«-Bizding 3 múnay zauyty jylyna 2,1 mln.tn. benzin shygharady. Taghy da qajetti 1,1 mln.tn. benzindi biz Reseyden satyp alamyz. 2020 jylgha qaray 4-shi múnay óndeu zauytyn iske qossaq, benzinge degen tәuelsizdikten qútylamyz».

 2015j. 9-qyrkýiekte «Habar» arnasynda QR Energetika ministri V.Shkolinikting sóilegen sózinen

 

MANGhYSTAUDA JANA MÚNAY ZAUYTY SALYNADY 

Manghystauda auyr múnay óndiriledi. Bozashyda. Qarajanbasta, Qalamqasta. Auyr  múnay degen ne? Ol múnay qúramynda vanadiy men niykeli sekildi auyr metall kezdesedi degen sóz. Odan bólek kýkirt, tipti altyn da bar. Búnday múnaydy terendete óndeu Qazaqstandaghy himiya, farmasevtika jәne basqa da salalardyng damuyna asa zor septigin tiygizer edi. Auyr  múnaydy kәdimgi múnay aidaytyn qúbyrmen aidaugha bolmaydy, ol tek tankermen tasymaldanady. Búl múnaydyng ózindik qúnyn kýrt kóterip jiberedi. Shetelderge ol osynyng saldarynan su tegin ketip jatyr dese de bolady.

Al, endi auyr múnaydan әlgi auyr metaldardy aiyryp alu tehnologiyasy bar ma? Áriyne, bar. Ony óndeytin zauyt Kenes Odaghynda Bakude bar bolatyn. Biraq, onyng sapasy, әriyne, oidaghyday emes, әlemdik standarttan әldeqayda tómen jatyr. Jaqsy óndeytin zauyt Sisiliyada, Italiyada. Sóz joq, Japoniyada. Sol kenes dәuirining ózinde-aq búnday múnaydy tolyq óndeytin zauyt salu qajettigi tuyndap, ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng basynda bir top maman osy mәseleni kótergen bolatyn. Bastamashysy - «Manghyshlakmúnay» óndiristik birlestigining bas diyrektory Núrlyhan Óteuúly Bekbosynov.

Jaughashtynyng 1989 jyly «Qazaqstan Kommersiya» syrtqy ekonomikalyq baylanys qauymdastyghyn qúrghannan keyin «Ermakferroqorytpanyn» basshysy Semen Aronovich Donskoydan bólek qoyan-qoltyq júmys istegen ekinshi adamy osy Bekbosynov boldy. Jaughashty PGMK-men de (Prikaspiyskiy gorno-metallurgichesky kombinat) óte jaqsy birlese júmys istedi. Búl kombinat uran (atom) ónerkәsibining flagmany edi. Ammofos, nitroammofos sekildi tynaytqysh ta shygharatyn. Naryq zamanynda búl kombinat jabylyp qaldy. Sebebi, sol manaydaghy urannyng keni tausyldy, ammofos óndiretin ken orny bolmady.

1991 jyly aqpanda Núrlyhan men Jaughashtynyng tynymsyz enbegining nәtiyjesinde, tek ekeui ghana emes, әriyne, SSSR Múnay ónerkәsibi ministrligi Qazaq SSR Ministrler Kenesi Manghystauda jylyna 6 mln.tonna auyr múnay óndeytin zauyt salu jayly birlesken qauly shyghardy (surette). Búl qaulyda kóptegen ministrlikter men vedomstvolargha «...jylyna 6 mln.tonna tendessiz Bozashy múnayyn óndeytin,  joghary sapaly benziyn, reaktivtik jәne diyzelidik otyn, bitum jәne basqa da ónimderdi shygharatyn, sonday-aq vanadiy men niykeli aiyryp alatyn óndirisi bar Manghyshlaq múnay óndeu zauytynyng jobasy men qúrylysyn iske asyru» jóninde tapsyrmalar berilgen bolatyn. Zauyttyng quaty 3 mln.tonnalyq birinshi kezegi 1995 jyly paydalanugha berilui tiyis dep esepteldi. Tapsyrys berushi ol kezde SSSR Múnay jәne gaz ónerkәsibi ministrligine qaraytyn «Manghyshlaqmúnay» (Ol kezde Manghystau degen resmy atau әli joq) óndiristik birlestigi edi. 

Jәne jalang tapsyrmalar berumen is shektelgen joq, qauly boyynsha budjetten qarjy da bólindi. «Nysannyng tendessizdigi men onyng salany damytudaghy manyzyn eskere otyryp, 1991-1995 jyldargha arnalghan josparda MMZ birinshi kezegining qúrylysyn SSSR Múnay jәne gaz ónerkәsibi ministrligining ortalyqtandyrylghan bastauynan qarjylandyru aldyn-ala qarastyrylsyn, al, 1991 jyldyng jospary boyynsha «Manghyshlaqmúnay» óndiristik birlestigine qúrylys industriyasyn damytu men dayyndyq júmystaryn   16 mln.rubli men qúrastyrudy qajet etpeytin jabdyqtar satyp alugha 3 mln.rubli bólinsin».

            Búl aqshany kenes ókimeti qaydan aldy? Aspannan aqsha jaughan joq, qazaqtyng óz bidayyn ózine quyryp, Qazaq SSR-ining syrtqy saudamen ainalysatyn mekemelerin iske tarta otyryp, jyl sayyn Manghystau múnayynyng bir million tonnasyn eksportqa shygharudy, sodan týsken tabysty tikeley qúrylys júmysyna júmsaugha sheshim qabyldandy. 

1991 jyl… Júrttyng bәri ýshin de búl onay jyl bolghan joq. Sovet Odaghy dep atalatyn alyp imperiya kýn sanap kýirey bastady. 1989 jyldan keyin Odaq qúramynan ashyq shyghugha bet alghan Pribaltikadaghy ýsh respublika 1991 jyly nauryz aiynda ótken býkilodaqtyq referendumgha qatysqan da joq, qalghan respublikalardyng әrqaysysy óz betinshe kýnkóriske ishtey dayyndala bastady. Biraq, Mәskeu búrynghysha eki tizgin, bir shylbyrdy qolynan shygharmaugha tyrysyp baqty.

Ekonomikasy damyghan, infraqúrylymy da el qatarly Qazaqstannyng búl kezende minusynan plusi kóp edi. Basqany aitpaghanda, respublikada әskery zauyttar az bolmaytyn. Qazba baylyq qory jóninen oghan teneser el mýlde az, tipti, reniy, osimiy sekildi qúny altynnan jýzdegen, myndaghan ese qymbat siyrek metalldar da óndiriledi Qazaqstanda! Qysqasy, Jaratushynyng erekshe yqylas-mahabbatynan payda bolghan búl baytaq ólkede ne joq deysiz, bәri bar! Eng aqyry kosmodromgha sheyin. Qazaqstan shiykizattan bólek kóp dayyn ónimdi de syrtqa shygharyp satatyn. Qazaq SSR-ining ónimi әlemning 78 eline jóneltiletin. Jәne onyng basym bóligi dayyn tauar bolatyn.

Bastysy búl da emes, bastysy – adam baylyghy. Kenes kezenining mamandary әlemdegi eng myqty mamandar bolghandyghyna Jaughashtynyng senimi kәmil. Olay boluynyng negizi әlemdegi eng ozyq kenestik bilim beru jýiesinde jatyr dep biletin. Jәne onyng búl pikirimen tolyq kelisuge bolady. Dәlel retinde 1961 jyly Gagarin aspangha úshqanda býkil Amerika esinen tanyp qalghanyn eske alayyqshy. «Qalaysha, kýni keshe ghana bes jyl qyrghyn soghystan shyqqan kedey el AQSh-tan búryn kosmosqa jol sala aldy?!» Kongress búl jayttyng syryn anyqtau ýshin arnayy komissiya qúryp, bir jyldan song qúzyrly komissiyanyng jasaghan týiini mynaghan saydy: «Kenes Odaghynda orta jәne joghary bilim beru jýiesi AQSh-taghydan artyq damyghan!» AQSh sondyqtan da syrttan jibitip, ishten iritip otyru sayasat qoldandy, olar eng aldymen bizdegi  bilim men densaulyq salasyn aqsatugha tyrysty, jәne osy jymysqy tirligining arqasynda óz degenine qol jetkize bildi, al, sonday jaghdaygha úshyramas ýshin, Afrika, Latyn Amerikasy men Aziyadaghy kóp elding kebin qúshpas ýshin Qazaqstangha jigerli sayasat jýrgizse jetip jatyr edi   dep esepteydi Jaughashty...

...1991-tamyzda Mәskeude ataqty putch boldy, barlyq odaqtas respublikalar ózining egemendigin jariyalap, SSSR býkil elding kóz aldynda ydyrap, tarap bara jaty. Bastalghan is ayaqsyz qalmasyn degen oimen Jaughashty Núrlyhan Bekbosynovpen, jәne taghy bir top mamandarmen birge tize qosyp qimylday jýrip, Qazaqstan Ýkimetin qayta-qayta mazalaudyng arqasynda 1991 jyly qazan aiynda auyr múnaydy tereng óndeytin Manghystau múnay zauytyn salu jayly QR Ministrler Kenesining ózining jeke qaulysyn qayta shyghartty.

Groznyy qalasyndaghy  «Giproneftehiym» instituty zauyttyng jobalau júmysyn jasamaqshy boldy. Ol ýshin investor tabu kerek, bayqau (tender) ótkizu qajet. SSSR Syrtqy sauda ministrliginde múnay-himiya ónerkәsibine qajetti mashina, qúral-jabdyq әkelumen ainalysatyn «Mashinaimport» deytin býkilodaqtyq birlestik (BB) bar. «Qazaqstan-Kommersiya» kompaniyasy ekijaqty, «Manghyshlaqmúnaymen»  jәne shet elderden múnay tehnologiyasy boyynsha әriptester izdeumen ainalysatyn submerdiger retinde «Mashina-importpen» kelisim-shart jasasty. Sheteldik investorlar tartu ýshin bizding kózdegen maqsatymyz ne ekenin anyq kórsetetin bayqau qújattaryn dayyndau qajet boldy. Sol qújattardy tehnikalyq tapsyrma týrinde janaghy atalghan Groznyidyng «Giproneftehiym» instituty jasady. Jaughashty sheteldik talapkerlermen Londonda júmys istep jatyr. «Biz jasaymyz!» deytinder – telegey-teniz! Múnaygha kim qyzyqpaydy deysin, amerikalyqtar da, japondyqtar da, nemister de, bәri balgha ýimelegen araday Jughashtynyng ainalasynda. Olargha groznyilyqtar jasaghan tehnikalyq tapsyrmany taratyp berdi. Al, olar bolsa birinen song biri kelisip alghanday: «Búl qújat - qajetti dengeyde jasalmaghan, jasaluy kerekting bәri qamtylmaghan, shiyki qújat» deydi. Osy kezde, 1992 jyly,  Qadyr Bәikenov Energetika ministri bolyp taghayyndaldy, al Bekbosynovty Manghystaudan әkelip onyng birinshi orynbasary etip qoydy. Manghystaugha bas diyrektor bolyp Lәzzat Qiynov bardy.

Endi groznyilyqtar jasaghan qújat jaramasa, jaraytynday etip qalay jasaluy kerek, onday qújatty kim jasaydy degen saual tudy. Mәseleni shúqshiya zertteuge jany qúmar Jaughashty súrastyrsa, Londonda amerikalyq Yuniyversal Oil Prodakshn (UOP)  degen kompaniyanyng Evropadaghy bólimshesi bar eken, ol múnay mәselesine baylanysty eng kóp liysenziya alghan jәne eng kóp tәjiriybe jinaghan kompaniya eken. Solarmen kezdesti. Biraq, Jaughashtygha olarmen til tabysudan kóri Bәikenov pen Bekbosynovty tehnikalyq tapsyrmany qayta jasaugha kóndiru qiyngha týsti. Qansha degenmen, qalyptasyp qalghan kenestik oilau jýiesi adamnyng sanasynan bir kýnde qolyn kóterip shygha salmaydy ghoy. «Groznyilyqtar jasaghan jobanyng nesi jaman?» degen súraq qoyylady qayta-qayta. Ángime onyng jaqsy-jamandyghynda emes, әngime ol tapsyrmanyng negizinen tehnikalyq jaghyn jasap shyqqanynda bolyp túr, al sheteldikterge keregi – qarjylyq mәselening keng tarqatylyp kórsetilgendigi. Jaughashty Bәikenovti Londongha alyp bardy, firmanyng ókilderimen kezdestirdi, kóndirdi ghoy, aqyry. Osynau úzaq-sonar, qay jaq bolsyn óz mýddesin janyn sala qorghaghan kelissózderge Jaughashty ýrip auyzgha salghanday sýikimdi referent qyzdy ertip baryp jýrdi. Búl ne ýshin? Ónkey er azamattar jinalghan kezde múnday qiquly jiynnyng «ystyghy» op-onay kóterilip kete beretin. Aralarynda «arpa ishinde bir biday» bolyp sylandaghan súlu әiel balasynyng otyruy jigitterding sabasynan asyp-tógilmeuine septigi tiyetin. Búl da bolsa isting qamyn oilaghandyq...

Sonymen, ýsh-tórt aidyng ishinde sheteldikter tehnikalyq qújatty dayyndap shyqty, sosyn  isting talaby boyynsha osy mәselege baylanysty halyqaralyq tender jariyalau turaly Qazaqstan Ýkimeti qauly shyghardy, yaghny Ýkimet te búlardy qoldap otyrghanyn kórsetti. Tenderlik komissiyanyng tóraghasy bolyp Bekbosynov taghayyndaldy, Jaughashty – komissiya mýshesi. Halyqaralyq bayqau jariyalandy.

Ol bir jylgha juyq uaqyt jýrip, 1992 jyldyng ayaghynda ayaqtaldy. Qatysqan Kellogg (AQSh), Salzgitter (Germaniya), Lurgi (Germaniya), ERG (Italiya), Mitsui (Japoniya) sekildi 18 komandanyng ishinen birinshi turdan keyin ýsh komanda qaldy. Amerikalyqtar (Kellogg), nemister (Salzgitter) jәne ýsh japon firmasynan qúralghan konsorsium.

 

«Japan» degen sóz neni bildiredi?»

 

Sonymen, 1993 jyldyng qantarynda japondyq «Misuiy-Misubishiy-Toyo injiniring» konsorsiumy bayqaudy útyp shyqty. Búghan deyin bәri ashyq kýres, adal bәseke bolyp keldi, «otkat-matkat» degendi Jaughashtylar bilmeytin. Nemis-amerikalyq tandem - Kellog-Zalisgeyter konsorsiumy jeniske jetu ýshin baryn salyp-aq baqty, eng sonyna deyin tartysty, degenmen, tarazynyng basyn japon jaghyna qaray audarghan nәrse – olardyng bolashaq zauyttyng tehniko-ekonomikalyq negizdemesin tegin jasap beremiz degen sózi boldy. Búl degeniniz 1,5-2 mlrd.dollar jәne dәrigerding aurudyng diagnozyn dәl tauyp qoiyna teng nәrse... Dayva Evropa Limiyted (DAIWA, Japoniya) kompaniyasy 1993 jyldyng shilde aiyna deyin qazaqstandyqtardyng qarjylyq (tehnikalyq) kenesshisi retinde jobanyng saraptamasyn jasap shyqty.

Bolsa da, Ýkimet basshysynyng da, Ókimet basshysynyng da qúlaghyna tender turaly aqparat jetip jatyr ghoy, olar da maqúldap, ong pikir bildirude.

Jeniske jetken japondar endi jalghyz talap qoydy: Qazaqstan ýkimeti «Manghystau múnay óndeu zauytynyng jobasy basymdyq beriletin investisiyalyq joba bolyp tabylady» degen qauly qabyldasa eken dedi. Bar bolghany – osy! Shynyna kelgende, japondar ýshin búnda túrghan eshqanday airyqsha kenshilik te, artyqshylyq ta joq, búl kózge kórinip túrghan, solay bolugha tiyis dýniye, oghan basymdyq berilui japondar ýshin emes, birinshi kezekte Qazaqstan ýshin qajet nәrse. Bizding elge búl auaday qajet zauyt, endi sonyng solay ekenin qaghaz jýzinde rәsimdeu ghana. Eger japondar kepildik talap etse, onda basqa mәsele, ol jerde aqshanyng iyisi shyghady. Sheteldik kóp firmalar keyin osydan kýiip ketip jatty. Japondar ony talap etken joq. Talap etkenderi - bizding Ýkimet ýshin oryndaluy týkke túrmaytyn bir japyraq qaghaz. Ol qaghaz bolmasa japon firmalarynyng ókilderi óz elindegi diyrektorlar kenesin, basqa da qúzyrly organdar men lauazymdy túlghalardy «Qazaqstanmen әriptes retinde júmys isteuge, olargha senim artugha bolady» dep qalay sendire alady?

Japondar kóregen eken... Bizding Ýkimet ózining abyroyyn aman alyp qalatyn alaqanday qaghazdy aqyry bermedi ghoy! Mine, bәlening bәri tap osy aradan bastaldy. Tereshenkonyng ýkimeti qauly da shygharmaydy, nege shygharmaytynyn týsindirip te aitpaydy. Osy kezde... Jemqorlyq degen qalay, qaydan payda bolady desenizshi – osy kezde «jana zauyt salyp keregi joq, onyng ornyna Atyrau múnay óndeu zauytyn qayta jabdyqtasa jetedi, sol qajetirek» degen «iydeya» payda bola ketti. Ol iydeya qaydan shygha keldi? Ony shygharyp jýrgen aghylshyndyq kәsipker Robert Kisin degen bireu. Ol bizding Ýkimettegi Syrtqy ekonomikalyq baylanys ministri S.Ábishevke shyqqan. Aghylshyndar sol jobany qarjylandyrugha dayyn-mys.

Bitti! Bәri osy «iydeya-symaqqa» tastay jabysyp qatty da qaldy. Jaughashty Syzdyq Ábishevpen Manghystau jobasyn qorghaymyn dep, tipti tóbelesip te  qala jazdady.

-Biz eki zauytqa birdey múnaydy qaydan alamyz?

Osy da uәj be?

-Aynalayyn-au, búl eki zauyt bir-birimen joly eshqashan qiylyspaytyn, mýldem bólek eki dýnie ghoy! Manghystaudyng zauyty tek auyr múnaydy ghana óndeydi, jәne onday múnaydyng qory kóp bizde. Sening neng kýie ketti? Nege qarsy shyghasyn?

Týsiner, úghynar emes. Nemese úqqysy kelmeydi. Al, japondar auyr múnaydy óndeuding әdemi tehnologiyasyn úsynghan bolatyn – múnaydan benziyn, diyzelidik otyn sekildi ónimder bólek alynyp, qalghanynan bitum-múnay alynady. Óndeuding ekinshi siklynda osy bitum-múnaydan baryp auyr, siyrek metaldar ajyratylady. (Sóz retinde aita keteyik, bizding elimizde bitum shygharatyn alghashqy zauyt jayly Qazaqstan Preziydenti «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng 2010 jyly ótken tótenshe qúryltayynda ghana tapsyrma berdi, al zauyttyng iske qosyluy 2013 jylgha josparlandy). Japondar bayqauda útyp shyqqannnan keyin Mәskeuge keldi, Jaughashty 3 aqpan kýni Londonnan úshyp kelip, 4 aqpanda olarmen Mәskeudegi Halyqaralyq sauda ortalyghynda qúramynda Inomata (Misubishy (dúrysy jazyluy osy – Ó.A.), Fukunaga (Misuiy), Yamada (Toyo) y Kaory (audarmashy) bar japon delegasiyasymen kezdesti. Sol kýni Astrahani arqyly Aqtaugha alyp keldi. 5 aqpan kýni Qiynovpen jәne Aqtaugha úshyp kelgen Bekbosynovpen kezdesu boldy. 6 aqpanda Aldyn-ala kelisim-shartqa qol qoyyldy jәne zauyt salynatyn qúrylys alany belgilendi. Ol ýshin Aqtaudan Qalamqasqa qaray shyqqan jol boyynda shamamen 25 shaqyrym, tenizden 6 shaqyrymday jer tandap alyndy. Ádettegidey, miting ótkizildi, shampan atyldy, bәri ony taghy da jaqsylap «judy». Quanyshta shek joq! Lazari degen azamat salynyp jatqan kәsiporyn qúrylysynyng diyrektory bolyp taghayyndaldy. Ol júmysqa kirisip te ketti. Elektr jelisi tartyldy. Teniz jaghasynda júmysshylar poselkesi salyna bastady. Ne kerek, 100 (jýz) millionnan astam dollar infraqúrylymgha júmsaldy.

Búl qúrylystyng jýrip jatqan sebebi jogharyda aitylghan, 1991 jyly qazanda qabyldanghan Ýkimetting qaulysy bar ghoy, soghan sýiengendik edi. Al, myna basymdyq beru jayly qauly qabyldanbay jatsa, Jaughashtylar oghan ol kezde onsha mәn berip te jýrgen joq. Nesi bar oilanatyn, ol bir asa auyr, qabyldanuy qiyn mәsele emes qoy, búrynghy qauly bar, tender-bayqau ótkizildi, jenimpaz anyqtaldy, jenimpazdyng úsynyp otyrghan jobasy da  әdemi, biz ýshin tegin TEN sekildi ýlken jenildigi jәne bar, birinshi synyptyng balasy ýshin de eshqanday qiyndyq tughyzbaytyn eseptey op-onay nәrse. Ýkimettegilerding myn-san sharuasy bar, qoldary tiymey jatqan shyghar... Anyq Kisinning «Atyrau jobasy» búlar jene almaytyn «jaugha ainalady» degen oy Jaughashtylardyng ýsh úiyqtasa týsine kirgen joq. Búl eki ortada Jaughashty Japoniyagha baryp qaytty, sebebi ol Misuy kompaniyasymen búl jobagha deyin de jaqsy júmys istep jatqan, «Yamaha» tәrizdi elektrotehnikalyq búiymdar, Misuy arqyly «Toyotagha» shyghyp, alpauyt firmanyng avomobiliderin Qazaqstangha әkelip satyp jatqan. Qysqasy, Jaughashty búl kompaniyalar ýshin Qazaqstandaghy birden-bir senimdi әriptes.

Osy saparynda tehnikasymen, tehnologiyasymen әlemning aldyna shyghyp ketken, búl elge kelgen kimdi bolsa da bir tang qaldyrmay qoymaytyn japondar Jaughashtyny basqa bir mәselede oilantyp tastady.

-Sizderde «japan» degen sóz bar ma?

-IYә, bar.

-Bar bolsa ol sóz neni bildiredi?

-«Japan» - kóz jetpes qúla týzdi, qol jetpes alysty, alyp aidalany bildiredi.

-Mine, mine, biz óte kóne zamandarda sizderding sol aidaladaghy, alystaghy araldargha kelip ornalasyp qalghan  bir bútaqtarynyz bolamyz. Bizding shyqqan jerimiz sol Altay tauynyng arghy beti, bergi beti.

«Oypyrmay,ә!» dep oilady Jaughashty. «Mynau ózi shynynda da jany bar sóz eken. Kóshpendi ata-babalarymyz qayda barmaghan bizdin. Biz orystyng tilimen «japon» dep aityp, jazyp qalyptasyp kettik, al japondar ózin «japan» dep ataytyny ras qoy...» Japondardyng búl sózining qisyny tarihy derektermen óte jaqsy qiilasatynyna Jaughashty keyinirek, qazaq tarihymen terenirek ainalysyp, ghalymdargha demeushilik kórsetken kezinde kóz jetkizdi...

Aytpaqshy, beytanys, beymәlim qay nәrseni bolsyn bilgisi, tanyghysy kelip elendep túratyn  qazaqtar sekildi japondar da janalyqqa jany qúmar halyq (olardyng shynymen qazaqtan shyqqanyna búl da bir qosymsha dәiek bola alatyn shyghar...). Tek bizden aiyrmashylyghy janalyqty ómirge endiruge asa qúshtarlyghy bolsa kerek. Degenmen, búny bizding tabighatymyzgha tәn boykýiezdigimiz dep, ózimizdi jerge úra jónelgen jón bola qoymasa kerek, japondardyng da shyn mәninde «janalyqshyl últ» atanghany (general Makarturdyng 1945 jyly "japondar naghyz jalqau el eken" dep Eyzenhauerge jazghan haty bar...) Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin kýnshyghys elind asqan tabandylyqpen jýrgizilgen iydeologiyalyq-ekonomikalyq sayasattyng arqasy. Oghan últtyng ýlken-kishisi, kәri-jasy, biri qalmay atsalysty. "Janalyqshyl" atanu, tittey de bolsyn jana dýniyeni ómirge endiru - japon atauly ýshin eng ýlken mәrtebe bolyp sanaldy. Kýni býginge deyin imperator sheteldik qonaqtardy ózine tamaqqa shaqyrghanda olarmen tabaqtas bolu baqyty ónerpazdargha, aqyn-jazushylargha emes, naq osy ónertapqyshtardyng ýlesine tiyedi...

Biz de aitamyz, biraq, aitumen shektelemiz. Mysaly, avtordyng oiynsha Preziydent N.Nazarbaevtyng songhy jiyrma jylda auzynan shyqqan ekinshi keremet sóz (birinshisi: «Qazaq tarihynda qazaq úyalatyn eshtene joq!») –  «Innovasiya bizding últtyq iydeyamyz boluy tiyis!» Óte oryndy pikir, biraq, ony japondar sekildi últtyq iydeyagha ainaldyru ýshin kýn sayyn, saghat sayyn, ýzip almay, toqtalmay, bir sәtke de ayaldamay istelui tiyis kýndelikti qara júmys istelingen joq. Ilip әketip, damyta jóneletin Bas uәzir, tipti tiyisti sala uәziri de tabylmady, Preziydentting ózi de óte әdemi, naghyz ómirsheng iydeyany aitumen shekteldi. Osyndayda Lenin atty bir el basshysynyng arnayy Júmysshy-sharua baqylauy atty, ministrlikten de qúdyretti memlekettik úiym qúrghany eske týsedi eken... (keyin ony bar biylikti bolishevikter partiyasynyng qolyna jiyp bergen Stalindey «kýn kósem» Partiyalyq baqylau etip ózgertti).

"Men múnda sening japondaryng ýshin keldim...»

 

...Tenderdi japondyq konsorsium útyp alghannan keyin osy mәselening úiymdastyru jaghyn pysyqtau ýshin Jaughashty 1993 jyldyng mamyr oiynyng ortasynda Kýnshyghys eline keldi. Ony kelgen sәtten bastap-aq eldegi eng iri toghyz kompaniyanyng qataryna kiretin «Misuiy» men «Misubishiydin» viyse-preziydentteri bastaghan isker azamattar ony bir aptaday qoldan-qolgha tiygizer bolmady. Áriyne, búl eng aldymen geografiyalyq túrghydan óte úrymtal jerde ornalasqan, qazba baylyqqa túnyp túrghan, janadan óz biyligi óz qolyna tiygen  memleketke degen qúrmet edi. Japondar ózderining osy baylyqty birge iygergisi keletinin jasyrghan joq.  Japoniya әlemdegi bay-quattylyghy jaghynan ekinshi el (býgin jalpy kólemi jóninen Qytay ekinshi oryngha shyqty, biraq, japondar jan basyna shaqqanda әli de ekinshi oryndy bermey túr) retinde orasan zor qarjysy bar ekenin, ekonomikanyng barlyq salasynda ozyq tehnika men tehnologiyasy bar ekenin, eng bastysy osynyng bәrin qazaq elining ónerkәsibine qúnggha mýddeli ekenin jasyrghan joq. Jәne jaratylysynan sypayy japondar ózderining búl ústanymyn Jaughashtygha barynsha diplomatiyalyq týrde jetkizdi – Qazaqstan qazba baylyghy ghana mol emes, onyng jeri de ólsheusiz ken-baytaq, qajettilik kezinde ol aumaqqa sansyz japondyqty qonystandandyrugha bolady, al, olar tek tehnologiya men investisiya ghana әkelip qoymas edi, jas memleketti syrtqy kóre almaytyn kóp dúshpannan da qorghaugha kepil bolar edi... 

Dәl sol kezde «Japoniyanyng kýireui» degen kitap shyghyp, sonyng negizinde týsirilgen osy attas kinofilim júrttyng bәrining auzynda jýrgen. Kitaptyng da, filimning de týiini retinde japondyqtardyng ataqonysqa, Altaydyng arjaghynda jatqan alyp ólkege qaytuynyng mýmkin ekendigi isharamen bolsyn berilip ketedi.

Jaughashty japondardan:

-Shyn mәninde osy iydeyanyng iske asuyna negiz bar ma?- dep súraghanynda:

-Nege joq? Alys-jaqyn bolashaqta sonday mýmkindikting tua qaluy yqtimal ekenin joqqa shygharugha bolmaydy. Sizderde memleket aumaghy ken, japondardyng jartysy kóship barsa da tarlyq etpeydi. 

Jaraydy, búl bolashaqtyng isi deyik... Isker Jaughashty ýshin әzirge qajeti - japondarda tehnologiya bar, tehnika bar, mamandar bar, qarjy bar, eng bastysy Qazaqstanmen júmys istesek degen shynayy talpynys bar. Olardyng Qazaqstangha qúlay berilgen – esepsiz bir qadam baspaydy dep sanalaty isker adamdargha qatysty búlay aitu dúrys bola qoymasa da -  adal, aq kónilderin kórip túrghan Jaughashtyda búnday qúlshynysty qalayda Preziydentke jekizu kerek degen jiger payda boldy. 

Japoniyadan kelgen kýnning tura ertesine Niyge, Preziydentting kómekshisine kirdi. Kenesshisi Núrtay Abyqaev bolatyn. Ekeui birine-biri qarama-qarsy bólmelerde otyrady.

-Vladimir Vasilivich, men keshe ghana Japoniyadan keldim. Japon «jayyndarynyn» sәlemin Preziydentke jetkizuim kerek.

-Jaughashty, qabyldaugha Núrtay jazady ghoy.

Jaughashty Núrtay Abyqaevpen Ministrler Kenesinde birneshe jyl әriptes bolyp júmys istegen, onyng ýstine Ýkimet ýiining ashanasyndaghy bólim mengerushilerine arnalghan  zalda birge tamaqtanatyn. Jaughashtyny jyly qarsy alghanymen Núrtay ol kýni ony Preziydentke kirgize almady. Kelesi kýni de sәti týspedi. Oigha algha isin oryndamay tynbaytyn Jaughashty ýshinshi kýni qatarynan taghy keldi.

-Jaughashty, - dedi Núrtay, - kórip túrsyng ghoy, eshqanday mýmkindik joq. Sen odan-daghy oiyndaghyny qaghazgha jazyp berip ketshi, men mindetti týrde Preziydentting qolyna tiygizemin.  

Jaughashty Niyding kabiynetine baryp otyrdy da, qaghaz betine qysqasha, tezisti týrde aitqysy kelgenining bәrin týsirdi. Tipti japondardyng ózderin qazaqtan shyqqan halyq dep týsinetinin jazudy da úmytqan joq...

Sodan eki-ýsh ay ótkende japondyq 43 adamnan túratyn biznesmender delegasiyasyn ertip Jaughashty  Demalys ýiine keldi. Keluge tiyisti ózge de qonaqtar men qazaqstandyq lauazym iyeleri bәri jiylyp boldy. Biraq, ishke eshkim shaqyryla qoymady. Júrt jiyrma minuttay iyirilip foyede túryp qaldy. Ne boldy, nege kirgizbeydi, týsiniksiz.

Kenet... Esikten jyldam basyp Núrsúltan Nazarbaev kirip kele jatty. Mәjilisting nege keshiktirilip jatqany da birden týsinikti boldy. Jaughashtylar foyening ekinshi qabatynda әngimelesip túrghan edi. Premier bastaghan ministrlerding sәlemin alghan song Preziydent jan-jaghyn jiti sholyp shyqty. Izdegen adamy kózine týspese kerek, endi ol  basyn kóterip, joghary  qarady. Jaughashtygha «beri kel!» dep shaqyrghanday boldy. Jaughashty anyqtay týskisi kelip: «Meni me?» dep óz keudesin núsqap edi, Preziydent basyn iyzedi. Ony qaumalap túrghandar qaq jarylyp, Jaughashtygha jol ashty. Búnyng qolyn yqylastana qysqan Preziydent kýlimdep:

-Men býgin búnda keluge tiyis emes edim, sening «joldauyndy» oqyghannan keyin arnayy kelip túrmyn, - dedi.

Osy kezde búlardyng qasyna jymiya basyp japondar da jaqyndady. Isting mýddesi ýshin kez-kelgen qolayly sәtti paydalanyp qalmaudy boyyna kýnә sanaytyn Jaughashty dereu olardy Preziydentke tanystyrdy.

-IYә, ne mәsele sheship jatyrsyndar?

-Búl myrzalar bizben qoyan-qoltyq júmys istegisi keledi, Núreke. Sol ýshin osynda kelip otyr.

-Júmys isteui ýshin búl kisilerge ne kerek eken?

-«Misuiy» Almatydan ofis salsaq deydi.

-Al, ofis salugha ne qajet?

-Qalanyng ishinen jer kerek, basqa eshnәrse kerek emes.

Preziydent Núrqadilovke búryldy.

-Zamanbek, nemene, búl sheshilmeytin mәsele me?!

Núrqadilov qalbalaqtap qaldy.

-Sheshemiz ghoy, Núreke, sheshemiz! (Biraq, Zamanbek marqúm sol kýii búl mәseleni sheshken joq...)

Preziydent qabaghy sol sәl týiilgen kýide Jaughashtygha qayta qarady.

-Maghan «anany isteymiz, mynany isteymiz» degen sheteldikter kóp keledi. Biraq, solardyng bir naqty nәtiyjelerin bayqay bermeymin. Jaughashty, myna japondarynmen tikeley ózing ainalysshy. Ózin! Men tek seni biletin bolayyn, nәtiyjesin tek senen súraytyn bolayyn. Al, men jaghynan tolyq qoldau bolady, oghan qam jeme!

Endigi sәtte Preziydentting nazary sәl alshaqtau qalyp qoyghan, sodan ba, әiteuir, tabanyna tiken kirgendey tyrjiynqyrap túrghan Tereshenkogha audy.

-Sergey Aleksandrovich, japondarmen birlesken sauda-ónerkәsip komissiyasyn qúru mәselesi Ýkimetting josparynda bar ma?

-Áriyne, Núrsúltan Abiyshevich!

-Endeshe, sol komissiyanyng qúramyna Jaughashty mindetti týrde kiretin bolsyn!

-Jaqsy!

"Memlekettik qyzmetke qayta oralsang qaytedi?"

 

Kezdesu bitkennen keyin Preziydent Jaughashtyny taghy shaqyryp aldy.

-Sen meni qabyldamay jatyr dep ókpeleme. Qolym tiyetin emes shynynda. Aldaghy aptada Semeyge baryp kelemin, sosyn qabyldaymyn seni.

Aytqanynday-aq, dәl bir apta ótkendeJaughashtygha  Núrekenning kómekshisi Imanghaly Tasmaghanbetov qonyrau shaldy.

-Jaqa, Preziydent sizdi erteng saghat tórtte qabyldaydy.

Jaughashty kirip sәlemdesken son, otyrar-otyrmastan Preziydent tike súraq qoydy:

-Sen osy memlekettik qyzmetke qayta oralsang qalay bolady?

Qashan da shapshang Jaughashty búl joly da jauapqa irkilgen joq.

-Núreke, mening sizge osy orynda paydam kóbirek tiyedi-au dep oilaymyn.

Ary qaray әngime naqty iske kóshti. Jaughashty Preziydentke bir emes, eki emes,  baqanday bes hat alyp barghan edi. Bireui Manghystau múnay zauyty jayly bolsa, ekinshisi «Boing» turaly (ol jóninde kelesi tarauda), qysqasy, Jaughashty kótergen bes mәselening bәrining de memleket  ýshin manyzy asa zor bolatyn.

Ol papkisindegi besinshi hatyna qolyn sozghanda Preziydent basyn shayqady:

-Au, sening hattaryng býgin tausyla ma ózi, tausylmay ma?

-Osy - songhysy!

Qabyldau ayaqtaldy. Qoshtasu aldynda Preziydent taghy da:

-Jaughashty, degenmen, memlekettik qyzmetke qaytyp keluge qalaysyn?- dedi.

Búl – әr adamgha onyng ómirinde bir-aq ret qoyylatyn súraqtar qatarynan edi... Jәne salmaghy qara jerdey auyr súraqqa qanday jauap beru, qalay jauap beru adamnyng ishki dýniyesin syrtqa shygharatyn. Bireuler oilanyp qalady. Búl onyng dayyn emestigin kórsetedi. Endi bireuler ishtey dayyn bolsa da, kýtip jýrgeni jarq etip aldynan shyqqanda jyldam sheshim qabyldaugha qauqarsyzdyq tanytyp alady. Taghdyryndy sheshetin osynday qas-qaghym sәtte әdette adamnyng bolmys-bitimi basty ról oinaydy. Keybir óte aqyldy, óte saq adamdardyng syngha týsken shaqta ishki dýniyesi onyng ómir boyy kiyip kele jatqan «saqtyq» sauytyna boy bermey ketedi, sol sәtte syrtqa jaryp shyghady. Múnday kezde olar aldynda kim otyrsa da, әkim be, ministr me, tipti memleketting preziydentining ózi me, oiyndaghysyn aityp salady.

Taghdyry sheshiletin sәt tughanyn Jaughashty da ishki týisikpen sezip ýlgerdi. Onyng oilanugha tipti sekundting jýzden birindey de uaqyty ketken joq, tek my qyrtystarynda bir sәule jay otynan da tez jalt ete qaldy,  jauabyn sol sәtte-aq saqpannyng oghynday sart etkizdi:

-Núreke, sózding ashyghy, siz ne aitasyz, sol bolady ghoy! Qaytyp kelmeseng bolmaydy deseniz, kelemin-daghy!

Jaughashtyny jýrisi óte kýshti bolyp shyqty. Búl - memleket basshysynyng dengeyindegi adamnyng sózi edi. Preziydent óz úsynysyn aituyn aitqanmen, dәl osynday aldy-artyn orap, tyghyryqqa tirep tastaytyn, moyyn búltartpas naqty jauap alamyn dep kýtken joq bolatyn. Sol sebepti de ol «kóreyik», «oylanayyq» degen tәrizdi  salmaqsyz kóp sózding eshqaysysyn auzyna almay, ýnsiz qaldy. Jaughashty qoshtasyp shyghyp ketti. 

Búdan song qaytyp Preziydent tarapynan ony qyzmetke shaqyru jasalynghan joq...

 

Jaughashty nege Japoniyagha barmay qaldy?

 

...1994 jyldyng nauryz aiynda bizding Preziydentting Úlybritaniyagha ekinshi resmy sapary boldy. Japondardyng tapsyrmasy, dәlirek aitsaq Misuy kompaniyasynyng preziydenti Kumagaiy-sannyng jeke ótinishi boyynsha Jaughashtygha Londongha úshyp baryp, óz elining preziydentimen sol jerde kezdesuine tura keldi. Kumagaiy-san Qazaqstannyng Preziydentine aldaghy sәuirde Japoniyagha keler saparynda bir kýngi keshki tamaq uaqytyn Misuiyge arnap bóluin, jәne sol keshki tamaqqa japondyq eng iri kompaniyalardyng bәrining jetekshileri keletinin jetkizuin, sondyqtan búl basqosugha qatysugha qalayda Nazarbaevtyng kelisimin aluyn ótindi. Japondardyng ol kezde Qazaqstangha keluge yqylasy ottay ystyq edi, jәne olar eng birinshi kezekte múnay-gaz salasyna kirgileri keldi. Japoniyada 35 múnay óndeu zauyty bar, jәne onyng barlyghy da tehnika-tehnologiyalyq jaghynan әlemdegi eng aldynghy qatardaghy kәsiporyndar.

Jaughashty Londondaghy kezdesulerding birinde Preziydentpen jolyqty. Kumagaiy-sannyng ótinishin jetkizdi. Preziydentting kelisimin aldy. Sosyn baryp qoshtasar kezde ózining osy joba jayly jazyp, dayyndap qoyghan hatyn Preziydentke úsyndy. Ol kisi qasynda túrghan Ábishev jaqqa iyegin qaqty da:

 -Syzdyqqa ber, - dedi. Berdi. Aldy. Aluyn alsa da Preziydent búrylyp kete bergen kezde Jaughashtygha qarap tistene:

-Nemene, men sening hat tasushyng ba edim?! – degeni. Mine, kókirek qayda jatyr!

-Áy, saghan Preziydent al dedi ghoy!

Sonymen tarqasty. Londonda japon firmalarynyng ókildikteri óte kóp. Olardyng bәri de qazaq elining Preziydentining búl saparyna qyzyghushylyq tanytyp jatyr. Qysqasy, Jaughashty Preziydentting japondyq sapar barysy kezinde Londonda bolatyn bolyp sheshildi. Tokiodan belgi berilgen boyda Japoniyanyng Londondaghy konsuldigi bir saghattyng ishinde viza ashyp beredi-daghy, Jaughashty Tokiogha úshyp shyghady.

Al, dәl sol uaqytta... Premier-ministr Tereshenko myrza bayaghy Manghystau múnay óndeu zauyty jayly Ýkimet qaulysynyng kýshin joyatyn Ókim shygharady! Kimmmen kelisti, kim rúqsat berdi?!..  Bekbosynov pen  Bәikenov ekeui janyn salyp júmys istegen boluy kerek, bir aptanyng ishinde qaytadan Ókimning kýshin joydyrady... Jaughashtygha búnday oqighalar bolyp jatqany jayly eshkim aitpaghan, shamasy kónil-kýiin týsirmeyik degenderi bolsa kerek. Al, ol bolsa oiynda týk joq, Londonda myn-san júmysy bar, jýgirip jýr. Japoniyamen kýnige habarlasyp túrady.

Bir kýni audarmashy qyz Kaory ózi habarlasty.

-Nәbiyev myrza, sizding enbeginizding bәrining dalagha keter týri bar.

-Ne bolyp qaldy? Nege olay dep oilaysyz?

-Almatydan habar jetti, delegasiyanyng qúramynan Bәikenovti shygharyp tastapty...

Mәssaghan! Búl – «belgi» degen sóz. Óitkeni, delegasiya qúramy әdette kýnibúryn dayyn etilip, barlyq mәsele kelisilip, bekitilip qoyady. Múnda da solay bolghan-túghyn. Al, búlaysha, taban astynan, ministrding tizimnen shyghyp qaluy...

-... Biraq, siz qapalanbanyz, - deydi Kaori. Júmsaq, jaghymdy dausymen  múny júbatqan bolyp jatyr. Ózi de bir atyna zaty say, jibektey sozylghan, sybyzghyday syzylghan japon qyzy. Aty demekshi, Kaoriyding qazaqshasy  «Tanghy samal» degen sóz... – Basshylardyng sizding júmysynyzgha qoyar kinәsi joq, siz óz mindetinizdi atqardynyz. Endi ne de bolsa, aqyryna deyin kýtemiz. Eng bastysy, basshylyqtyng sizge degen kelisimi óz kýshinde, sol jaqta bola beriniz, tek kez kelgen sәtte attanyp ketuge dayyn otyrynyz.

Bәikenov delegasiya qúramynan alyp tastalmaghanda, japondar oghan «vizany dayyndap, úshyp shygha beriniz» deytin edi ghoy... Jaraydy, ary qaray ne bolghanyn keyin Kaory aityp berdi.

"Aghylshyn-qazaq" mýddesi...

 

Bizding Preziydent aldyn-ala kelisilgen jospar, hattamagha sәikes japon elining Premier-ministrimen kezdesedi. Kezdesu ýstinde Premier-ministr, olar da delegasiya qúramyna qarap kónilderinde tughan kýdikting anyq-qanyghyna kóz jetkizgisi keledi ghoy, Manghystau múnay zauyty jóninde arnayy súraq qoyady. Súraq qoyghanynda Preziydent «Manghystau múnau óndeu zauyty - bizding eng ýlken basymdyq berip otyrghan jobalarymyzdyng biri» dep shegelep jauap beredi. Premierding kónili ornyqqanday bolady. Múnay-gaz ministri kelmese kelmesin, bir jaghday bolyp qalghan shyghar, eng bastysy Preziydentting ózi uәde berip otyr ghoy...

Ertesine tanerteng Japoniyanyng eng tirajy kóp «Asahiy» gazetining redaksiyasynda japon jurnalisterine arnap bizding elimizding ýsh ministri – Ekonomika ministri M.Ýrkimbaev, Ónerkәsip ministri A.Salamatin jәne Syrtqy ekonomikalyq baylanys ministri S.Ábishev baspasóz mәslihatyn ótkizedi. Súhbat barysynda Qazaqstannyng búl kezdesuge bes investisiyalyq joba әkelgeni sóz bolady. Gazet keshki nómirinde onyng bәrin atap-atap beredi. Bes jobanyng ishinde múnaygha qatysty bir de bir joba joq...

Sol kýni kýndiz kelisim boyynsha Preziydentting japon elining Kumagaiy-san bastaghan ónerkәsip «jayyndarymen» kezdesui ótedi. Múnda da Kumagaiy-san  múnay zauyty jayly súraqty qoyady. Preziydent: «Men keshe sizderding Premierlerinizge aityp edim, býgin sizderge de qaytalap aitamyn – Manghystau múnay zauyty biz ýshin eng basymdy joba!» dep jauap beredi. Ekinshi ret! Sol kezde onyng qasynda otyrghan S.Ábishev oghan qaray búrylyp, әdette qazaqsha sóileytin ol orysshalap: «Nursultan Abiyshevich, my je ego iskluchiliy?!» dep sybyr etedi. Ministr keshki gazette múnaysyz bes joba jayly maqalanyng shyghatynyn biledi, «aq patsham, siz qatelesip túrsyz..» dep eskertkeni ghoy búl.

Preziydent – bekerden-beker alghyr aty shyghyp jýrgen joq qoy - moynyn búrmaghan kýii sol sekundta jauap beredi: «Iskluchili? Obratno vkluchiyte!» Ony ekeuining qasynda túrghan Kaory ghana estiydi...

Qyzyghy әli alda... Ádette múnday saparlardan elge oralghannan keyin Preziydent «Egemen Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde issapar nәtiyjesi jóninde halyqty qúlaghdar etetin. Búl joly da sonday súhbatta Manghystauda múnay aiyru zauytynyng salynatyny jayly aityp ótedi... Ýshinshi ret! 

Joghary jaqta ne bolyp, ne qoyyp jatatynyn týsinuding ózi qiyn. Ádette memlekettik is-sapardyng әr minuty, tek Preziydentting ghana emes, delegasiya mýshelerining de kimmen, qashan kezdesetini, onda qanday mәsele sóz bolatyny, bәri-bәri aldyn-ala birneshe ret kelisilip, baghdarlama jasalyp, ol baghdarlamany eki jaqtyng da basshylary kórip, qol qoyyp, bekitip beredi. Búl diplomatiya tilinde «protokol (hattama)» dep atalady. Syrtqy ister ministrligining hattamamen ainalysatyn arnayy bólimi, qyzmetkerleri bolady. Hattama sapar barysynda óte bir erekshe, dәliregi tótenshe jaghdayda ghana ózgeriske úshyraydy. Endeshe, Preziydent ózimen birge kimderdi, ne ýshin ertip bara jatqanyn, olardyng ne alyp bara jatqanyn, delegasiya qorjynyndaghy bes jobanyng qanday jobalar ekenin óte jaqsy bildi. Sol bes jobanyng ishinde múnay jobasynyng joq ekenin de bildi.  Bilmese ol Preziydent bola ma?.. Sóite túra Premier-ministrdin, ózge elding dәl ózi sekildi birinshi basshysynyng «kelisilgen múnay zauytynyng jobasy joq qoy?» degen naqty súraghyna «onday joba - bar!» dep naqty jauap berdi. Búl ózi ekspromtpen, taban astynda tuylghan jauap pa edi, joq әlde aldyn-ala oilanyp, dayyndap qoyghan jauap pa edi? Preziydent bir emes, ýsh ret Manghystau múnay zauytyyng salynatyny jayly kesip aitsa, aitqanynyng oryndalatynyna senimdi bolghany ghoy. Biraq, oryndalmady... Nege olay bolghanyn bilu bizge búiyrmaghan. Onyng sebebin jalghyz adam biledi. Biz tek joramal ghana qúra alamyz. (Áriyne, uaqyt óte kele barlyq syr ashylady, biraq ol zamangha bireuimiz jetemiz, bireuimiz jetpeymiz...). 

Memleketting múnaygha baylanysty múnday myng qúbylghan sasyasatynyng basty bolmasa da qosymsha syry keyinirek, Jaughashty Almatyda ózin Úlybritaniyanyng resmy úiymdaryna Qazaqstan Respublikasynyng «Kazmedi LTD» y «Karugoli LTD» kompaniyalarynyng diyrektory retinde tanystyryp jýrgen Robert Deyvid Kisin degen aghylshyndy kórgennen son, búl myrzanyng talay bylyqpayy turaly TMD baspasózinde jappay jazylghan kezde ashylghanday boldy..

Aghylshyn-sakson әlemining «ól-tiril, tek múnay óndirushi elding múnaydy óndeuine jol berme!» degen jazylmaghan, biraq búzylmaytyn zany, aitylmaytyn, әitse de búljytpay oryndalatyn erejesi bar eken. Olardyng shiykizatqa bay el sol shiykizat satushy el kýiinde qaluyna nege sonshama kýsh salghandary býgin elding bәrine týsinikti bolyp otyr. Osy tapsyrmany oryndaushy Robert Kisin emes ekendigine býgin kim kepildik bere alady? Jiyrma jylgha jetpey-aq jogharyda aitylghan qaghida-ústanym mýltiksiz iske asty ghoy.... 

            Áytpese, Qazaqstan «Manghyshlaqmúnay» ÓB negizinde japondyq konsorsiummen birge 70h30 ýlespen birlesken kәsiporyn qúrady dep boljaldanghan bolatyn. Qarjylyq kenesshilerding kómegimen Qazaqstangha jylyna 5% ósimmen 8,5 jylgha nesie bólingen edi. Onyng alghashqy 4 jylyna jenildik qarastyrylghan-túghyn. Qalay bolghanda da búl joba Qazaqstannyng mýddesine tolyq júmys isteytin tendessiz dýnie edi. Tek, әtten... «Manghyshlaqmúnay» keyin qúryltayshysy indoneziyalyq kompaniya bolyp tabylatyn «Manghystaumúnaygaz» AQ-gha ainaldy (ol kompaniyanyng shyn qojayyny Rahat Áliyev bolyp shyqty...).  Memlekettik mýdde iske asu ýshin alghyrlyq, iskerlik, biraq, bәrinen de búryn satylmaytyn arlylyq qajet edi. Ókinishke qaray, ótpeli kezende, tipti kәzir de, bizding elimizde AQSh memleketining atasy T.Djefferson «Kommersantta Otan bolmaydy!» dep eskertip ketken saudagerlik ústanym saltanat qúryp otyr. Sonyng saldarynan Qazaqstan qanday keremet kәsiporynnan airyldy. Býgin olardyng qanshasynan airylyp jatyr. Erteng әli qanshasynan airylady...      

Jәne solay bolugha tiyisti de. Sebebi, «bayyndar!» dep úran tastaghan bizding biylik bir emes, eki ret «legalizasiya» jariyalap, aramnan jinalghan aqsha men dýniye-mýlikti zandy týrde «adaldap» alugha әbden jaghday jasap berdi emes pe. (Býgingi tanda ýshinshi legalizasiya jýrip jatyr...) Sol uaqytta ókimetting nege múnday sayasat ústanyp otyrghanyn týsindirmek, dәliregi aqtap almaq synaydaghy Preziydentting bir emes eki ret «nakoplenie pervonachalinogo kapitala nikogda ne byvaet chestnym...» degen sózi elding esinde. Endeshe, ministrler de qam sýt emgen pende, qyzyl-jasyl qu dýnie kóz aldynda «jasyl qaghazdy» kórsetip, altayy qyzyl týlkining qúiryghynday búlandap túrsa qyzyqpady, azghyrugha týspedi deysing be... Onyng ýstine tórt jýz jyldan beri әlemdi búryn otarlay, býgin qarjylay biylep otyrghan, biyligining arqasynda sol әlemning baylyghynyng seksen payyzyn dýmining astyna basyp otyrghan, adam balasyn qalay aldap-sulaudyn, qorqytu men ýrkituding tendessiz mol tәjiriybesin jinaghan, jәne onysyn eshkimnen jasyryp-jaqauratpay «qamshy men kýlshe sayasaty» dep ashyq jariyalaghan aghylshyn-amerikan alpauyttaryna bizding «Basy» bar, basqasy bar «aboriygen» ministrlerimizdi bir-eki-ýsh million dollargha arbap alu - aitugha da túrmaytyn bolmashy tirlik qana. Al, toqsanynshy jyldardyng basynda  bangdyng jolyna janadan ghana týsken bayshykeshterimiz ýshin «million» degen óte kóp aqsha bolatyn.

Mine, qanday memleket qúryp jatyrmyz, qanday memleket qúrdyq biz? Bizding eldi qanday adamdar basqaryp otyr? Qanday adamdar «Preziydent nókerlerin» qúraydy? Qanday adamdardy Preziydent ózining ainalasyna jinap aldy?.. Uәzirlerining onday tirligin Preziydent bile me, bilmey me, ony aitu qiyn, biraq ýzildi-kesildi «bilmeydi» deuge taghy bolmaydy...

Bilmese – tipti jaqsy, al, bilse she? Onda - ne ýshin? Ne ýshin bir ret emes, ýsh ret "múnay zauyty salynady!" dedi?!..

Osyny aityp toqtaghan, jiyrma jyl búryn ótken oqighany býgin basynan qayta keship, qatty tolqyp otyrghan Jaughashtynyng jýzine  qarau asa auyr edi...

(jalghasy bar)

«Jaughashty Nәbiyev – isting adamy» kitabynan ýzindi

Ómirzaq AQJIGIT

Abai.kz