Birde bizding újymgha «Jastardy otansýigishtikke baulu maqsatynda peyntboldan ótetin jarysqa újymdarynyzdan komanda qúrap jibersenizder» degen hat keldi. Peyntbol – ishine boyau qúiylghan shar degen aghylshyn sózinen alynypty. Yaghny sharlarmen atysatyn oiynnyng bir týri. Biraq, otansýigishtikke qalay tәrbiyeleytini týsiniksiz.

Songhy kezderi últtyq ruh , patriottyq tәrbiye, otansýigishtik degen sózderdi estip te, aityp ta jýrmiz.  Ókinishtisi, aitushynyng da, tyndaushynyng da jay aityluy tiyis til úshyndaghy qúrghaq sóz ekenin biletindiginde.  «Biletinimiz qanday kóp, týsingenimiz qanday az» dep Alibert Eynshteyn aitqanday biletinimiz shynynda da kóp. «El bolamyn deseng besigindi týze» dep minberlerden sózimizdi túzdyqtap qoyamyz. Alayda, besikten bastap beriletin  tәrbiyege qalay kónil bólip jýrmiz. Basqasyn qoyyp balanyng qolyna ústata salatyn  oiynshyqtarymyz ózimiz úrandatyp jýrgen últtyq ruhtan alystatyp jatqan joq pa? Soghystan keyin dýniyege kelgen el aghalary «osy biz oiynshyq kórmey aq adam boldyq qoy» dep uәj aitady.

Kelesi tolqyn «temir-tersekten oiynshyq jasap shybyqty at qylyp minip, jalang ayaq jarysyp, barmaqtyng basynday qoydyng terisine qorghasyn baylap, lәngi teuip óstik, qatardan qalghan joqpyz» deydi. Solay ekendigine eshkimning dauy joq. Tek qatardan qalmau degenning ólshemi ózgergen. Sol qatardan qalghamyz joq dep otyrghan aghalarymyzdyng ózderi «balam, nemerem kimnen kem?» dep oiynshyqtardy ýiip-tógip alyp jýr.

Al mamandar bolsa oiynshyqtardyng bala tәrbiyesine, psihikasynyng damuyna ýlken әser etetinin aitady. Yaghny últtyq tәrbiyening bir úshy oiynshyqtarda. Qazaq balasynyng últtyq oiynshyghy qaysy desek, neshe týrli pikirlerge kezdesesiz. Bireuler tipti mýldem bolmaghan dese, bireuleri aldygha asyqty tartady. Asyqty dәripteyin deseng “asyq oinaghan azar...” deytin qúlaqqa әbden sinisti bolghan naqyl eske týsedi. Qanday ata-ana bolmasyn óz balasynyng jaqsy oiynshyqpen oinaghanyn qalaydy. Balasynyng talghamyna say sapaly oiynshyq satyp әperuge tyrysady. Al balanyng talghamy erteli kesh kóretin mulitfilim keyipkerlerimen shekteledi.  Izdep әure bolmaysyz, súranysty sol sәtte seze qoyatyn kórshi Qytay memleketi dýkenderdi toltyryp qoyghan. Sapaly bolsyn, bolmasyn qazaqtyng әr otbasyndaghy oiyn balasynyng ýide de, balabaqshada da qolyna ústaytyny, oinaytyny – Qytaydyng oiynshyghy. Oiynshyq dýkenderin keyde qaru jaraq satatyn oryn eken dep te oilap qalasyn, óitkeni búl jerde atys-shabys qaruynyng barlyq týrin kezdestiruge bolady. Tehnika damyp ketkeni sonshalyq quyrshaqtargha til bitti. Tetigin bassang sayrap ala jóneledi. Tetigin basqan sayyn әueni ózgerip otyratyn oiynshyqtar da bar. Alayda tetigi túrmaq, qúlaghyn búrap, jelkesinen ústap silkileseniz de qazaqsha sóilemeydi, qazaq muzykasyn da estimeysiz. Qyzdarymyz kindikterin ashyp jýredi, úyatty jerlerin jabudy qoydy deymiz, ózimiz jartylay jalanash kiyingen oiynshyqtardy alyp berip jastayynan «osynday bol» dep kórsetemiz. Talshybyqtyng qalay boy týzeytindigi, tal besikti kim qalay terbetkenine baylanysty ekendigin bilemiz. Býgingi zaman besigining bir týri – teledidar. Balalargha arnalghan «Balapan» kanaly bar. Oghan da shýkir. Biraq ol jerdegining  basym bóligi – qazaqshagha audarylghan shet eldik mulitfilimder. Oiynshyq dýkenderine barghanda balanyng kózine týsetin de kýndelikti kórip jýrgen keyipkerleri. Sondyqtan da  telegey teniz auyz әdebiyetimizdi, batyrlarymyzdy, ghashyqtarymyzdy basqa da tolyp jatqan keyipkerlerimizdi bala sanasyna mulitfilim arqyly sinirip, sol keyipkerlerden әdemi oiynshyq jasay bilsek, jattyng jaryghyna óz ýiimizding shyraghyn aiyrbastaghandy qoyar edik.  

Júmahmet Jaylaubaev

Abai.kz