NEMESE «ShOLPANYMYZ» – «GORODOK», «ShANYRAGhYMYZ» – «METROPOL»

Bir kezderi tәuelsizdikting tuy jelbirep, azattyqtyng aq tany atqanda elmen birge erekshe shattanghandardyng qalyng ortasynda Qostanaydyng júrtshylyghy da bar  edi. Óitpegende qaytsyn, osynda ózge júrttyng óktemi jýrip, «aq degeni alghys, qara degeni qarghys» bolyp túrghanda óz ýiinde esikten syghalaghan jetim balanyng kýiin keshken qasiyetti ana tilimizding baghy jana ma dep ýmittengenbiz.

Ras, alghashqy kezde siresip qalghan seng qozghalghan sekildi edi. Ózge júrtpen, óktem halyqpen jaghalasa jýrip, qalada jalghyz qazaq mektebin әupirimmen, әzer degende ashtyq. Ózge jerden oryn bolmay, bos qalghan orys mektebining ghimaratyn súraghanymyzda estimegen sózimiz qalmady. Sonyng ishindegi eng sypayysy «onbaghan últshyldar» boldy. Ánsheyinde shirengen sheneunikterimiz tasada búghyp qaldy. Al kýn kósemning atyn Ál-Faraby atamyzdyng atyna ózgertuge kelgendegi kezdesken qarsylyqtarymyzdy aitsaq, bir týiege jýk bolghanday shyghar.

Biz basymyzdan ótken qúqayymyzdy nege tәptishtep aityp otyrmyz? Óitkeni bir kezderi arystansha arpalysyp, aiday aqyrysyp, qol jetkizgen azghantay jetistigimizden birjolata aiyrylyp qalghanday kýy keshudemiz. Qazir qarap otyrsaq, bir kezderi, qalamyzdaghy halyqtyng 90 payyzynan astamyn úly halyqtyng ókilderi qúraghan shaqta alghash «Aqqu» atty dәmhana ashylghanda  quanghannan jýregimiz jarylyp keterdey bolghan. Sosyn «Saryarqa» ashylghanda bórkimizdi  aspangha attyq, Al «Sholpan» esigin aiqara ashqanda tóbemiz kókke eki eli ghana jetpey qalghan.

Búl búrynghy «Sholpan» dәmhanasynyng «janarghan» týri

Endi qazir bayaghy taz qalpymyzgha qayta týskendigimiz ózegimizdi órtemey qoymaydy. Býinderi sol tústaghy jaghdaygha jylap kórisetindey beyshara boldyq desek, qatelese qoymaspyz. Qazir «Aqqu» da, «Saryarqa» da kózimizden búl-búl úshty. Iz-týssiz, qayda ketkeni belgisiz. Onyng ornyna «U Nataliy», «U Antoshkiy», «U Evgeniy» degen dýkender basty. Men tipti janadan boy kótergen «Topolek», «Vesna» degen sekildi dýkenderdi esepke de alyp otyrghan joqpyn. Eng soraqysy búl emes. Eng soraqysy búrynghy qazaq ataularynyng oryssha ataularmen ózgertilui. Bir kezderdegi bәrimizding kózimizge ystyq kórinetin «Sholpan» dәmhanamyz býginderi orystyng «Gorodok» degen atauyna ie bolyp qalanyng qaq ortasynda «men múndalap» túr. «Saryarqamyzdyn» ornyn sipalap qaldyq.

Búrynghy «Shanyraghymyz» býginderi «Metropoli» da, búrynghy «Didarymyz» qazir «Dublinge» ainalghan

Osydan on jylday búryn qazaqtyng qasiyetti úghymdarynyng biri — «Shanyraq» atty meyramhana qalamyzdyng ortasynda sәn-saltanatymen boy kótergende «әp, bәrekeldi» dep bir jasap qalghandyghymyz ras edi. Alayda ol quanyshymyzdyng ghúmyry úzaq bolmady. Qojayyny auysyp ketkennnen keyin ol bir-aq kýnde «Metropoli» bolyp, «órkeniyetimizdin» órisin keneytip, tynysymyzdy taryltyp tastady. «Jaman әdet júqqysh keledi» degen emes pe, múnyng izbasarlary tabyla ketti. Bizdi «europalyq mәdeniyetke» qaray sýiregisi keletinderding qatary kóbeydi. Osy dәstýrmen bir kezderde «Didar» degen qúlaqqa da jaghymdy, aitugha da әdemi «Didar» degen aty bar meyrmahanamyz bir kýnde aldymen «Navigator» atandy. Sosyn aty darday bolghanymen baghyt-baghdarynan adasty ma, әlde jýrisinen janyldy ma, kóp úzamay alystaghy túmandy elding shaharynyng atyn iyelenip «Dubliyn» bolyp qúbyla saldy. Bir ókinishtisi, kezinde talaylarmen jagha jyrtysyp, qyzylkenirdek bola jýrip, osyndaghy «Qazaq tili» qoghamy bar, ózge de ziyaly qauym ókilderi bar әlgi «Didar» degen atty alyp beruge belsenen kirisken edi. Sonyng qojayyny, qaltaly azamatty eng bolmasa osy atau arqyly óz jerinde, orys ormanday Qostanayda ógeysip jýrgen ana tilimizding tamyryna qan jýgirtuge yqpaly tie me dep ýmittengen edik. Sóitsek, qayran qazaq tili kim bolsa sonyng qúrbandyghyna  ainalyp ketipti ghoy.

Memlekettik tildi mensinbeytin mandayshanyng biri, mine!

Minekey, bizde ana tilimizde atauy bar dýniyelerding barlyghy da qazir orystanyp jatyr. Tilimizge múryn shýiire qarap, aram aqshadan qaltasy qampighan bayshikeshter qazir memlkettik tilimizdi mensinbegenderi shekten shyqqany sonshalyqty olar qazir dýkenderin, lombardtaryn men meyramhanalarynyng attaryn aghylshynsha qonggha jappay kóship jatyr. Búlardyng Til turaly zangha týkirgenderi bar, ózi bi, ózi qoja eregisse tipti mandayshasyna bir әrip te qazaqsha jazbaydy. «Myqty bolsan, qolynnan kelgenin istep al» degendey shirenetindigin qaytersin. Mýmkin bizdiki qate shyghar. Mýmkin biz olardyng ózderinshe ýshtildilik baghdarldamasyn «osylaysha damytyp» jatqandyghyn kóre almay, bosqa kinәlap otyrghan shygharmyz? Bir qyzyghy, ózge tilge kóship jatqan әlgindey ghimarattardyng kópshiligin iyesi ózimizding qarakózder bolyp keletindigin qaytersin. Óz qolyndy ózing kesesing be?

Jә, «Ayta-ayta Altaydy, Jamal apay qartaydy» degendey osynday óresizdikti, tipti zansyzdyqty nege jipke tizgendey etip, oqyrmannyng qúlaghyn sarsytyp otyrmyz? Múnyng týp tamyry qayda jatyr jәne búdan shyghatyn jol qanday? Bizdinshe, múnyng eng basty sebebi, әlgi qojayynsymaqtardyng eger meyramhana nemese dәmhana attaryn qazaqsha qoysam múndaghy orystildi túrghyndar kelmey qaluy mýmkin degen sholaq ta sasyq oilarynan tuyndap jatqan synayly. Yaghny kembaghaldyq pighyl (oryssha aitqanda «kompleks nepolnosennostiy») sanasyn әbden mendep alghan. Birdene deseng «Oybay, búl jeke adamnyng qúqyna qol súghushylyq, shaghyn bizneske qysym jasaushylyq» dep baltasyn alyp, óre týregeledi. Biylik sosyn qoryqqannan bir jerin qysa qoyady. Zanymyz jaltaq, ózimiz qorqaqa boghan son, kim kóringenning esikten kire sala, tór meniki deuine tang qaludyng ózi artyq shyghar. Ózgesi-ózge sol Til turaly zangha qay dýniyening de búrynghy atauy qazaqsha bolsa, ony ózgertuge bolmaydy dep taygha tanba basqanday etip jazyp qoysaq. Múnday betimen ketuge toqtau salynar edi. Kezinde kóshe atauyn ózgertuge moratoriiy jariyalaugha kelgende asa bir tapqyrlyq tanytatyn myqtylarymyzdyng osyndayda beyshara bolyp qalatyndyghyn qaytersin.

Biraq, әy qaydam, osynday bir kishkentay ghana batyldyq jasaugha bizding biylikting óresi jete qoyar ma eken? Búlay kete bersek Qostanay atauynyng bir kezderde Nikolaevsk degen atauyna qayta oralmasyna kim kepil?

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz