Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 4683 0 pikir 29 Qazan, 2015 saghat 03:00

OQO: «HQKO» RMK QYZMETKERI TILDI DAMYTUDYNG JOLYN AYTTY

Qytaydyng ataqty filosofy Konfusiy aitqan eken: «Eger de maghan el basqaru mýmkindigi tusa, eng aldymen sol elding til mәselesin qolgha alar edim. Sebebi til birligi bolmasa, pikir birligi bolmaydy jәne iydeologiya dúrys jýrgizilmeydi (týsindirilmeydi). IYdeologiya dúrys jýrgizilmey, ortaq týsinistik tappaghan elde birlik bolmaydy. Sondyqtan bәrinen de búryn adamdar arasyndaghy birlikti ústap túrghan til mәselesi manyzdy».

Qazaq tilining manyzdylyghyn jәne qoldanys ayasyn keneytudi sonau Alash ziyalylarynan bastap bir ghasyrdan beri aitylyp, jazylyp keledi. Biraq  auyz toltyrarlyqtay nәtiyje shyqpady. Sol ýshin de qazirgi kýni til turaly maqala, oi-pikir halyqtyng psihologiyasyn sharshatyp ta jiberdi. Qúr sóz ekenin týsindi. Sondyqtan búl taqyrypta qúr jylamsyrap jazghandy jón kórmey til sayasatyn damytudyng tetikteri jóninde naqty úsynystarymdy berip otyrmyn. Endi til taqyrybynda bәrimiz tek úsynystar ghana jazyp jәne ony oryndauda ózimiz ýlgi kórsete bileyik.

ÚSYNYSTAR:

1.     Adamnyng tabighaty kez-kelgen jasta tildi ýirenip ketuge beyim ekendigin qazirgi ghylym dәleldedi. Bәlkim tilding qadirin «eger osydan maghan til bitse til ataulynyng bәrin ýirenip alar edim» deytin mylqaulardan súrap kóru kerek shyghar. 20 jylda qazaq tilin ýirene almaghan Qazaqstannyng azamattary memlekettik tildi qúrmettemeytinin jәne ýirengisi kelmeytinin ashyq dәleldegenin endi búltaqtamay shyndyghyn aituymyz kerek. Búnday jaghdayda qazaq tilin ýiretu ýshin 25-kadrdy paydalanuymyz uaqyt kýttirmeydi. Aqyry qazir bәri kitap oqyghannan kórinisti (kino, kliyp, mulitfilim, beynerolikter, t.b.) tamashalaugha qúshtar ghoy. Osy mýmkindikti tiyimdi paydalanu kerek. Búnday tәsil shetelderde qoldanyp jatyr. Ol ýshin 25-kadr arqyly ýiretuding әdistemesin jasauymyz qajet. Búl tәsil arqyly eki aida til ýirenuge bolatyndyghyn әlemdik tәjiriybe kórsetip otyr. Yaghny tildi eng qysqa uaqytta ýirenuding joly osy. Múnyng keremettigi til ýirenuge barlyq jaghdayy bola túryp ýirengisi kelmeytinderdi de, qysqasy búl kórinisterdi kórgen adamnyng bәrine ýiretip jiberedi. Búl mәselede bir memleketting tilin saqtau ýshin jeke adamnyng qúqy degendi eskerip jatqan eshqanday memleket joq. Olardyki dúrys. Sebebi jeke adamnyng qúqynan góri últtyng qúqy joghary túrghany dúrys dep oilaymyn.

2.     Qazaq tilin ýiretu ýshin Til komiytetining jasaghan dýniyeleri qazir 1 bólmege siyatynday boldy. Sol dýniyelerining elektrondyq núsqasy mindetti týrde bar. Sony ghalamtorgha engizip jiberse bolghany. Álemning barlyq týkpirindegi adamdar qazaq tilin ýirenu ýshin kәdesine asyrar edi. Ghalamtorda osy dýniyelerin ainalymgha týsirip otyratyn bir veb-master әkimshisin ústasa tipti qatyp keter edi. Ghalamtorgha qazaq tilin ýiretetin dayyn túrghan barlyq dýniyelerdi engizer bolsaq, qaltafongha da jýktep alu mýmkindigi tuady. Yaghny kez kelgen adam qaltafonyna sózdik, t.b. jýktey alady.

3.     Qaltafongha* baylanysty úsynystar. Qaltafon baylanys jelilerinde qazaq tilin jәne orys tilin paydalanatyndardyng tizimi bar (Mysalygha men qazaq tilindegi qyzmetti tandadym. Sol ýshin maghan Aktiv jelisi habarlamalaryn qazaq tilinde avtomatty týrde joldaydy). Orys tilindegi qyzmetti paydalanushylargha kýnine bir ret kýndelikti qoldanatyn qyzyqty qazaqsha sózderdi oryssha týsiniktemesimen joldap otyru, t.b.;

4.     Qazaq tilin tezarada ýiretuding tóte joldarynyng biri aqparattyq-elektrondyq tehnologiyalardyng baghdarlamalaryn qazaq tiline audaru. Solardyng biri qaltafongha arnalghan Mobile Tutor (mobilidi ýiretushi) baghdarlamasyn jasau; Lingvo Tutor-dyng qazaqsha núsqasyn, mobilidi qazaqsha tilashar (Mobile phrasebook) jasau;windows mobile-dyng qazaqsha núsqasyn jasau; qysqasy mobilidi Java baghdarlamalardy qazaqshalau; basqa da baghdarlamardy paydalana otyryp (Skype, twitter, facebook, t.b. negizinde qazaqsha kurstar úiymdastyru) qazaqsha ýiretu mýmkindikterin tughyzu; Mylqaular ýshin qaltafongha arnalghan qazaq tilin ýiretetin ýsh ólshemdi animasiyalyq ym tilin jasau;

5.     Ghalamtordyng damuy ony qoldanushylardyng kóptigimen ólshenedi. Ghalamtordyng barlyq mýmkindikterin paydalana otyryp qazaq tilin ýiretetin sayttardy kóptep ashu. Jogharydaghy mýmkindikti iske asyrsaq, yaghny Til komiyteti shygharghan týrli enbekterin jeke-jeke sayt etip ashyp tastaugha da bolady. Ghalamtorda qazaq tilin ýiretuge qyzyqtyratyn sayttar kóbeyse әlemning týkpir týkpirindegi qazaq tilin ýirengisi kelgen adamdar ózdiginen ýirene beredi. Qandastarymyz senbeui mýmkin, Qazaqstan degen keng baytaq elding tilin ýirengisi kelip jýrgen sheteldikter ghalamtorda qaptap jýr. Osy mýmkindik arqyly әlemdegi 6,5 mlrd. (ghalamtor qoldanushylardy ghana esepteuge bolmaydy. Sebebi qazaq tilin ýirengisi kelgen shetel azamaty Qazaqstangha kelmey-aq ghalamtordyng kómegine jýgingen әldeqayda tiyimdi bolady) adamnyng keminde jýz myndaghany ghalamtorgha shyghyp tilimizdi ýireneri sózsiz. Búghan eshkimning dauy bolmasyn. Mysalygha, Qazaqstanda biznes jasaghysy kelip jýrgen qanshama sheteldikter jýr qazaqsha ýirengisi kelip. Áriyne olar Qazaqstannyng biznes tili orys tili ekenin bilmeydi. Tek qazba baylyqtargha bay el ekenimizdi ghana biledi.

Jogharyda atalghan úsynystardyng bәri janalyqtar emes әlemdik tәjiriybede qoldanysta bar.

Úsynystarymdy Alifons Daudettin«Songhy sabaq»atty әigili hikayasynan ýzindi keltirip ayaqtayyn. Hikayada jau qolynda qalghan eldegi múghalim songhy sabaghyn«Qúldyqtan qútyludyng jalghyz joly ana tilimizdi úmytpau jәne qorghau»dep ayaqtaghan eken.

«HQKO» RMK OQO boyynsha Ordabasy audandyq bólimining inspektory K.Bituganov 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5265