan aralyna jetersin. Sebettegi balyghyng týsip qalar. Sen sonda ony kóreresin.

Músa ghalayassalam balasynyng qolyna balyq salynghan sebetti ústatyp, jolgha shyghady. Aylar, jyldar ótedi. Ayanda bildirilgen eki teniz bir arnagha qúighan atyraudy jaghalap, aryp-ashyp kele jatyp bir jerge damyldaydy. Sóitip otyrghanda qalghyp ketedi. Balanyng qolyndaghy sebetten balyq shorshyp týsedi. Bala ony angharmaydy. Ákesi oyanghan song әriqaray jyljidy. Bir uaqytta Músa: «Balam, sebetine qarap qoy» deydi. Balasy sebetti ashyp qarasa, balyq joq. «Balyq qayda týsip qaldy eken?». Oilanyp túrghanda bala sanyn soghyp: «Álginde ayaldaghan jaqpar tastyng týbinde týsip qalsa kerek», - deydi. Músa quanady. Sharshaghanyn úmytyp jele basyp jóneledi. Kelse, eki tenizding qosylghan túsyndaghy biyik qara tastyng qasynda dana kelbetti, oily pishindi bir momyn jan túr eken. Músa kelip sәlem beredi. Qaydan shyqqanyn aitady.

-         A-a, sen Bәny Ysyrayyldyng nәby payghambary Músa bolarsyn? – deydi әlgi adam. Músa ghalayassalam sharq úryp izdegen kisisin jolyqtyrghanyn bilip barynsha izetpen, ghúlamalardyng uәzipasynda mýlәiim til qatady:

-         Ózinizdi tausyla izdep kelgen pendege yqylas etip, ony dәrejenizige say kórer me ekensiz? Ágәrәki, siz sonday yqylas tanytsanyz – ol sizding janynyzgha erip, sizden ghylym ýirenip, bilimge keneler edi de, bilgenin júrtpen bólisip, Haq Taghalagha qúlshylyghyn jalghastyryp, jan rahatyna bólener edi.

Músanyng osylay bek qúrmettep, yntyzarlyqpen ýn qatyp túrghan adamy – Qyzyr Iliyas edi. Qyzyr әulie sonda aitady:

-         Ei, Músa, men seni ilestirip jýrer edim, biraq sening kórgenine oray sóilemeuge, bilmegenindi tyqaqtap súramaugha taghatyng jetpeydi ghoy.

Músa aitady:

-         Joq, men dәtime berik bolayyn. Kórgenime de, bilmegeni me de maqúlmyn. Tek ilestire kóriniz, әuliyem.

Sonda taghy da Qyzyr әulie aitady:

-         Ay, Allanyng erekshe jaratqan nәby payghambary, qaytsek eken? Eger taghatynyz tausylghandyqtan sóilep, súrana berseniz men sizge renjip, sodan song aramyz býlinbey me?

Músa payghambar  uәdesin jәne qaytalaydy.

Ekeui mýsәpirlik kebine enip tenizge qaray tartady. Barsa, tenizden bir keme jýrgeli túr eken. Jolaushylardyng úsynaqty, sabyrly qalpyn tanyghan keme basshysy ekeuin qaldyrmay ala jýredi. Keme ynyranyp, zәkirin kóterip qozghala bergende Qyzyr әulie onyng taban taqtaylaryn júlyp alyp, syndyryp tastaydy. Sóitip keme qayrandap qala beredi.

Bylay shygha bergende Músa keyip:

-         Apyr-ay, Allanyng qaryzgha bergen әr kýnin enbekpen ótep jýrgen jaqsy adamdardyng qayyryn shayyr ettiniz-au! Múnynyz ne qylghanynyz?, - deydi.

Qyzyr әulie de ile til qatyp:

-         Osylay sóilerinizdi eskertip edim ghoy, nege erdiniz maghan?!, - dep serigine qaraydy. Payghambar uәdesi esine týsip, ghapyl ketkenine qynjylady.

Áulie men payghambar saparlaryn jalghastyra bersin.

Aldarynan oinap top bala shyghady. Aralarynda núr jýzdi, ózgelerden erekshe sýikimdi bir balaqay kórinedi. Álgi balany әulie aldap onasha alyp shyghady da, siqyrlap úiyqtatyp, óltirip tastaydy.

Múny kórip Músa payghambar tipti ashynady.

-         Ou, sening Qyzyrlyghyng qay jerinde? Ózing bir mýttәiim ekensin. Bireuding әlpeshtegen sәbiyin ne qyldyn? Mynauyng endi súmdyq!, - dep aiqaylaydy.

-         Ayttym ghoy sizge, -  deydi Qyzyr әuliye, - menimen erip jýre almaysyz!

Músa payghambar úmytshaqtyghyna nalyp, әri ózining Rabby sýietin isterding jer betindegi nasihatshysy ekenin esine alyp, әulie men ózining bitimindegi qayshylyqtargha bas shayqap, Qyzyrdan kezekti ret keshirim súrap, sonynan ere beredi.

Úshy-qiyry belgisiz sary dalanyng kól-kósir saghymy ekeuin  qaltang qaqtyryp sýirep әketip barady. Bitip bolmas, bitip te bolmas bir dýnie әiteuir. Jalpayghan jazyqtyng jiyegin qúm jútyp, qúm etegin qúbaqan tóbeler qymtap, qúbaqan tóbelerding shalghayyn alyp taular aspangha kótergen qúrsauy qyryq qabat birtýrli tylsym ólke. Jolaushylar dinkelep bitti, әldәrmenderi qúrydy, әbden taryqty. Ghaziz jannan endi týnilgende qarauytqan qystaqtyng shetine kep jyghyldy. Búl qystaqtyng túrghyndary  qarau eken. Mýsәpirlerge qara su tatyrmady. Manayyna juytpady. Biraq qystaqtan shygha bergende qisayyp qúlaghaly túrghan qújyra kezdesti. Álgi qújyrany kórgen әulie tireu qoyyp, qamqorlyq jasady.

-         Búnynyz qaytkeniniz? – dedi Músa qayran qalmasqa amaly týgesilip. Aldynda eki mәrte janylysqanyn da, әu bastaghy uaghdasyn da mýldem úmytsa kerek.

-         Sizding uaghdanyzdan tayyp osylay súrarynyzdy  birden bilgen edim. Sirә, sizding nәby payghambarlyq parqynyzdyng da jóni biluge, týsinuge úmtyluynyzdan-au... Endi týsindireyin, - dedi Qyzyr әuliye.

-         Alys jerding týbinde zalym patsha jau shaqyryp, qalyng lәshker qol jiyp, suda jýzgen kemelerdi basyp alyp jatyr eken. Nәpaqasyn adal enbekten tauyp qana kýneltetin izgilikti jandardy sorlatpas ýshin kemeni qayranda qaldyrdym. Áytpese, zalym patsha ony tartyp alar edi. Qalay oilaysyz, qaysysy dúrys: kemening tenizde jýrip zalym patshanyng qolyna týskeni me, әlde, qayranda qalyp adamdarynyng aman-sau qayyrly tirlik keshkeni me?

-         Al, әlgi balanyng ata-anasy Tәnirine ghana siynghan mýminder eken. Sodanda olar balagha erekshe meyirimderin tógedi. Sheksiz erkeletedi. Bala – sol erkelikke toyynyp, astamsyghan, oiyny oy búzar tirilikke bastap bara jatqan bolashaqtyng bir búzyq adam edi. Sol neme erteng er jetse, әleumetke әlek salary bek mýmkin-di. Aldap aparyp úiyqtatyp óltirgen sebebim – sol. Ata-anasy Jappar iyesine jalbarynyp, jaqsylyqtan aumaytyn jandar bolghandyqtan, Tәnirimnen ol ekeuine әlgi baladan da kórkem, odan da sýikimdi, meyirli, aqyldy, tekti eki úl súradym. Tәnirim tilegimdi qabyl etti.

-         Qúlaghaly túrghan qújyranyng ishinde eki jetimek otyr. Ol ekeuine aghayyn-tughany qaramaydy. Jandary ashymaydy. Eki jetim erteng er jeter. Sonda olar qújyranyng astyndaghy altyn kómbeni tabar. Lәkiyn, sodan keyin túrghyndary qayyrsyz qystaqty týzetip jónge salar.

 

Ábirem qartpen әngimemiz  Qyzyr әulie men Músa payghambardyng hikkayasy ayaqtala basqa auangha kóshti. Shal maghan «kilet ýiindegi» tastaryn tamshalatyp, qaydaghy bir yqylym zamanalar jayynan syr anghartyp jýrdi. Men búl shamada mekteptegi oquymdy tәmamdap Almatygha asyghuly edim.

Tang tamyljyp atatyn. Aynalam ózgeshe bir shattyqtyng shabytty kýiine elitken. Dýriya dýnie qústardyng әni ýshin jaralghanday. Búlandap syrghityn búlaqtardyng sylqyly men aryndy Aqsudyng kýrkiri kezek órilip, mynau aqnúr әlemning әuezine ainalghanday. Qarakóz qalqataylar qanday әdemi. Úrymtal tústan tabylyp, úmtylyp  bir qúshar ma edi ózderin. Sýier me edi shólpildetip. Aqtamaq qarlyghashtardyng qanatynda susyp alqynghan beu, jýregim, qayda әketip barasyng sen meni?

Týs әleti. Oqu bitken. Erteng songhy qonyrau. Songhy qonyraudan keyingi kýn – Almaty. Ýige simay kәriya-dosyma soqtym. Shal «kilet ýiinde» tastaryn audarystyryp otyr eken. Áydik әngimege qúlqym joghyn anghartyp, jolsaparymnyng jayyn mәlim ettim.

-         Sen Almatygha ketesin. Men qashan Erusalimge jetemin? – dedi qart. Tang qaldym. Abram «Ashybúlaqtan» úzap qayda barady? «Ou, bú bayqústyng osynday da armany bar ma edi?» Oiymdy oqyp otyrsa kerek «jóiitim»:

-         IYә, - dedi, - mening ghúmyr boyghy armanym – Bәny Ysyrayyl topyraghyna bauyrymdy tóseu. «Qarlagtyn» qaranghy týnegi de meni búl armanymnan әste ainyta alghan emes. Ol zaman tamúq edi. Qazir erkindik. Átteng bar ekenimdi, tiri ekenimdi bildirsem bitti, kóne shejireden habardar yahudey balasy meni samghatyp alyp keter edi.

Mening ishim bozdap qoya berdi. «Qayran qartym, búl sening eng songhy sózin, ah úrghan aqtyq tileging ghana shyghar?..»

-         Mening amanat-tilegim mynalar, - dedi shal, - men múnyng bәrin arqalap Erusalimge alyp bara almaymyn.

 

Almaty da, Ábil naghashym da meni qúshaq jaya qarsy aldy. Naghashymnyng jeteleuimen oidaghy oquyma da top ete qaldym. Studenttik kýnder bastaldy. Abarmnyng dәrisin tyndaghan pәle emespin be, birden kózge týsip, auyzgha ilindim. Ýzdik dәriskermin. Naghashym ghylymy inistitutta qyzmetker. Ózimen ózi túiyq jýredi. Jýdeu. Qaltasy júqa. Maghan suyryp berer tiyny әmiyanynan tabylmay qynjylatyn. «Órekpeleusing be, qalay ózi? Oqy, talmay, qajymay oqy», - deytin sondayda júpyny jýdeu tirligin ýlkendigimen jasyryp.

Kóktem shygha jataqhanama izdep kelipti. Óni bal-búl janady. Kitabym shyqty deydi. Múqabasynda aigha basyn sýiep, úlyp túrghan qasqyrdyng beynesi tanbalanghan qayystay qalyng qara kitap. Ekeumiz atap óttik. Men kәuap jep, tәtti susyngha bas qoydym. Ol syra simirdi. Ángime shertti. Áriden. Abram aitqysy kelgen yqylym zamanalardan. Men bayaghy kәriya-dosymdy onyng esine saldym.

-         Tiri me ol shal?

-         Byltyr tiri bolghan.

-         Ebirey ekenin aitty ma aqyry?

-         Bildirdi.

-         Sóitse kerek. Olar shejirege myqty halyq qoy.

-         Shejire demekshi, sol shal «kóne shejireden habardar yahudey balasy tiri ekenimdi estise, Erusalimge samghatyp alyp keter edi» dep otyrghan.

-         Qoy, ei! Erusalimge kóshpek pe eken?

-         Ózi sóy deytin.

-         A, onyng jarasy jenil. Men «jóiit» dostarymdy qúlaghdar eteyin. Samghatyp alyp ketsin.

-         Ol shal bizding taulardan ylghy tas jinap әkeledi. «Aynalayyn, búl tastar – osy dalany meken etken sening ata-babalarynnyng kózi. Biri – mýlik, biri – qaru, biri – til. Zaty da, qaruy da, tili de ýn qatugha beyil. Biraq sony esh eskermeysinder!» degen.

-         Tap osylay dedi me?

-         Tap osylay dedi.

Naghashym týiilip otyryp qaldy.

-         Onda bylay bolsyn, - dedi ol ekeuara bas qosuymyzdy qortyndylap, - men Abram Noymannyng tilegin oryndaugha shyndap kiriseyin, sen mening kitabymdy aqsaqaldyng qolyna tiygiz.

-         Kelistik.

***

Jaz. Auyldamyn. Saghynysh mauyq basylghan son, ýidegilerden kórishiler jayyn súradym. Shal, Qúdaygha shýkir, malyn órgizip, baqshasyn baptap, taqua tiriligimen eken. Kempiri boqyrauda qaytypty. - Qazir Ábirem mýlde jalghyz. Esinbek moldamen ghana aitysyp qalatyny bolmasa, bylayynsha, auyl qarattarymen  aman sәlemi týzu. Peynetqor ózi beyshara. Qabyn arqalap әli tezek terip jýr.

Ájemnen osyny esty sala Ábiremning ýiine tarttym.

Qarttyng jýdeubastylyghyn birden angharyldy. Búrynghy jinaqylyq pen úsynyqtylyqtyng sheti setinegendey. Mosqal peshting ýstindegi shәugimning shýmegi men týbin kýie qauypty. Ádette basy tiktelip, bosaghada sýieuli túratyn sypyrtqy oshaq auzynda jatyr. Tóbesi alasa bólmelerdi býgilgen qarttyq mendegen: suyq, qasiretti.

Shal jazbay tanydy meni. Sampyldap oqu-jayymdy aityp jatyrmyn. Ýnsiz, súlq tyndady. Ángimege qúlqy joq siyaqty. Ábil naghashymnyng kitabyn kereuetining basyna tastadym da sytylyp shyqtym.

Erteninde Ábirem  ekeumiz onyng albarynda úshyrastyq. Keshegindey emes, qart kónildi. Qunaq. Shatyrash oinap sharshatqan taghdyrynan qútylyp, serpilgendey sergek.

-         Týni boyy kóz ilmey oqyp tastadym. Búl qay bala edi, әlgi alystan senderding ýilerine kep qaytatyn naghashy aghang ba? Bala bolghaly túrghan bala eken. Joryqqa shyghypty. Qoryqpaytyn, taysalmaytyn kórinedi. Qisyny, baylamy tastay. Eriksiz ilandyrady. Tәnirin bek tanyghan bekzat úldyng ózi me dedim.

Osyny aityp dabyrlaghan shal: «Esinde me, Músa payghambardy Perghauyn әskerimen qughanda Rabby tenizden jol ashyp, Bәny Ysyrayldy qútaqartyn sәti», - dedi.

-         IYә, esimde.

-         Endeshe mine, mynany tynda.

Shal kitap betine jýgindi.

«...Endi iudey Qúdayynyng bastapqy esimi nelikten «Au» bolatyndyghyna az-maz toqtala keteyik. Ol ýshin jebirey halqynyng Músa ghalayssalamnyng basshylyghymen Mysyr qúldyghynan qashqan kezde jer betinde kórinis bergen oqighalargha, olardyng sebepterine ýnilu kerek. Búl tabighy apattar Jer-Ana betinde birinen keyin biri qaytalanghan qasiretti uaqyttar edi   Jerge tónip kelip qalghanday bolghan aspandy әldebir qúdiretting kýshimen payda bolghan dybystyng keri laqtyryp jibergeni de ras. Áldeneshe tәulik boyy qarasyn kórsetpey qoyghanday bolghan Kýn de sodan keyin qayta jarqyrap shygha kelgen. Tabighattaghy múnday qúbylysty býgingi ghylym tilimen bylaysha dәiektep týsindiruge bolady: shamasy, tym jaqyn kelgen әldebir qúiryqty júldyz kesirinen nemese kórshi planetalarmen óris kýshin talastyrudan son, bәlkim, gharyshta qanghyp jýrgen shoyyn tastardyng biri qúlaghannan keyin orbitasynan shyghyp kete jazdaghan Jer shary ynyranyp baryp, Kýn jýiesindegi býgingi ornyna sәtimen týsken bolsa kerek. Apat zardaby birneshe apta nemese ailargha sozylghandyghy da anyq   Osy birneshe ondaghan tәulik ishinde adam sanasyna úyalap qalghan ýrey-qorqynysh janaghy qútqarushyday bolyp estilgen dybysty Jaratqannyng ózining ýni dep qabyldaugha molynan jetip-artylatyn. Eki jarty shardaghy adamdar qiyalyn terbep, qúdaylar men qútqarushy qaharmandar jayly әfsanalar tudyrghan ol dybys bizge qasqyr miyfinen belgili «Au-u-u» nemese qysqasha «Au» edi.  

Dybys nemese sóz iyesi de belgili. Kenistikte terbelip baryp, býgingi beldeuine qayta týsken Jer-Ana bolatyn. Ol kezdi eski kitaptar «Ózender arnasynan auytqyp, tik kóterilgen tenizder qúrlyqty shayyp kete jazdaghan zaman edi» dep suretteydi.

 Kýn jýiesinde oryn aluy әbden mýmkin bolghan kezekti alapat apattan Jer-Ana aman hәm jenimpaz bolyp shyqty. Odan estelik retinde әr qúrlyq, әr halyqtarda ózderine tәn renk-boyaumen bayandalatyn anyz әngimeler qaldy. Ejelgi elladalyqtar anadan tughan alyp úldary Gerkuleske aspandy kótertkizse, qytaylyqtar sol kezdegi әmirshisine Yao nemese Yau degen esim berdi. Ýndi buddashylarynyng babalary «AUM» dep dybystalatyn qasiyetti mantrany úrpaqtaryna múra etip qaldyrdy. Jebirey qauymy bolsa, Jaratqan on negizgi qaghidany Músa ghalayssalamgha osy joly týsirdi dep sanady. Baghzy týrkiler bolsa, Jer-Ana men Qasqyr-Anany astastyra izet tútty.  Týrki qauymy qoldan Qúday jasamady, qolynan kelmes isti moyyndaryna artyp pende balasyn da mazalaghan joq.  

IYә, solay, qasqyr miyfi men totemining kemi ýsh myng jyldan asatyn tarihy bar, ol adamzat balasynda Úly Ana jalghyz-aq ekendiginen, onyng esimi Jer-Ana dep atalatyndyghynan syr shertedi»* 

 

-         Mine, júmyr jerding balasyn tútastyratyn osy týiin. Mine, qazaq oiynyng on segiz myng ghalamdy erkin sharlauy! Ne degen kendik, ne degen darhandyq!

Shal shalqyp úzaq sóiledi.  

***

 

Naghashym myqty eken. Uәdesinde túrdy. Abram Noymandy kóne shejireni jatqa soghatyn yahudey jigitteri Erusalimge samghatyp alyp ketti. «Ashybúlaq» auyly keshegi myjyrayghan shaldyng múnshama qúrmetti ekendigine airan asyr bolyp qala bergen.

Aytpaqshy, Ábirem aqsaqal «kilet ýiindegi» ýiilgen tastardy «oqudaghy balalaryna berinder» depti de,  Ábil naghashymnyng qoltanbasy jazylghan kitapaty ghana qoltyghyna qysyp kete barypty.

 

***

Jazymysh-au... Abram Noyman Erusalimge úshqan kýni Ábil naghashym dýnie saldy.

 

 

***

Sony...

• Búl jerde aqyn, mәdeniyettanushy Ámirhan Balqybekting «Qasqyr Qúday bolghan kez» atty kitabynan ýzindi alynyp otyr.

      Almaty.

2015 jyl, 18 aqpan