Últtyq valuta – Tәuelsiz elding simvoly ghana emes, ony naqty aiqyndaushylarynyng biri, bir taghany ekeni belgili. Óitkeni, tól valuta elding óz ekonomikasyn ózi retteuge ýlken mýmkindik beredi. Sayasy qauqary bar.

Bizding de eldik abyroyymyz, maqtanyshymyz sanalatyn tengemizding dýniyege kelgenine biyl 22 jyl. Tәuelsizdik tany endi atqan tústa óz valutamyzdy da qosa shygharuymyz – ýlken jetistik bolghany anyq. Áriyne, oghan sol  kezdegi reseylik taraptyng bizding eldi rubli aimaghynan shygharugha úmtyluy, TMD­nyng basqa da mýshelerining sol uaqytta últtyq valutasyn jasap ýlgirui jәne t.b. ózindik әser etti. Qalay degenmen óz valutamyzdy jasaghanymyz – ondaghan jyldardan beri otarlyq ezgide bolyp, esengiregen eldik sayasatymyzdyng es jiiyna әser etti. Otarda ústaghan Reseyden irge ajyratqanymyzdyng bir kórinisi bolatyn. Búghan sóz joq.

Sondyqtan da sol jyldary ekonomikanyng tym әljuazdyghynan, giyperinflyasiyanyng әserinen bir jarym aidyng ishinde tengemiz on esege juyq qúnsyzdansa da Tәuelsizdiktin  bir baghany, beyne bir aibary bolyp túratyn. Ertengi kýni jas úrpaq: «90 jyldary el egemendigi ýshin biylik ne istedi?» dep súray qalghanda, «ýlken tarihy júmys atqaryldy» dep auyz toltyra aitugha bolarlyq is jasalghan-dy.  

Tengening dәuirlegen túsy

Tengening attan týspey «terilikti mayday eritip», dollardy artqa tastaghan túsy da, onymen itjyghys týsken kezderi de boldy. Búl osydan 10 shaqty jyl búrynghy uaqyt edi. 5-10 jylday uaqyt boyy tengening dәurenin jýrgizgen, ókinishke qaray, qarjylyq keremet sayasat nemese ekonomikany әrtaraptandyryp, innovasiyalap ýlgiruding jemisi emes, múnay baghasynyng ýzdiksiz kóterilui, sonymen qosa aghylghan dollarlardyng nәtiyjesi edi. Múnaygha baylanghan, bizben «qoltyqtas» reseylik rubliding de arqa­jony kenigen túsy sol uaqyttar. Mәselen, tengening qúny 1999 jyldyng sәuirinde 1 AQSh dollaryna shaqqanda 84­ten 138­ge birden qúldyraghanyn bilemiz. Biraq, odan keyin tengening 1 dollargha shaqqandaghy satylu baghamy 119.9­gha (01.11.2008j.) deyin jetip, kýsheye aldy! Tipti devalivasiya soghatyn 2009 jyldyng 4-aqpanynan bir kýn búryn da tenge baghamy 1 dollargha shaqqanda shamamen 124 túrghan eken.  

Osylaysha, on jylday uaqyt boyy tenge dәuirledi. Qarapayym halyqtyng jaghdayy salystyrmaly týrde alghanda túraqty jaqsara bastaghan kezi de sol jyldar... Ókinishtisi, «aldymen ekonomika, sosyn sayasat» degen biylik sol uaqytty útymdy paydalana almady. Tek ýlken bir tyndyrylghan eki júmys bolsa, sonyng biri – múnaydan aghylghan aqshadan últtyq qordy qúryp alghanymyz.  

Últtyq valutanyng jaghdayy qazir mәz emes...

Biraq, uaqyt óte kele últtyq valutanyng bedeli tómendey bastady. Bazardan, dýkennen kýndelikti qajettti tauarlar alugha ghana jarap, qazaqstandyqtardyng óz bolashaghy ýshin jighan qarajatynda tengege degen oryn taryla týsti.

Songhy jyldary ýkimet jighan­tergenin dollarmen saqtaushy júrtqa qarata týrli mәlimdemeler jasap jatqaly beri, olardyng senimi әzirge oralar emes. Ókinishke qaray, resmy mәlimet te, qoghamdyq ómir de sony aighaqtaydy. Mysaly, tengening songhy orasan qúldyrauynan keyin elimizdegi jeke jәne zandy túlghalardyng depozitterin dollarmen ashuy, saqtauy tipten arta týsken: key ekinshi dәrejeli bankterdegi salymdardyng 80 payyzdayy AQSh valutasyna tiyesili eken! Búl – QR Últtyq bankting songhy uaqyttardaghy tengege degen senimdi arttyru ýshin, onyng depozittik payyzyn kóbeytip, kerisinshe AQSh dollarynda ashqandargha 3 payyzdyq shekteuli ýsteme qoyghannyng ózindegi kórinis. Onyng syrtynda dedollarizasiya nemese ishki rynoktyng dollargha tәueldiligin tómendetuge baylanysty ýkimet te, QR Últtyq bank te týrli aqparattyq nasihatyn ayamay taratyp jatqany jәne bar.

QR Últtyq bankting búrynghy tóraghasy Qayrat Kelimbetovtin, tengeni «úshyp­qondyryp» túrghan valuta aiyrbastau nýktelerining tәulik boyy júmys istemeui kerek degeni de el esinde. Solay dey kele ol órkeniyetti elderde әuejay, qonaq ýilerde ghana 24 saghat júmys isteuge mýmkindik berilgenin eskertti. Bar mәsele aiyrbas nýktelerining júmys uaqytyn shekteumen sheshilse, qaneki! Biraq, tenge túghyrynyng berik boluy basqa ekonomikalyq mәselelerdi sheshu arqyly keletinin uaqyt kórsetti ghoy.

Sondyqtan da últtyq valutagha degen senim әzirge jogharylaytyn týri bayqalmaydy. Ásirese, múnay baghasynyng jogharylauyna, rubli qúnyna tikeley tәueldi tengening qazirgi jaghdayda bedeli artuy ekitalay. Óitkeni, tenge men bizding ekonomika arasynda birin­biri bekitip túratyn tetikter tym әlsiz ekeni anyq. Endeshe, ýkimetting qúr sózimen «qorghalghan» últtyq valutagha әzirge qalyng júrttyng senimin oraltu qiyn. Aylap, jyldap jighan­tergen qarajatynyng qúny bir kýnde qaytadan búrynghy qalpyna týskenin, yldilay qúlaghanyn kim jaqsy kóredi?.. Mysaly, osydan on jyl búrynghy 2 000 tengege týsetin birneshe bólke nandy, soghan tiyisinshe keletin sarymay, shәi, qantty, qazir de sol aqshagha ala alasyz ba? Joq! Kiyimge, túrghyn ýige qatysty da tenge qúnynyng qanshalyqty qúldyraghanyn, salystyra otyryp bayqau qiyn emes. Sondyqtan qalyng әleumetti týsinuge bolady.

Áyteuir, toqsanynshy jyldary tengeni eseslep qúnsyzdandyrghan giyperinflyasiya ghana joq. Oghan shýkir etemiz. Biraq, qalghan: jorghalaushy, jorgha jýristi inflyasiyalar, әsirese songhysy әzirge qalar emes...  

Sonday­aq, halyq tengege senimdi qarjylyq, materialdyq resurs qúraushy, sonyng bir negizi dep qarau ýshin biylik últtyq valutany sonday dengeyge deyin kóterui tiyis. Tengege senimdi oraltu degen sózding ózine de sәl týzetu kerek sekildi. Óitkeni, tenge – aqsha. Al, aqsha – ekonomikalyq qúral. Ol ózin­ózi belgili bir dengeyde basqaryp, baqylap otyratyn, ómir sýru ýshin kýrese, kerek jerinde qorghana alatyn  jәne t.b. mýmkindikteri bar adam nemese basqa bir jaratylys iyesi emes.  Aynalyp kelgende sol ekonomikalyq qúraldy basqarushy taghy da biylik. Demek, últtyq valutamyzdyng el aldyndaghy bedelin arttyru jauapkershiligi tikeley biylikke, sayasiy­ekonomkalyq ahualgha tәueldi degen sóz. Endeshe, bizding qazirgi jaghdayda (?) halyqtyng tengege senimining kórinisi, biylikke degen senimdi de kórsete alsa kerek. Onyng el aldyndaghy bedelin bayqatatynday.

Eski sebepterdi eze beru eki jylday uaqytta 33 milliard AQSh dollarynyng dalagha ketuine negiz boldy

Ókinishtisi, sonau 1999 jyldan biylgha deyingi aralyqta tengeni erkin tynystatpay, tynym bermey, erkin ainalym, birde devalivasiya dep birden gýrp etkizip qúlatqan «tarihiy» sebepter ózgermepti. Sol qalpy túr desek te bolady. Tipti úqsastyghy sonshalyq, 1999, 2009 jyldary tenge qúnsyzdanghan kezdegi key materialdardy, sheneunikterding pikirlerin halyqqa qarata qayta úsyna qoygha bolatynday dengeyde! Mәselen, 1999 jyldyng kókteminde tenge devalivasiyagha úshyraghanda, ekonomika ýshin basqa qolayly jol joq ekeni eskertilgen edi. Sebebi, ekonomika shiykizatqa baylanyp qalghan, t.b. Ókinishtisi, 2009 jyly da soghan úqsas sebepterdi algha tarta otyryp, taghy da devalivasiyaladyq. 2014 jyldyng aqpanynda «tyghylmaq» oinap, tengeni «tútqiyldan» tauyp alatyn, QR Últtyq bankting sol kezdegi tóraghasy Kelimbetovting ózi «úiyqtap túrghanda» ma, týn ortasynda ma bir­aq biletin devalivasiyanyng jana tolqynynda da biylik ekonomika ýshin basqa joldyng joq ekenin eski «әuenimen» ynyrsytty. Biylghy jyldyng 20-tamyzynda ýkimet devalivasiya deuden taghy «úyaldy» ma (?), basqa bir ekonomikalyq termin – erkin qalqymany «jamyla» otyryp, tengeni taghy da jalp etkizip, tómenge týsirip kep jiberdi. Biylik eksportymyzdyng negizgi bóligin qúraytyn múnay, týrli­týsti metalldar baghasynyng tómendeuin basty sebep etip, basqa amal qalmaghanyn zilmen, әldebir mindetsigen keyipte týsindirip jatty. Dәlel­dәiekteri aldynghy jyldarda (1999, 2009, 2014) ótken qúnsyzdandyrudyng kezinde aitqandarymen úqsas: shiykizat baghasynyng arzandauy, qazaqstandyq óndirushilerding sheteldiktermen salystyrghanda bәsekelese almauy jәne t.b. IYә, tipti key sheneunikterding devalivasiyany qos qoldap qoldaghan, halyqty retsiz әbigerlenbeuge shaqyrghan sózderine deyin aumaydy­au, desenshi! Dәlel kerek pe? Ol ýshin «Egemen Qazaqstan» gazetining 2009 jyldyng 18­aqpanynda jaryq kórgen «QAZAQSTANDYQTAR DEVALVASIYa TURALY» atty shaghyn materialdy qarasanyz da jetkilikti. Onda sol kezde de QR Parlamenti Mәjilisining deputaty bolghan Gýljan Qaraghúsova: «Devalivasiya – obektivti ýderis. Resey de osy qadamgha bardy jәne ondaghy oghan degen kózqaras ta birqalypty. Eger biz búlay jasamasaq, onda bizding býkil eksport bәsekege qabiletti bolmay shyghady, baghalary qymbat bolghandyqtan bizding ónimderdi eshkim satyp almaytyn bolady. Qazaqstandyq ónimder TMD elderinde shygharylatyn ózi tektes ónimdermen salystyrghanda bәsekege qabiletti bolghangha deyin tenge devalivasiyasy jalghasa bermek» dep sayraghan. Sol materialda Senattyng Ekonomika jәne ónirlik sayasat jónindegi komiytetining tórayymy Núrlyghayym Joldasbaeva da: «Qazir ekonomika ýshin devalivasiya óte-móte qajet bolatyn sәt tudy. Halyqtyng ýreyge baruyna jәne últtyq valutagha degen senimdi azaytuyna eshqanday negiz joq» dep qos qoldap devalivasiyany qoshtay sóilepti. Songhy qúldyraular kezinde atqaminerlerding elge basu aitqan sózderine úqsaydy ma?! Áriyne! Tipti devalivasiyadan, erkin qalqymadan keyin baghany yryqta ústau, ony qadaghalau ýshin sheneunikterding bazar, dýken aralap shapqylaytyn әdisterine deyin sol qalpynda. Sheneunikterding ózinen joghary túrghan basshylaryna bagha birqalypty dep esep berip jatatynyna deyin «egiz qozyday» úqsaydy. Osylaysha tengening túghyryn bekite týsuding ornyna, devalivasiyany, erkin qalqudy qonaq sekildi qúrmettep, kýtip alyp, shygharyp salumen ainalysqanday keyip bayqalady. Áriyne, barlyq sheneunik sonday, týk is bitirmeydi deuden aulaqpyz! Onyng ishinde de el ýshin belsene qyzmet etetinderi bar ghoy.

Sonda deymiz­au, baqanday 16 jyldyng (qúnsyzdandyrudyng birinshi tolqyny úrghan 1999-jyldan beri) ishinde múnaygha, basqa da shiykizat baghalaryna tikeley tәueldiligi tómen, әri bәsekelese alatyn óndiris oryndaryn salyp, jana ekonomikalyq baghyt, negiz qalyptastyryp ýlgirmegenbiz be? Tenge baghamyn qalypty ústap túrugha songhy eki jyldyng ishinde 28 mlrd. AQSh dollary júmsalghany da mәlim etildi. Qyrkýiek­qazan ailarynda tengeni ústap túru ýshin últtyq qordan taghy da $5 milliard bólinipti. Sonda jalpy 33 mlrd. AQSh dollary jelge úshty degen sóz! Eger, tengening sonau dәuirlep túrghan túsynda ekonomikany әrtaraptandyryp, óndeushi salany damytyp, innovasiyalap ýlgirgende osynshama qarjylyq shyghyn bolmas pa edi?! Sol aqshagha qanshama óndiris oryndaryn salyp alghanda, myndaghan júmyssyzdardyng sany azayatyn edi. IYә, oralmaytyn ótkennen endi sabaq alyp ýlgersek jarar edi. Aldaghy “16 jylda”...    

Ekinshi dýniyejýzilik soghysta qiray jenilgen Germaniya shamamen sonday uaqyt ishinde es jiyp, etek­jenin jinap ýlgirdi! Búrynghy últtyq valutasy – marka, óz elinde ghana emes, halyqaralyq dengeydegi senimdi aqshagha ainaldy! Al, ótken ghasyrdyng 60-jyldary kedey, әri tabighy baylyq jóninen alghanda dymy joq derlik Ontýstik Koreya 20 jylday uaqytta elektronika boyynsha Aziyanyng aldynghy eline ainaldy, yaghny ekonomikasyn modernizasiyalady! Múnday mysaldar jetkilikti.

Al, biz eski sebepterdi әli ezip kelemiz. Onymen qoymay tengege senim bolsyn deymiz. Alghysharttaryn tym bayau jasay otyryp...

Ázirge, Tәuelsizdikting basty belgilerining biri – últtyq valutagha degen senimdi arttyrugha shaqyrghan ýkimetting qúr sózderi qúmalaqtyng «qúnyna» da jeter emes. Óitkeni, qalyng júrt ýkimetke bir, tengege eki senemin dep talay kýigen bolatyn. Demek, biylikting ózi tengening senimsiz valuta retinde qoghamdyq psihologiya qalyptasuyna, oidyng ornyghuyna negiz jasady. Odan qayta biylik elge shyndyqty dúrystap jetkizip, ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldaryndaghy qiyndyqty da enserdik qoy, sabyr etip, myna jolmen jýrsek, erten­aq órlep shygha kelemiz dep pe, әiteuir, oralymdy, bolatyn oy tastap, elding tiyimdi, paydaly әreket etuine ýlken mýmkindik jasasa, iygi emes pe?! Álbette, sheneunikterding barlyghy qol qusyryp, qarap otyr deuden aulaqpyz! Degenmen, halyq pen biylikting ózara týsinise júmys jasau jaghynda kemshin tústar az emes ekeni bayqalady­aq. Sondyqtan da qaltasynda az­maz jighany bar el túrghyndary aldaghy uaqytta da tengeden góri, dollarmen «dos» bolghandy jón sanaytynday. Eng bolmaghanda әzirge solay jalghaspaq.

Qateni qatemen «týzeu» dúrys emes

QR Últtyq bankting búrynghy tóraghasy Qayrat Kelimbetovting búrynghysyn sanamaghanda, shilde aiynan beri de elge qarata aitqan sózderining kóbisi keri shyqty. Mysaly, ol shilde aiynyng ortasynda jana dәliz ornaytynyn, ol 170-198 arasyn qamtitynyn mәlim etti. Tipti jaqyn arada 1 AQSh dollarynyng 198 tengege birden kóterilip ketpeytinin de aitqan bolatyn. Biraq, 20-tamyzda 250-ge bir-aq sekirdi (odan keyin uaqytsha bolsyn qúldyrady)! Qazan aiynyng basynda $1 273 tengege jetkende de, ol sol baghamdy últtyq valutamyz ýshin «aqylgha siyatyn» tús dep atady. Tipti sol uaqyttary tengening naqty qúny 250-270 arasynda jatyr degeni de este. Degenmen, Q.Kelimbetov keter kezde, yaghny qarashanyng basynda 280-ning ýstine shyghyp ketti. Osynyng bәrin baqylap, tikeley nemese janama kýiip jatqan júrt ne isteui kerek? Áriyne, Qayrat myrzany jazghyra bergen dúrys bolmas. Óitkeni, tútastay әleumettik, ekonomikalyq qúrylymnyng kemshiligine, múnay men reseylik rubliding qúnyna tәueldi bolyp qalghannyng kesirine ol tikeley jauapty emes ekeni aiqyn.

Endi 300­ding ýstine shyqqan tenge ýshin, QR Últtyq bankting jana tóraghasy Daniyar Aqyshevty da dәrmensizdik tanytty deu qate sekildi... Sebebi, tengeni kýshtep ústap túrugha qyrkýiek­qazan ailarynda taghy da 5 mlrd. AQSh dollary júmsalghanyn jogharyda jazdyq. Últtyq qordan. Halyqtyng nesibesinen. Qúrdymgha... Al, qaytpaytyn qúrdymgha bolmasa ózining rynoktyq baghamyna jetkizbey, jasandy jolmen qazirgidey qiyn jaghdayda últtyq qordan aqsha audara beru – qateni qatemen «týzeu» siyaqty. Endeshe, on Qayrat otyrsa da, tengening qúnyn jogharylatugha shamasy kelmeydi. Kelimbetovten keyin, onyng orny on Daniyarmen «janalansa» da, tenge dәuirlep ketpesi anyq. Ekonomikany janalamay, biylik soghan belsendi kirispey, bir últtyq bankti synay beru jón bolmasa kerek.

Aldaghy uaqytta tengening qúnyn jasandy týrde ústap túrugha últtyq qordan aqsha júmsaudy qauipsiz dengeyge deyin azaytqan abzal dep sanaymyz. Óitkeni, tenge bәribir qúldyrau týbine jaqyndady ghoy! Sonda 33 mlrd. AQSh dollary uaqytsha, kózboyau әleumettik túraqtylyq ýshin dalagha ketti degen sóz. Endeshe, aldaghy uaqytta tengening qúnyn jasandy týrde ústaugha úmtylyp, aqshany jelge úshyrghansha, sol qarjyny halyqtyng әleumettik jaghdayyn tómendetip almau, túraqty ústau ýshin bólsek, dúrysy osy siyaqty. Búl óitkeni, halyqtyng óz nesibesi ghoy! Ózine búiyrsyn. Jelge úshqannan әldeqayda jaqsy! Sonymen qatar, últtyq valutanyng qúldyrauynan shyghyndalghan jalpy júrtqa, tiyisinshe jalaqy, jәrdemaqy, zeynetaqy sekildi týrli tólemderdi kótere otyryp, uaqytyly kómektesse, iygi bolmaq.    

Tenge turaly mәlimet

1. 15.11.1993 j. Últtyq valutamyz – tenge ainalymgha shyqty;

2. Qaghaz aqsha Angliyada basylsa, tiyn Germaniyada soghyldy;

3. Alghashqy kezde 1 AQSh dollary 4,7 tenge túrghan;

4. 1994 j. qantar aiy. Tenge dýniyege kelgen bir jarym aiday uaqyttyng ishinde 10 esedey qúnsyzdandy;

5. 1994-2003 jj. aralyghynda 500, 1000, 2000, 5 000, 10 000 tengelik banknottar shyqty;

6. 1999 jyldyng sәuir aiynda tengening alghashqy ret birden qúnsyzdanuy oryn aldy;

7. 15.11.1993-09.11.2015 jyldar aralyghynda últtyq valutamyz 65 eseden asa qúnsyzdanghan;

8. Devalivasiya jәne erkin ainalym, qalqu bolghan jyldar – 1999, 2009, 2014, 2015.

Qúrmanghaly Núrghaliyev, jurnalist, ekonomika magistri

Abai.kz